ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust.
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
- ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Eestis e-loendus ) 3)rahvastikuregistrid -sinna on koondatud kõigi Eesti kodanike ja Eestis ametlikult elavate välismaalaste isikuandmed. 4)statistikaamet-rahvastiku jooksev arvestus,jälgib muutusi. - Iga aasta antakse välja aastaraamat, olemas ka internetis. www.stat.ee/files/koolinurk ANDMETE KOGUMISE TÄHTSUS: - et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel. - Majandus,sotsiaal,kultuur,haridus jne. -poliitika kujundamisel. RAHVAARVU MUUTUMINE - 1200a. kuni 2009a. * 1200a-1500a. - üsna stabiilne rahvaarv, inimesi üsna vähe, Eestis u. 150 000-180 000 inimest. Muistse vabadusvõitluse aeg. * 1550a.-1600a. - rahvaarvu langus
Kusjuures üksikuid otsuseid võib teha ka ilma selget poliitilist ideoloogiat ja strateegilist eesmärki omamata, kuid edu tagab üldjuhul ikkagi läbimõeldud tegevus. (Kilvits, 2012) Enne energiastrateegia juurde minemist tuleks veel vaadelda milline on kaasaegse Eesti energeetika. 2011. Aastal Eestis tarbitud energia võib energialiigi järgi liigitada viieks: tahkekütus (18%), vedelkütus (33%), gaaskütus (4%), elektrienergia (21%) ja soojus (24%). (Statistikaamet. Energeetika andmebaas, 2012) Tulemustest tuleb hästi välja, et kolmandik Eestis tarbitavast energiast põhineb vedelkütustel, mis kohaliku toorme puudumise tõttu on imporditud. Kui lisada siia ka gaaskütuse otsene tarbimine ning asjaolu, et ligi 60% soojusest on toodetud katlamajades, kus tooraineks omakorda on üle poole ulatuses maagaas, siis on hästi näha, et väljastpoolt Eestit pärit energia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärne
Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale, mille kohta saadi olulist infot. Nii kaua, kuni meie ümber on majanduslikult edukamad riigid, on Eestil võimalus eksportida oluliselt odavamat ja kvaliteetset kaupa. VIIDATUD ALLIKAD 1. Eksport. Businessplanning. [http://www.businessplanning.ee/index.php?id=159] (03.11.2012) 2. Majandusülevaade. Majandus- ja Komunikatsiooniministeerium. [http://www.mkm.ee/380906/] (03.11.2012) 3. Eksport. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/34251] (02.11.2012) 4. Ekspordi sihtkohad 2007-2011. Eesti Arengu Sihtasutus [http://www.eas.ee/et/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika] (06.11.2012)
· Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond. 3. ISIKUD, OLENDID
). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid
2 Vale Valige üks või mitu: Hindepunkte õppepuhkus 0.00/2.00 töötu abiraha lasteaedade kohatasu riigi poolt makstav töötuskindlustus (vanaduspensonärid, vanemapuhkuse aeg) kõik vastused on õiged Teie vastus on vale. Õiged vastused on järgmised: õppepuhkus, töötu abiraha, lasteaedade kohatasu Küsimus Keskmise palga arvutamisel lähtub Statistikaamet nii töötatud ajast kui ka mittetöötatud ajast. 3 Õige Valige üks: Hindepunkte Tõene 2.00/2.00 Väär Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus Otsesed tööjõu kulud on: 4 Õige Valige üks või mitu: Hindepunkte Tasu mittetöötatud aja eest 2.00/2.00 Vabatahtlikud kindlustusmaksed Tasu tootena, teenusena Koolituse kulud
tegevus; riiklik statistika; riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud riigiraamatupidamine; riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine; valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900
põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3) Eriliste teenete eest riigi ees(väljapaistvatele sportlastele, treeneritele, ärimeestele, kultuuritegelastele). Eestis kehtivad kodanikuõigused ja kohustused: 1) teenida kaitseväes 2) õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis 3) õigus kuuluda erakonda 4) õigus osaleda rahvahääletusel. Statistikaamet Eestis olev informatsiooni hankimise ja töötlemisega tegelev spetsiaalne riigiasutus. Register rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed. (Maa , äri , auto , rahvastikuregister) Teabenõue mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse saada ametiasutuselt vastust.
kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas perioodil 1997-2007 võrreldes Eesti keskmisega Esimese tööjõu-uuringu küsitluse korraldas Statistikaamet 1995. aasta alguses. Andmeid kogutakse tööealistelt inimestelt, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 1574- aastased. Allikas: [Töötuse määr maakonna järgi aastatel 1997-2007, Statistikaamet] Joonis 2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas 1997-2007.a Joonisel 2 näeme, et kõige kõrgem töötuse määr on olnud Võru maakonnas. Järsult tõusis töötute arv 1999. aastal 21,1 %- ni ning 2000. aastal veelgi, saavutades 22,8 %.
aastal 20,5% juurdekasvuga, kuid 2008. aastal palgakasv pidurdus järsult (Joonis2). (Potisepp 2011:179) Joonis 2. Inimese brutopalga tunnitasu regiooniti. (Statistikaamet 2009) Peale majanduskriisi tipphetke (kui langes ka tunduvalt palk) tõusis 2010. aastal aasta keskmine brutopalk pärast langust taas. Tõusis 1,1% samal ajal oli aga 2010. aasta keskmine bruotpalk väiksem kui seni kõrgeim 2008. aastal. Brutopalk tõusis enamikus maakonades, keskmine brutopalga langus oli kõige suurem Raplamaal( -7,0%) ja tõus kõige suurem Jõgevamaal (samas) 3.1.1 Inimeste valikud
arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Mida loendusel küsitakse ? Ankeet koosneb kolmest osast: 1.eluruumiankeedist- Eluruumi puhul kogutakse infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta. 2.leibkonnaankeedist, kus küsitakse leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta; 3.isikuankeedist - Isikuankeedi küsimused puudutavad rahvust, sünnikohta (ka vanemate
uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas otsesemalt ja kiiremini kui maal, kuid maal ja väikelinnades on tööpuudus enam levinud. (Raska ja Raitviir, 2005). See tähendab, et linnas on rohkem lühiajalist tööpuudust ning maa piirkondades pikaajalist. Järelikult on maal palju keerulisem leida uut tööd kuna töökohti on vähem ning inimesed on ühel ametikohal pikalt kinni ja nendest ei soovi ettevõtjad loobuda. 4
Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis
60000 40000 20000 0 15-24 25-49 50-74 vanuserühm Joonis 5. Hõivatute arv soo ja vanuserühma järgi Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 4 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003. Eesti Statistikaamet. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=TS321&ti=ESMASELT+REGISTREERITUD+UUED+S %D5IDUKID&path=../Database/Majandus/22Transport/08Registreeritud_liiklusvahend id/&lang=2 (07.12.2004) 2. Hõivatute arv soo ja vanuserühma järgi Eestis 2003. aastal. Eesti Statistikaamet. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=TT331&ti=15%2DAASTASTE+JA+VANEMATE+H %D5IVESEISUND+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J %C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/08Tooturu_uldandmed/&lang=2
võrreldes ning oli Euroopa Liiduga liitumise järgse aja väikseim. 2007. aastal oli kaupade eksport 125,5 miljardit krooni ja import 177,1 miljardit krooni. Eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 4% ja import 6%, mis on viimase nelja aasta väikseim kasv. Osaliselt on kasvu aeglustumine põhjustatud ekspordi ja impordi väga kiirest kasvutempost 2006. aastal (vastavalt 24% ja 30%). Oktoobris 2008 suurenes kaupade eksport 13% ja import vähenes 3% võrreldes 2007. aasta oktoobriga, teatab Statistikaamet. Kaupade eksport oli jooksevhindades 13,2 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas eksport 1,5 miljardi krooni võrra. Ekspordi kasvu mõjutas mineraalsete toodete taasväljaveo suurenemine ligi ühe miljardi krooni võrra. Kaupade import oli oktoobris 15,7 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes sissevedu 0,4 miljardi krooni võrra. Impordi langust põhjustas sisenõudluse vähenemine mitmes tootegrupis
Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud. Oma töös oleme välja toonud tähtsamad turba tüübid ja nende omadused, turba freesimise ja tükkturba tootmise. Veel on töös leitavad riiklikud arengukavad ja strateegiad turba kasutamise kohta. Töö lõpus on informatsiooni turba impordi, ekspordi, selle kasutamise, kogutarbimise, turba toodangu ja varu kohta. 3 1. TURVAS
· riigihangetealane tegevus; · riiklik statistika; · riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud · riigiraamatupidamine; Rahandusministeeriumi ajalugu algab aastast 1918, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Käesoleval hetkel on rahandusminister Jürgen Ligi. Rahandusministeeriumis on 29 osakonda. Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutseb 2 valitsusasutust: Maksu- ja Tolliamet ning statistikaamet. Maksuamet ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade
is/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 (16.12.2009) 6 LISAD Lisa 1. Perekonnaseis Eestis 2000. aastal Perekonnaseis Inimeste arv Seaduslikus abielus 258 792 Pole seaduslikus abielus olnud 164 998 Lesk 104 568 Lahutatud 80 744 Seaduslik perekonnaseis teadmata 8 101 Allikas: Eesti Statistikaamet. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=RL210&ti=NAISED+ELUKOHA%2C+S%DCNNITATUD+LASTE+ ARVU+JA+SEADUSLIKU+PEREKONNASEISU+J%C4RGI %2A&path=../Database/Rahvaloendus/07Laste_arv_naistel/&lang=2 (09.12.2009) 7 Lisa 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000 2009. aastatel Aasta Vatetuskukss 2000 0,8234 2001 0,9104 2002 1,055 2003 1,1732
aastatega võrreldes tunduvalt lihtsam. See oli paljuski seotud kinnisvarabuumiga ja sellest tingitud ehitussektori laienemisega. Et ehitustöödel ei nõutud sageli spetsiifilisi oskusi ja tööjõupuudus oli suur, võeti tööle ka pikka aega tööturult eemal olnud madala haridustasemega 1 Eesti Pank "Rahapoliitika ja Majandus2/2010" kättesaadav interneti keskkonnas http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2010_02 2 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring inimesi. Kõige rohkem väheneski buumi ajal pikaajaline töötus madala haridustasemega töötute hulgas. Aastal 2008, vahetult enne uue majanduskriisi algust, kahanes pikaajaliste töötute arv 11 800-ni.3 Hoopis raskemad tagajärjed on Eesti tööturule üleilmsel majanduskriisil, mille ilminguid võis märgata 2008. aasta lõpust alates. Aasta keskmine töötute arv suurenes 2009. aastal 2008.aastaga võrreldes 2,5 korda. Kui võrrelda 2008. aasta esimese kvartali ja 2010
Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% Import Eestisse suurenes 14% Eksporditi 1,05 miljardi euro eest Imporditi 1,15 miljardi euro eest Tähtsaimad kaubanduspartnerid ekspordis: Rootsi (15,91%) Soome (14,58%) Venemaa (11,99%) Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Tekstiiltooted; 0,03 Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03 Transpordiv-d ; 0,05 Masinad ja seadmed ; 0,24 Keemiatööstuse tooraine ja tooted; 0,05 Muu; 0,06 Tööstustooted ; 0,07
toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel 1. Riidaja kaugus tõmbekeskustest. Linn Kaugus (km) Tõrva 14 Viljandi 41 Valga 41 Tartu 68 Tallinn 201 Tõmbekeskustes on rohkem töökohti. Lisaks on rohkem meelelahutusvõimalusi (teatrid, kinod, klubid poed). Suuremates keskustes on parem tervishoiusüsteem (haiglad, perearstid, hambaravi, taastusravi) (Eesti Statistikaamet). Vald asub Valgamaal, mille ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel, siis pole ka Põdrala vallas suuri asutusi. Kuna vald asub metsaderikkas piirkonnas on põhiliseks tööstuseks metsa- ja puidutööstus. Valla territooriumil muid tööstuseid ei ole. Naabervalla Tarvastu, mis asub Viljandimaal, peamiseks tööstusharuks on põllumajandus (Põdrala valla kodulehekülg). Käsitletava valla asukoht ei soosi sotsiaal- ja kultuurielu. Koole on Põdralas kaks ning
elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja
1960 avastati Hollandis suured maagaasivarud Umbes 25% ELi maagaasi varudest asuvad Hollandi territooriumil Hiiglaslikud kasumid maagaasi tootmisest tõid kaasa töötleva sektori kahanemise Sektorite jaotus SKPS Põllumajandus 1,6% Tööstus 17,9% Teenused 70,2% Suurfirmad Royal Dutch Shell (maagaas & nafta) Philips (tehnoloogia) Heineken (joogitööstus) ING Group (pangandus) Eesti ja Holland Eksport (2016): 327,2 miljonit eurot (Statistikaamet) Import (2016): 853,1 miljonit (Statistikaamet) Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest tehakse Hollandisse (7, koht). (Eesti Pank, 2017) Eestit külastab aastas u 50 tuhat Hollandi turisti Hollandit külastab aastas u 70 tuhat eesti residenti Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik
Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid 4 pakkumisi otsima.Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse. 1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.
turismivaldkonnaga tegeledes pühendama palju aega ja vaeva, et leida omapära, mis turiste Viljandisse meelitaks. Turismivaldkonnaga tegeledes on oluline ka teadmine, milliste riikide seas on Eestisse ja Viljandisse reisimine eriti populaarne. Külastajaid liigub Viljandisse väga paljudest erinevatest riikidest. Alljärgnevas tabelis on toodud 2011 aastal Viljandis reisinud turistid kodukoha riigi järgi. Tabel. 2 Viljandimaal ööbinud turistid elukohariigi alusel 2011. aastal. Allikas: Statistikaamet 2012 Elukohariik Osakaal, % Eesti 81,4 Soome 10,0 Rootsi 1,3 Saksamaa 1,2 Läti 1,0 Muud Euroopa riigid 4,6
kus leidub väga palju huvitavaid ideid sobiva nime leidmiseks. Lapsevanem võib valikuks võtta klassikalisema ning populaarsema nime, mis on paljudele tuntud. See paneb aluse sellele, et väga paljudel on sama või sarnane nimi. Kui otsustatakse millegi erilisema ja ainulaadsema kasuks, on valitud nimi vähematel inimestel. Nimede kohta kogutakse andmeid ja neid kajastatakse statistikates. Väga palju erinevaid rahvastikunäitajate statistikaid on teinud Statistikaamet. Sealne info on usaldusväärne, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga. Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest. 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10]. Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate
registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni. I kvartalis kasvas pikaajaline töötus
Parema tasustuvusega askohad oli kogu perioodi vältel Harju ja Tartu maakond, 4 kehvemad aga lõuna poole jäävad Valga, Põlva ja Võru maakond. Võrreldavalt kõrged keskmised tasud olid ka saartel. Stabiilselt tõusis kogu aeg Pärnu piirkond, kuuludes suuremate palganumbritega piirkondade hulka. Allikas: Eesti Statistikaamet [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490).
Eestis on teenindussektor pärast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti. Üheks põhjuseks on üleminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati ülemäära forsseeritult tööstust ja põllumajandust. Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise, Schengeni viisaruumi kuulumine. Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega. (Statistikaamet) 5 KASUTATUD ALLIKAD 1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003. 4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita, 1997. 5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi 6
lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Riigi või nt linna rahvaarvu muutumise selgitamiseks liidetakse kokku toimunud ränne ja loomulik iive. 2011. aasta ränne Eestis ----) Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta loenduseni näitajate arvutamisel senisel metoodikal põhinevat rahvaarvu, kus rännet ei ole arvestatud. Riigi tasandil on ääretult oluline, et teataks informatsiooni elanikkonna ja ühiskonnas toimuvate oluliste protsesside kohta. Selleks, et vahepealseid rahvastikuarvestuses
IKT sektori töötleva tööstuse all mõeldakse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluses ja sides kasutamiseks, sealhulgas ülekandmiseks ja kuvamiseks, või need kasutavad elektroonilist töötlust materiaalsete nähtuste tuvastamisel, mõõtmisel ja/või salvestamisel või füüsikaliste protsesside juhtimisel. IKT sektori teeninduse all mõeldakse teeninduse tegevusalasid, mille tooted on mõeldud infotöötluse ja side talitluse võimaldamiseks elektrooniliste vahenditega. (Statistikaamet Mõisted) IKT sektor moodustab üha olulisema osa maailma kaubavahetusest ning on olnud viimastel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid teadus-, tehnoloogia- ja ärivaldkondi. Ehkki IKT toodete ja teenuste tootmine moodustab eraldi majandusharu mängib IKT olulist rolli ka mitmetes teistes majandusharudes nagu töötlev tööstus, energeetika, pangandus, kindlustus ja kaubandus. Seega mõjutavad IKT sektoris toimuvad arengud tugevalt ka teiste
24 ja 25–54 kaasaskantava seadmega (süle-, tahvelarvuti või nutitelefon) väljaspool kodu või töökohta internetti kasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades Euroopa Liidus keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem. Euroopa Liidu 16–24-aastastest noortest kasutas süle-, tahvelarvuti või nutitelefoniga internetti 58%, Eesti noortest 65%. 25–54-aastaste hulgas olid vastavad näitajad 36% ELis ja 43% Eestis, vanuserühmas 55–74 ELis 12% ja Eestis 10% (statistikaamet, 2012). Arvestades seda, et nende ringlus on igapäevaelus nii suur (k.a ka reklaaminduses) siis küllastama peaks süstemaatilist osa, mitte marki ise. Tarbija üldised hoiakud Luues segmente, on Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi juba maininud, et parimad maksjad on Apple’i kasutajad. Tema sõnul loovus finantssektoris ei tähenda loovat raamatupidamist. Bigbank rakendab loovust andmete tõlgendamisel - näiteks tarbimislaenude andmeid
Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.a. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus AS Eesti Loto Riigi Kinnisvara AS Eesti Energia
Valitud andmed nagu sisemajanduse koguprodukt, tehingute arv, keskmine ruutmeetri hind, töötuse määr ning keskmine brutopalk iseloomustavad tervikuna kinnisvaraturul toimunud muutusi küllaltki hästi. 5 6 Viidatud kirjanduse loetelu Maa-amet. (2016). Kinnisvara hinnastatistika päringud. [http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/FilterUI.aspx] (20.02.2016). PA5321. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK MAAKONNA JÄRGI. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp? ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKU UPALK+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/0 1Palk/02Aastastatistika/&lang=2] (13.02.2016). RAA0050. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT MAAKONNA JÄRGI (ESA 2010). [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?
tooted, siis kõige tulutoovamateks eskpordikaupadeks on aga puidutooted, elektroonika, metallitooted ja toiduained, joogid. Kui võrrelda 2007 aasta tabelit 2010 aasta näitudega, siis ei ole midagi oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul. Nähtavam kõikuvus eri tööstusvaldkondade vahel eskpordis oli vahemikus 2003-2007. Joonis 1 Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007(statistikaamet) 2 EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD Allolev ringdiagramm iseloomustab Eesti tervik
Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne) Eesti e-riigina- edu või ebaedu? Too näiteid! Edu, kuna seal on olemas kõik andmed ka tavainimestele. Saab leida kodu aadresse ka inimeste kohta. Riiklikud registrid ja statistikaamet? Maakaster seal on kirjas kõik eesti maaomanikud nimepidi. Äriregister saab kontrollida, kas see äri on olemas ja kas see on pankrotis jne. Seal on kõik eestis olevad ärid, ettevõtted ja firmad. Autoregister seal on kõikide sõidukite kohta kõik andmed. Seal on ka alagrupid nt. Väikelaevad, suurlaevad jne. Rahvastiku register andmed Eesti kodanike ja elamisloaga võõramaalaste kohta (kus elavad jne). Statistikaamet kogub erinevaid statistilisi andmeid
Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama.
Venemaa rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest
enam tuntakse huvi vähemusrahvuste muutuste üle mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool Eestit olevates riikides. Taasiseseisvumine Kui Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus sai ta NSVL poolt kaasa suure mitte-eestlastest koosneva rahvusliku koosseisu pärandi, kes ilmusid Eestisse peale II maailmasõda. Kuna NSVL seda soodustas, siis oli taasisesisvumise hetkeks Eestis mitte-eestlasi Eestis suurel hulgal ligi 39%(Statistikaamet, 2000(1.1)).Seega tuli välja selgitada milliseks Eesti riik kujuneda tahab. Kui sooviti iseseisvat riiki, siis pidid sellel riigil olema ka kodanikud, keda võis lugeda Eesti riigi järjepidavuse kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas Tsaarivenemaa ajal, või hakata kodakondsuse jagamise arvestamist Nõukogude ajal siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991
Trade) - alates 1996. a. WTO (World Trade Organization) · UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) · ISO (International Standards Organisation) · jpm WTO SELGITA, MIS ON WTO TEGEVUSE EESMÄRK. MIKS ON VASTUSEIS WTO TEGEVUSELE MAAILMAS SUURENENUD? EUROOPA LIIT 2004 MIKS EI VASTA KAART PRAEGUSELE AJAHETKELE? Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni) Allikas: Eesti Statistikaamet Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari PÕHJA - AMEERIKA KESK - JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA -EUROOPA
ühistranspordis. Teisest rahvusest tuttavaid ja sõpru on umbes pooltel eestimaalastel. Eestlaste valmisolek kokkupuuteks on teiste rahvusrühmadega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel. Kõige väiksem on valmidus tegutsema, näiteks töötama või õppima grupis, kus enamik on mitte-eestlased. Samas iseloomustab immigrantrahvastikku aga valdavalt avatud hoiak lähisuheteks ja töötamiseks/õppimiseks eestlastega. Enamik mitte-eestlastest arvab, et rahvus ei ole oluline3. 1 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 13 2 Statistikaamet 2015: Statistika andmebaas : Rahvastik 3 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 21-23 4 Kuigi kogu Eesti rahvastiku üldine positiivne suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse on olnud läbi aastate üsna püsiv, näevad selles siiski võimalikku probleemi rohkem eestlased.
kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771 Väliskülastajad 1 374 414 1 453 418 1 427 529 1 380 323
1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6
piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Informatsioonil on tähtis koht tänapäeva ühiskonnas. Võib öelda, et valitseb see, kes valdab informatsiooni. Vabal ajakirjandusel on suur mõju avalikule arvamusele, seepärast nim. teda neljandaks võimuks. Statistikaamet (ESA) on asutus, mis kogub informatsiooni riigi majandustegevuse ja rahvastiku kohta ja teeb nende põhjal üldistusi. Andmed kantakse riiklikesse registritesse: maa-, äri-, riigivara-, valijate-, hoone-, autoregister.... Arhiivid - asutused, kus säilitatakse dokumente 1)Eesti riigi arhiiv (Tallinnas) 2)Eesti ajalooarhiiv (Tartus), (juurdepääs on kõigile riigikodanikele vaba). Dokumendi võib kuulutada riigisaladuseks 50 aastaks, seejärel muutub ta üldkasutatavaks.
ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused. Tootmis-ja müügimahu kasv kiirenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui aastatel 2004-2005 olid selle sektori kasvumootoriteks kaks suuremat allharu, televisiooni-ja sideseadmete ning elektriseadmete ja aparatuuri tootmine, siis sel ajal hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8)
selle tõttu võib ta olla võimetu astuma uude suhtesse. ( Mattes, 2000) Abort Eestis Alates 1996.aastast, kui Eestis seadustati vaba abort ( meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel abordi teel hävitatud vähemalt 1.4 miljonit inimelu ( kuni 2004 aastani ). (Alcorn, 2004) 2010 aastal oli abortide arv 9087, 2009 aastal 9693, 2008 aastal 10 699. Selline tulemus näitab abordi sooritamise langust viimastel aastatel Eestis. (Eesti Statistikaamet ) Kasutatud kirjandus 1. Alcorn, R. 2004. Miks olla elu poolt? Allika kirjastus, Tallinn 2. Eesti statistikaamet. Abordid . Pärilikkus: http://www.stat.ee/34273 [2011, mai 26] 3. Litter, G. 2008. Naistearsti nõuanded. Tammerraamat, Tallinn 4. Mattes, B. 2000. Men Hurt Too. Hayes Publishing Company, Pittsburgh 5. Puusepp, L. 2011. Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega seotud emotsioonid. Lafuente, Pärnu 6. Raseduse katkestamise ja Steriliseerimise seadus
• Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika Kasutatud allikad • Eesti statistikaamet • Wikipedia • Eesti Entsüklopeedia Tänan kuulamast kes kuulasid :D
inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks
annaabi.ee 
