Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks eri transpordiliigid, raudteed, mereteed, teenused, reisijatevedu ja transpordi ajalugu.
Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast
riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule. Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal paber.siseveo-sool,luksus.välja-tera,lina.vasturef-jesuidid,basselinaga1625rotslased val tart.luteri kirik Piiskop-ihering1641abits-fisher1673stahl-gramatika1638forselius gram.1631GAGfil,õigus,med,teadus Põhjasõda1700-21ven merele.1700poola riiat.01karlXIIriia.petIsõjaväeref1702varsavi04narv,tart08küditami
Soolis-vanuseline koosseis ● Noori mehi on rohkem kui noori naisi ● Keskealisi mehi ja naisi on peaaegu võrdselt ● Vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi Rahvuslik koosseis ● eestlasi on 98,84% ● venelasi on 0,72% ● soomlasi on 0,19% ● ukrainlasi on 0,15% ● valgevenelasi on 0,09% Asustustihedus 8,4 elanikku ruutkilomeetri kohta Äärealadel on asustus tihedam, Hiiumaa keskel puudub asustus. Kõige tihedam asustus on Kärdlas. SWOT analüüs Tugevused- Mereteed, väikse asustuse tõttu on väiksem kahju keskkonnale Nõrkused- Eraldatus mandrist, väike sissetulek saarele turistide ja elanike vähesuse tõttu. Ohud- Tuuled, kui rünnatakse näiteks sõja korral siis on Hiiumaa esimene sihtmärk olles Eestimaa kaugeim läänepoolne punkt. Võimalused- Luua palju põldu ja karjamaad ilma konkurentsita. Kasutatud materjalid ● http://www.stat.ee/ppe-44780 ● http://hiiu.maavalitsus.ee/statistika ● http://www.hiiumaa.ee/uudised/2798
Suured maadeavastused Eeldused: · Hispaania ja Portugali rahvastel meresõidu kogemused. · Araablaste ja juutide geograafilised teadmised · Kavarellide ilmumine · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine Põhjused: · Alternatiivsed mereteed · Leida uusi maid · vajadus idamaisete vürtside järele · uudishimu ja seiklusjanu · ristiusu levitamine · müüdid Raskused millega pidid maadeavastajad kokkupuutuma: · pärismaalased · merel ekslemine · pettumused Positiivsed maadeavastuste tulemused: · eurooplaste maailmavaade avanes · uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas
Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun). Uued haigused (süüfilis). Pärismaalaste kultuuri hävinemine. Uuendused majanduselus: Uute kaubateede tekkimine. Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonopolid. Pürenee poolsaare riikide konkurentideks said Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland. Kaubanduses kiire rikastumise võimalus. Käsitöölised muutusid suurettevõtjate palgaöölisteks.
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aast...
Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püssirohi, trükikunst, langevari, helikopter, allveelaev jne. 15. 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist Kirikuarhidektuuriis eelistati kuppelehitusi Kujutavas kunsti tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas
Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada ehk rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem. Lisaks toimetasid nad saduffide (veetõstukite) abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid , mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse.
Euroopa Regiooni georaafiline asend Euraasia põhja-ja läänepoolne osa. Põhjast piiravad Euroopat Põhja- Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Idas on piiriks Uurali mäed. Riigid, mis kuulavad 49 riiki. Näiteks Eesti , Hispaania, Itaalia, Norra, Soome jne regiooni Looduse omapära ja Peamiselt parasvööde. Euroopas leiduvatest maavaradest on varustatus loodusvaradega ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Rahvastik ja Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani demogoraafilised keeli. protsessid. Tsivilisatsiooni Peamine usund on kristlus. Tsivilatsioonik on lääne tsivilatsioon. kujunemine Demograafiline üle...
Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik Aafrika kirdeosas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptusel on soodne geograafiline asend, kuna on lahtised mereteed ja mere ääres saab tegelda kaubandusega. Rahvastiku protsessid 90% rahvastikust paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus 1900 inimest km2 kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just üli kuiva kliima ja sademevaesuse tõttu. Sündimus võrreldes suremusega on väga suur. Palju noori, vanurite osatähtsus on väike. Tööealiste arv on samuti suhteliselt väike. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem
sest Bütsants oli olnud tükk aega ristiusu peamine kants Euroopa ja Aasia piiril. 5- ? 6. Kõige tugevamad riigid 15 - 16 saj olid Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania, sest neis hakkas kujunema uus valitsemisvorm- monarhia. 37. indiaanlane- Ameerika põliselanik Henrique Meresõitja- 15 saj valitsenud Portugali prints Vasco da Gama- aasta 1497 Portugalist nelja laevaga teele läinud meremees, kes soovis leida mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse. Ta arvas terve oma elu et oli leidnud Indiasse meretee, kuid see oli olnud hoopis Ameerika. Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud nn meretee Indiasse polnud õige, ta purjetas piki Lõuna-Ameerika ranikut lõunasse ja sai teada et see on Eurooplastele senitundmatu manner. Tema nime järgi pandika Ameerikale nimi. Fernao de Magalhaes- Avastas meretee Indiasse ümber Aafrika ja sooritas
Turism Tallinnas Tallinn on turistile vägagi sobiv külastuspaik siia on lihtne saada nii maad mööda, mereteed mööda kui ka lennukiga. Linnas on turistil lihtne liikuda, sest sadam ja lennujaam paiknevad suhteliselt kesklinnas ning külastaja saab sõita soovitud kohta ühistranspordi või taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu...
See on väga imestus väärne, kuna Eesti on siiski väga väike riik. Eesti keel on väga eriline. Sel keelel on mitmeid eri murdeid. Peaaegu igas eesti linnas räägitakse keelt väheke teist moodi. Paljud eestlased seda ei märka kuna on selle kõigega ära harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk. Aga siiski pole nad ateistid. Eestlane usub loodusesse ja iseendasse. See tõttu ongi eesti rahva kalendris nõnda
Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks.
eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse ja pimedana. Mida tõi kaasa endaga renessans? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Humanism ja humanistid * Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri.
· Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal. · Neil oli pikaajalised meresõidukogemused. · Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4
võõrvõimud tõid endaga kaasa palju probleeme aga ka mõistlikke lahendusi. Võrreldes mitmete teiste Läänemere-ümbruse maadega jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine tulenes sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi palju huvi. Oli küll Väina jõgi, mida mööda liikusid kaupmehed Venemaalt Lääne-Euroopasse ning tagurpidi. See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui Põhja- ja Lääne-Eesti rannikuala kaudu kulgevad mereteed. Püüti leida kõie mugavamaid kaubavahetudteid ning seda tehti siiski oma kasuks. Ta tänapäeval püüavad enamus inimesi leida kindla ja ratsionaalse elutee, mida möödudes ei oleks kaotus ja raskus nii suur. Teiseks põhjuseks võis olla Eesti naabermaade hõivatus hädalikude poliitiliste küsimustega -- Taanis ja Rootsis toimus maa tsentraliseerimine kuningavõimu ümber, saksa idakolonisatsiooni käigus oli aga esmalt vaja murda lääneslaavi hõimude vastupanu
1. Suured maadeavastused:avastajad, nende pildid, toimumisajad,kaart lk.41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento
loomaliike. Alles XVIII sajandil jõudis kartul inimese toidulauale , pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks.
universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat, kalkunid ja süüfilise. 25
riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi osutasid ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Soome kaotas vaid marginaalse osa oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse. Eesti ei oleks Soomelt saanud abi paluda, sest NSV Liidu laevastik oli blokeerinud mereteed ning Soome ise oli just sõtta astumas. Mis oleks siis saanud, kui Balti riigid oleks NSV Liidule sõjaliselt vastu hakanud? Baltikumi sõjaline jõud oli kõvasti üle Soome omast. Kuid üksteise abistamise leping oli sõlmitud Eestil vaid Lätiga, Leeduga see puudus. Leping oli vaid formaalne, sõjalist koostööd ei kordineeritud. Kuid kui Eesti olekski võitnud olemata olnud ,,Iseseisvussõja", kas siis oleks meie rahvas arvul ja meelelt sama suur kui oli ta tol hetkel
Külaskäik keskaegsesse linna (Tallinnn) Keskajal tekkisid linnad merde äärde kuna sealt oli hea mereteed mööda minnes mujale linna kaupa vahetamas käija. Linna tänavad olid kitsad ning sealt võis palju nakkus haigusi saada kuna siis ei olnud prügimägesi nagu praegu on vaid kõk praht visati aknast välja tänavale. Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu- ja pillim2ngu esitati ilma tantsu ja n2itlemiseta. Geiser Nero toimusid rooma muusikaalal mitmesugused v6istlused. Keskaja muusika Monday, September 22, 2008 1:06 PM Retsitseerimini - pyhakirja ja palvete kirja esitamine yhel noodil. Renessansiajastu muusika 29. september 2008. a. 13:07 Avanesid kaubanduslikud mereteed inndiasse, amerikasse, aafrikasse kasvas raha osatähtsus Linnas tekkis rikaste inimeste kiht kes tellis ja finanseeris ja kunsti ja muusikat Renesaans ajastu keskuseks sai itaalia Eeskujuks said antiikkujude kunst, kirik pidi andma privileegid kesksele kohale kunstis kirjanduses muusikas asus inimene. Maailma kirjandus kunst muusika muutus ilmalikumaks 16. Saj hakkasid teineteisest eralduma vokaal ja instrumentaal muusika.
MIGA IMSO UNESCO Interpol OAS OSCE (partner) IOC PCA ISO TEENINDUSMAJANDU S Transport Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris. Kommunikatsioon ja meedia Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo. Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga). Maroc Telecon on üks
vaadata haridussüsteem. Julgen omast kogemusest väita, et paljud õpilased on stressis ning selle tõttu hakkab kannatama nende tervis. Siin tekib minu meelest küsimus, kas pikemas perspektiivis kaaluvad head tulemused üles noorte inimeste tervise. Arvan, et ei ja just seepärast peakski haridussüsteemile suuremat tähelepanu pöörama. Ausaltöeldes leian, et Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas. Siin pole suuri hävitavaid maavärinaid, vulkaanipurskeid, on head mereteed, 4 aastaaega. Viimane on väga positiivne, kuna mõned inimesed ei näe kunagi lund, kuid meil on seda pea iga aasta ja samas ei puudu meil ka soe aastaaeg, mis on kena vaheldus. Nüüd aga räägiksin asjadest, mis mind häirivad. Esiteks, eestlaste vähene kultuursus, eriti väikelinnades. Rohkem võiks tähelepanu pöörata laulu kõrval ka tantsule, näiteks paljudes väikelinnades on inimesi, kes tegelevad tantsuga ja soovivad kedagi õpetada, kuid nad peavad
Avastusretked toovad endaga kaasa uusi kultuure, taimi, loomi ja teadust. Kartuli tõi Euroopasse Kolumbus. Tema arvates oli see kaunis potilill. Tänapäevaks on saanud sellest üks armastatuim toiduaine. Kui Christoph poleks läinud avastusretkele, poleks meil ka täna võib-olla McDonald’sist friikartuleid saada. Kõik pikad reisid tundmatusse pole head, sest need toovad kaasa endaga haigusi, nagu näiteks rõuged. Uute ja olemasolevate riikide vahel tekkisid sidemed ja mereteed, mida mööda hakkasid laevad sõitma. Kuna vahemaad olid pikad, oli vaja ka täpsemaid seadmeid, mis aitasid kiiremini sihtpunkti jõuda. 1 Maailma avastamine [Tippige dokumendi alapealkiri] [Tippige autori nimi] Selleks täiustati kompassi ja leiutati mõnigi uus seadeldis. Üks miinus maailma avastamisel on uute rahvastega kohtumine ja nende ärakasutamine
vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
... Kontrolltöö nr. 3 Suured leiutised ja avastused 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 33 34 musket 35 trükikoda 36 viikingilaev 37 normannid 38 karavell 39 indiaanlased 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! 40 Miks tegi püssirohu kasutuselevõtmine lõpu rüütlivägedele? 41 Miks olid trükitud raamatud odavamad, kui käsitsi kirjutatud raamatud? 42 Miks tahtsid eurooplased leida mereteed Indiasse? 43 Miks kujunes eurooplaste jõudmine Ameerikasse indiaanlastele õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele! Esimestena võtsid püssirohu kasutusele a) hiinlased b) sakslased c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid
21) Määrsõna kirjutatakse muudest sõnades harilikult lahku (tohutu suur ) 22) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast , mille juurde ta kuulub , lahku ( teed mööda, maad ligi ) 23) Ainult kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva sõnaga lahutamatu terviku , kirjutatakse see kokku ( aegamööda , ümberringi ) 24) Pool ,poole , poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (tahapoole, sealpool) 25) Sõna pidi, tähenduses ,,mööda" , on käändsõnast harilikult lahku ( teed pidi, mereteed pidi ) 26) Sõna teel , kirjutatakse käändsõnast lahku ( kirja teel , posti teel ). 27) Sõna väel , kirjutatakse käändsõnast lahku ( kampsuni väel ) Va. Mis on tähenduses ( imeväel ,nõiaväel ) 28) Sõna mööda kirjutatakse käändsõnast lahku ( teed mööda ) . Eriväljenduslikud väljendid kirjutatakse kokku ( aegamööda )
lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta ka endaarvates jõudis. Hiljem selgus et koht kuhu ta jõudis ei olnud India vaid oli hoopis Ameerika ning see oli eurooplastele sel ajal tundmatu koht. · F.de.Magalhaes- sooritas esimese ümbermaailmareisi 1519-1522 · El Cano- lõpetas F.de.Magalhaesi ümbermaailmareisi kuna Magalhaes hukkus rüseluses pärismaallastega. · Sellega tõestati esimest korda praktiliselt, et maakera on ümmargune · Nikolaj Kopernik- Poola rahvusest
Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher
Vaiksesse ookeani jäi veel avastamata. Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu. Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku. Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapa...
I maailmasõda 1914-1918 Karoliina Ojasaar 12D 1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapa...
Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avardasid inimeste maailmapilti tohutul määral. Laienes silmaring: tutvuti uute kultuuridega nagu näiteks indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul, tubakas, mais, tomat, kakao.
eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse (Ghana) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...
Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22
mitmeid vürtside toimeaineid. Vanad vaaraod lasid oma ehitustöölistele välja jagada portsjoni küüslauku ja sibulaid mis orjatöölised hea tervise juured hoidsid. See, mis hoidis rasketöölised hea tervise juures äratas huvi ka välismaal. Varsti hakkasidki vürtsid läbi maailma eri suundades liikuma. [Renate Kissel, 2001, lk.7] Aleksander Suur vallutas aastal 332 eKr Tyrose saare kindluse, alistas Egiptuse ja asutas Niiluse alamjooksule Aleksandria. Kuna kõik mereteed jõudsid lõpuks sinnakanti, tegi see Aleksandriast põhilise vürtsisadama. [en.wikipedia.org] Araablased olid tollal need targad, kes ainsana teadsid kuhu minna vürtse otsima. Et varjata võimaliku konkurentsi eest vürtside tõelist päritolu, rääkisid kaupmehed suurtest ohtudest ja merekoletistest, kes pidavat varitsema vürtsilaevu. Vürtsidega liiguti ka mööda Siiditeed. Sealt jõudsid kaubad Hiina, Pärsia ja Väike-Aasia kaudu
Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini. Hispaania Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule. Avastused: 1. 1492 Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil); 2. 1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
