Kokku-lahku kirjutamine (0)

Kokku-lahku kirjutamine
1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk , lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea;
2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi;
3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonna­liige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus , naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama ;
4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem ­kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele ­minek;
5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine;
6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu.
Nimisõna + nimisõna
Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

• Nt vesiveski , nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst , betoontala; kuningriik , naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus .
  

Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad.
Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi , moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste (liigimõistelise sisuga omastav ) ja vastates küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?).

• Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .., taskukell , seinakell, käekell , tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet , teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool , laulupidu, koolikohustus , jõulupühad, rahvatants , keeleteadus, sõiduauto , marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad , tangusupp, tammepuu , särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst.
  

Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:

• sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus , kalapüük, tuletõrjuja , buldooserijuht, metsavaht , raamatupidamine, pesupesemine.
  
• Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja , parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija;
  
• hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk , veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik , peegliklaasi kild , prantssaia viil;
  
• mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets , hambaarst;
  
• kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
  

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku.
Nt isa saapad , eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand , õpetaja portfell , õpiku autor, kauba headus , toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine, ukse kääksumine, tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja).
Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon , sademete hulk, sisehaiguste kliinik , kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur .
Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis , nagu lasteaed , lastearst, lastehaigused , lastekeel, lastekodu , lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev ; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool , kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija , meeltesegadus, nõudepesija . Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall , saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu , vanematekogu, võõrastemaja.
Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud.
Näited sõnadest:
rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste , pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid , mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid.
Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik , gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika , ungari kirjandus.

• Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel , morse, röntgen , maraton, olümpia ) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms.
  
• Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss , jaanilill, kadripäev , mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort).
  

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi , kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk , koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees , omakasu, raskejõustik , sügavkünd, ­vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel.
Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna , samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond , lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon , siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel , välispoliitika, ühistegevus , ürgmets; heegelnõel , hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk.
Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates).
Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat , lokkis juuksed, valjusti rääkimine , kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone , otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov , tänapäev, vastukaja, poolthääl.
Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas , mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus , üle mere tulijad.
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi , Põhjalaht, Vahemeri , Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav , Hirvepark, Kivisild ; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed.
Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel:
kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid , Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus ;
tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee , puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak , Lossi plats , Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg , Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak );
nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean ( Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri, Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv;
tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand , Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed.
Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam.
Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek , Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik , Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus
Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad , Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa.

• Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa.
  
• Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Lääne­mere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad.
  

Käänd - või määrsõna + omadussõna
Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun , magushapu, rohekashall.
Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud , püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane.
-ohtu ja - võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu.
-verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd.
-karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved , taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie , punast värvi maja.
ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane, nõukogudeaegne, kõnealune, laupäevaõhtune, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, suurejooneline, heledavärviline, napisõnaline, kergemakujuline, eestikeelne, kuueaastane, pooleteiseaastane, temataoline, sellenimeline.

• Märkus 1. Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune , suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss.
  

Nimi, tsitaatsõna , täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi -vägevune, Tartu- lähedane , Doonau -äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, show-mai­­guline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpu­line.

• Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne
  

Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15- kohaline , +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine.
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: (kolmteist, seitseteistkümmend, üheksasada, sada kaheksa, neli­kümmend kolm, viis tuhat , kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks.)
Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega: paarkümmend, mitukümmend, mõnisada, poolsada; aga paar tuhat, mitu miljonit, mõni miljon, pool miljardit.
Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku; kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku (viieaastane, ­kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine, kuueliikmeline, kahe­sajaprotsendi(li)ne, kaheksateistkümneaastane; aga kahe ja poole kuune , neljakümne kolme aastane)
NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe , alla viiekümneaastased mehed.
Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa.
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Käändsõnad , määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku.
(puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima)
Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel.
(abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama)
Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku.
(alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud)
Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku.
(kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud)

• Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata‑vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat , siit minema kihutanud auto.
  
• Märkus 2. Ühend‑ ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja , ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs , arusaam, juuresolek , tähelepanu, vastuvõtlik , kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane , silmapaistev kunstnik;
  

Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud , kui on moodustunud iseseisev omadussõna, nt paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, ennastsalgav töö, teretulnud külaline .
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku. (väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul , hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud)
Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks kirjutatakse nad kokku. (aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures , kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu)
Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda)
Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu . Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi.
Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. (mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.)
aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi