valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast, gümnaasiumiõpilased või ülikoolis õppivad tudengid. kandidaatidel tuleb ette valmistada ettekanne teemal: 'Millega pääsen mina teadusajalukku' ja osavust testiv TEADUSLABÜRINT, Saatesse pääseb 15 võistlejat. Lühikirjeldus
Liustike sulamine Liustikud ● Suured liikuvad jäämassid ● Laskuvad lumepiirist allapoole ● Toidavad maailmajõgesid ● Ablatsioon ○ Prostsess, mille tagajärjel liustiku mass väheneb Liustike teke Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0°C L Soojal perioodil ei tohi lumi/jää ära sulada Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maali...
Põhjenda, kas sinu arvates on võimalik muuta ühiskonda nii radikaalselt, et pikendada inimkonna surematust? Poliitilist filosoofiat ja kultuurikriitikat viljelev Sloveenia Lubljana ülikooli vanemteadur Slavoj Zizek kirjutab ,,looduse lõpust", inimese domineerimisest looduse üle ning selle võimalikest tagajärgedest looduskatastroofide näol, tehes ettepaneku ühiskonna radikaalseks muutmiseks ning selle võimalikkusest, et pikendada inimkonna surematust. Maailma ei ole võimalik nii radikaalselt muuta, et see tagaks homo sapiensi igavese elu maal, kuid meie kõigi võimuses on pikendada elu maal võimalikult palju. Selleks et inimene kui isend
· koos Aare Hõrna ja Obinitsa rahvaga sai Seto Kuningriik teoks 20. augustil 1994. aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine
Keegi ei tea väga täpselt, kuidas GM-toit pikas perspektiivis inimese tervisele mõjub, ammugi ei teata täpselt, kuidas mõjutab tervist see, kui näljaolukorras praktiliselt eranditult GM-vilja tarbida. Katseid on tehtud vähe ning nendes pole arvesse võetud arengumaade inimeste olukorda, kus elanikkond ja eriti lapsed on juba ette väga haavatavad näljast tekkiva immuunsussüsteemi stressi tõttu. Nagu ütles Suurbritannia vanemteadur prof. David King (Blair'i peanõustaja teaduseküsimustes), on GM-toiduabi läbisurumine Aafrikasse "hiiglaslik inimkatse". Keeldutakse toitu jagamast takistab vabaturu arengut. Tagajärjed : Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja potensiaali väljaarendamist. Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisid ja väiksemaid kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga väheneb. Väheneb töövõime.
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike...
Darja Lavõgina 1. Sünniaeg (pp.kk.aaaa) 31.05.1986 Telefon 737 5250 Töökoht ja amet 01.07.2013 - ... Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Vanemteadur (1.00) 01.10.2012 - 30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Teadur (1.00) 2011 - 2012 Sveitsi Riiklik Tehnoloogia Instituut; järeldoktor 11.11.2010 - 28.02
Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld, noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur, magustoit. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette
Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmib Baltikumi Suurim tuulepark
suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark
muutlikuse, leviku ning arvukuse ja võrdleva käitumise kohta. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 60) Aare Mäemets (18.jaanuar 1929- 24. november 2002) Ta oli Eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf, bioloogiakanditaat 1961. lõpetas 1954 bioloogina TRÜ, aastatel 1955-1999 töötas EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis (aastast 1961 Võrtsjärve Limnoloogiajaamas), 1986.aastast vanemteadur. 1955-1984 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimees. Uurinud vesikirbulisi, koostanud Eesti järvede tüpoloogia ja Eesti limnoloogilise rajoneeringu, hinnanud järvede seisundit ja andnud suuniseid nende kaitseks, propageerinud loodushoidu. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 308) Viivi Timm (19. oktoober 1934- 13. veebruar 1997) Ta oli Eesti zooloog (malakoloog) ja hüdrobioloog
Töö autori arvates võis puududa kirjanikkel ja/või kunstnikel soov või tahtmine ajalugu uurida ja süveneda, et ei tekiks sellist valearusaama , kui ajaloost on saanud legend ning legendist müüt. Töö autori arvates on väärarusaama põhjus eri kontinentidel kasutusel olnud erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus. Ka arheoloogia vanemteadur Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud viikingid kui muistsed Põhjala kangelased on kujutatud valesti. Üldlevinud on pilt sarvilistest meestest. Tegelikult viikingid sarvedega kiivreid ei kandnud (Käsmu Meremuuseum). Sarved, tiivad ja kiivrid ei ole ainuke ettekujutus viikingites. On tõene, et viikingid võtsid ette pikki merereise eemärgiga rikastuda ja saavutada teatud positsioon kohalikus hierarhias.
detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Smiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripärast aga polnud vaja käiku anda, sest enne tuli teine ootamatu sõnum. 30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake
tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama maa teadlasterühm uued katsed hiirtega ja tõestas, et mobiilid soodustavad kasvajateteket (Kaldoja 2002). Mikrolainekiirgus mõjutab neid kehaorganeid, kus verevarustus on väike ja veri voolab aeglasemalt - silmad ja suguorganid. See on ammu teada, et mikrolainekiirgus mõjutab potentsi ja silmi (Iseasi 2002). Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene. Ta märkis, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on tänapäevased kiirgusnormid endisaegsetest märksa liberaalsemad ja võrreldes NSV Liidu aegsete piirnormidega on tänapäeval lubatavad kiirgusnäitajad umbes 100 korda suuremad (Tihhonov 2005).
Esmakordses uuringus tuvastati Eestis toodetud võietes kõrge transrasvhapete sisaldus, mis jäi vahemikku 11-18,2 protsenti rasvhapetest. Rasvasisaldus on omakorda toodetes erinev, võis 82 protsenti, kuid margariinides ja võietes väiksem. ,,Eestis toodetud võided on muutunud võrreldes 2008/2009 praktiliselt tööstuslikult toodetud transrasvhapete vabaks," ütles Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Vanemteadur Merike Henno selgitas, et piimarasv sisaldab alati vähesel määral naturaalseid transrasvhappeid, kuid terviseriske seostatakse põhiliselt tööstuslike transrasvhapetega, mis tekivad taimsete õlide tahkestamisel. Kokkuvõte Silja Lättemäe artiklist ,,Liigne võiete söömine on tervisele ohtlik" (18.03.2012) Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ...................................................................................................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ........................................................................................................
õppekavade läbinud, bakalaureuse kraadi saavad rakenduslikuma ja/või humanitaaralase kõrghariduse läbinud üliõpilased. Magister: 1) teadus(te) magister Master of Science(s) (MSc) 2) kunstide magister Master of Arts (MA) Doktor: 1)teaduste doktor, filosoofiadoktor, meditsiinidoktor, õigusteaduse doktor 24. Akadeemiline personal: õppejõud - professor, emeriitprofessor dotsent, lektor, assistent ja õpetaja, teadustöötajad - vanemteadur, teadur, juhtivteadur mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale. Õppejõud: Professor oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid. Emeriitprofessor kui professor jääb pensionile Dotsent pedagoogiliste kogemustega oma ala kompetentne õppejõud ja teadlane, kes õpetab
mitte sobivaid tulemusi lihtsalt ignoreeritakse."(J. Delingpole, 2011, 140) Samuti usub ta, et kliimast väga musta pildi maalimine on kõigest vahend inimeste kontrollimiseks ja kasumi teenimiseks. (J. Delingpole, 2011) Üks osa kliimamuutuste teema üle arutlejatest peavad endiselt inimtegevuse ja kliimamuutuste omavahelist seost liiga ebaselgeks, et midagi põhjapanevat selle teema kohta väita. Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme on oma atriklis ,,Elame kliimamuutuste vaherahu ajas"(2003) öelnud, et kuigi süsihappegaasi sisaldus atmosfääris ületab juba ammu industriaalsele ajastule eelneva taseme kolmandiku võrra, pole siiski midagi tõeliselt tõsist veel juhtunud. Seejuures ta lisab, et kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille ennustamine on ka veel tänapäeval põhimõtteliselt võimatu. Ta peab tõenäoliseks, et kui ühel hetkel praegune töörezhiim muutunud
II. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATUSÕNA + NIMISÕNA Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. s...
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulik...
Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga. Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15. detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Smiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. 30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi analüüsimine andis negatiivse tulemuse. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. PILTE
esimene laupäev, koht aga kordamööda igas neljas praeguse Eesti Vabariigi Setu vallas Mikitamäel, Värskas, Meremäel ja Missos. 4 Paul Hagu Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. Praegu Tartu ülikool eesti rahvaluule dotsent, eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur, 2003/2004. õppeaastast eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja. 1988. aastast ajalookandidaat. kaitstud tööks " Setude agraarkombestik ja uskumused". Tartu ülikooli juures tegutseva Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse juht. Värska ja Setomaa rahvas tunneb Paul Hagu laiemalt 1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES…………………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..11 2 SISSEJUHATUS
USA ajakirja Science augustinumbris ilmunud uuringus, mille järgi on Gröönimaa jääkihi sulamise kiirus kasvanud viimasel kahel aastal viie varasemaga võrreldes kolmekordseks. Nottinghami ülikooli jätkusuutliku energeetika erakorraline professor Peter Smith rääkis septembris British Associationi teadusfestivalil: "Me võime jõuda viimase piirini 1520 aasta jooksul, mis annaks meile oma planeedi saatuse määramiseks vaid kümme aastat." Pew' üleilmse kliimamuutuse keskuse vanemteadur Jay Gulledge ütleb, et klimatoloogid "on tõsiselt alahinnanud kliima vastuvõtlikkust soojenemisele". Maailma praegused püüded piirata emissioone, nagu Kyoto protokoll ning arenenud ja arenevate maade koostööprojekt "Aasia-Vaikse ookeani puhta arengu ja kliima partnerlus", eeldavad, et kümnendite vältel aeglustub maailmas kasvuhoonegaaside väljastamine. Kuid Oxfordi ülikoolis töötav Myles Allen, kes oli üks juhte projektis, mis ennustas kliima soojenemist 11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
Mari Must ja Eevi Ross). Seltsi viimaseks suurprojektiks on kõrgkooliõpikukski mõeldud monograafia ,,Eesti murded ja kohanimed" (2002; autorid Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, toim. Tiit Hennoste). Tallinna Pedagoogikaülikoolis on läinud kümnendil murretega tegeldud tagasihoidlikult. Seal pole praegu tööl oma murdeuurijaid ega -õppejõude, viimastel aastatel on murdeid õpetanud EKI vanemteadur Jüri Viikberg. TPÜ juures on EKI murdeuurijad kaitsnud ka magistritöid (nt Juhkam 1998, Norvik 1998). TPÜ ja EKI lähedasi kontakte näitab seegi, et TPÜ lõpetajaid on läinud murdeuurijatena tööle EKIsse. EKI teadur Mari Kendla on praegu murrete alal TPÜ doktorant. Setu verbimorfoloogiat on uurinud TPÜ õppejõud Helle Sõrmus (1998). Kaja Toikka magistritöö (2000) käsitleb kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontakte.
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
Arstkonna seisukohta kajastavad Maailma Arstide Liidu ja Maailma Naistearstide Seltsi dokumendid, mis peavad asendusemadust lubatavaks neil juhtudel, kus see on ainuvõimalik naise viljatuse ravimeetod. KASUTATUD KIRJANDUS · Crigger, B.E. (ed.) Cases in Bioethics. Selections from the Hastings Center Report. Third edition. New York: St. Martin's Press, 1998, lk 62 · http://www.epl.ee artikkel: Sünnitada teise eest? Kadri Simm, Tartu ülikooli filosoofia vanemteadur 19. juuni 2009 · http://www.epl.ee artikkel: Asendusemadus on võimalik mitteärilisel eesmärgil 01.12.2009 · http://www.epl.ee artikkel: Naistearstide selts soovib asendusemaduse legaliseerida 24.05.2009 Priit Rajalo · http://www.epl.ee artikkel: Pevkur: asendusemadusega tuleb edasi minna 29.08.2009 · http://live.novosti.err.ee artikkel: Eesti valmistub asendusemadust seadustama 26.08.2009 Priit Rajalo · http://publik.delfi
1.Teie eriala, kelleks õppisite ja kus koolis? Lõpetasin Tartu I Keskkooli 1947, Tartu Ülikooli 1952 astronoomia erialal. 2.Kas Te töötasite ka Tartu Tähetornis? Tartu Tähetorniga algas side 1943, kui olin veel koolipoiss. Ametlikult tulin tööle 1952.a. Füüsika ja Astronoomia Instituuti, mis asus sel ajal Tähetornis. 3.Mis aastal ja kellena asusite tööle Tõravere Observatooriumisse? Tõraverre kolisin 1961, olles Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur. Instituut nimetati Tartu Observatooriumiks 1990-ndate keskel. 4.Kas Te võiksite kirjeldada astronoomi tööd? Astronoomi töö seisneb vaatlusandmete saamises ja nende töötlemises, et aru saada Universumi ja selle koostisosade ehitusest. 5. 2009 a. saite tumeaine ja kärgstruktuuri avastamise eest Marcel Grossmanni preemia. Mitme aasta töö tulemus see on? See on praktiliselt elutöö tulemus. 6.Kas olete ka väljaspool Eestit asuvates observatooriumites töötanud?
Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: EJL Eesti Juristide Liit, RE riigiettevõte. Millal on lühendis sidekriips? Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kogu liitsõna või selle järelosa valiktähtlühendiga: lk lehekülg, aü ametiühing, rkl riigikoguliige, kindralltn kindralleitnant. Kui ei ole valiktähtlühend, siis tuleb sidekriips lisada: põll-inst põllumajandusinstituut, rahv- vah rahvusvaheline, Lad-Am Ladina-Ameerika, v-teadur vanemteadur. Mitmest sõnast koosnevad lühendid Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil: 1. Lühendada iga sõna eraldi ning kirjutada saadud lühendid lahku: pr kirj prantsuse kirjandus, reg-süsteemide osk reguleerimissüsteemide osakond. 2. Moodustada üks lühend ning kirjutada selle tähed kokku: jj ja järgmised, jms ja muud seesugust. Suurtähtlühendite puhul kirjutatakse kõik tähed kokku: ÜRO Ühinenud Rahvaste
Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1.2 Helirida....
üldiselt tunnustatud teooria. Seda nimetatakse suure matsu teooriaks. Idee pärineb 1960.aastatel Nõukogude Liidus sündinud teooriatest, iseäranis vene teadlase V. S. Safronovi uuringust, millega ta oli püüdnud selgusele jõuda, kas planeedid võivad tekkida sõna otseses mõttes miljonitest eri suurusega asteroididest, mida nimetatakse planetesimaalideks. Erinevalt nõukogulastest väljendasid Arizona osariigi Tucsoni Planeediteaduse instituudi nimekas vanemteadur William K. Hartmann ja tema kolleeg D. R. Davis arvamust, et Kuu tekkis kahe planeedi kokkupõrkel, millest üks oli Maa ja teine vähemalt Marsi-suurune 3 võõrplaneet. Hartmanni ja Davise hüpoteesi kohaselt olid need planeedid põrkunud nii, et mõlema taevakeha koorest löödi välja mateeriajugasid. See aine paisati orbiidile, kus koondus aegamisi Kuuks. Sel oletusel tundus olevat palju eeliseid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga, siis otsustasin uuritavaks ajavahemikuks valida kolm aastat, perioodi 24.03.2010 kuni 24.03.2013
8.4 Lisa 5 vaatluspäevikud ETV 11.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 20.05 Vabariigi Kodanikud Afkanistaani sõjast on möödunud 10. Arutletakse kuhu on jõutud tänaseks Afkanistaani sõjaga ning milline on selle riigi tulevik. Stuudios olid Kaitseväe luurepataljoni ülem ja Afganistanis Eesti kontingendi ülemana teeninud major Sten Reimann, Afganistanis tervishoiueksperdina tsiviilmissioonil viibinud Anu Raisma, Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Erik Männik ning endine Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp. Saate teema liigitan välispoliitikasse. 12.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 21.40: Foorum - arutleb kohalike omavalitsuste toimetuleku ja haldusreformi vajalikkuse üle ning küsib, kas väikevallad suudavad täita riigi poolt neile antud ülesandeid. Stuudios võtsid sõna regionaalminister Siim Kiisler, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikogu liige Jaan Õunapuu ja maaomavalitsuste liidu juht Jüri Landberg
· Konatiivne · Faatiline · Metakeelne · Poeetiline tema põhiline väärtus on ta ise Juri Knorozov (1922-1999) Sõja ajal ta töötas luures. Ta oli lootusetu alkohoolik. Ta sai kuulsaks 1955ndal aastal, kui ta publitseeris oma käsikirja Mayade kirjast. Ta desifreeris mayade kirja. Mitu seltskonda üritas tema publitseeringut varastada. Ta oli legendaarne, töötas Leningradis etnograafia muuseumis ja tegeles põhiliselt Ameerika indiaanlastega. Ta oli vanemteadur ja üldiselt polnud ta Nõkogude Liidus eriti kuulus. Tal lubati elulõpus Mehhikosse minna. Ta sai aru, et pidikesed ei ole hieroklüüfid vaid silbid. Ta nimetas kommunikatsiooniteooriat signalisatsiooni teooriaks. Ta esines 1972. aastal Tartu ülikoolis. Tal oli kurguvähk ja kõik häälepaelad olid välja lõigatud. Signalisatsiooniteooria koosneb: fastinatsioonist(nõiaringimoment-- müra) fastinatsioon võib olla ka täiesti juhuslik. (Hõivaja ja Aisopose[ori] keel)
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
kasutakse. Juriidiliselt tähendab see tüüptingimustega lepingu sõlmimist. Kui õiguslikus mõttes on olemas kolme liiki litsentse, siis vastavalt litsentsi sisule ja lähtuvalt kasutusmugavusest on levinud ka mitmeid muid liigitusi (GNU, BSD) . Selliste tüüptingimuste litsentside väljatöötamisega tegelevad mitmed organisatsioonid, nt Free Software Foundation, Creative Commons. Täpsemalt tarkvara vabakasutuse tüüptingimuste sisust lugege: vanemteadur Kaido Kikkase materjalidest akadeemia.kakupesa.net või Lawrence Liang, A Guide To Open Content Licences, 2004. http://pzwart.wdka.hro.nl/mdr/research/lliang/open_content_guide IO TEHINGUTE MAKSUSTAMINE Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tasu: kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, 26
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets;
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
ühiskonda. On tervitatav, et traditsiooniliste matemaatikaõpikute kõrvale on tulnud selgelt eris- tuva lähenemisega raamat, tuues numbrite ilu- ja võlumaailma huvilistele senisest uudsema nurga all lähemale. Sulev Kõks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna füsioloogilise genoomika professor ja füsioloogia vanemteadur Matemaatika ei ole ainult krõnksud Paljude jaoks paistab matemaatika olevat sünonüümne nende krõnksude ja imelike tähtedega, mida põhikooli ja keskkooli matemaatikatundides pähe õppima sunniti. Sellest on aga tohutult kahju, sest tegeliku matemaatikaga on sel umbes sama vähe pistmist kui hiina hieroglüüfidel neis kirjutatud teoste sisuga.
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
