Keskaja linlane ja linnaelu 13. sajandil toimus agar linnastumine, mis muutis keskaja inimest. Linn pakkus õppimise ja eneseharimisvõimalusi. Linlane sõltus turust, kus valitses raha. Domineeris kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Eelkõige oli linn majanduskeskus, mille süda oli turg. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi.
vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Jõudes linnakodanikeni, alustan sellest, et keskaja linnakodanik eksisteeris tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Keskajal toimub suur linnastumine, mis saavutab haripunkti 13. sajandil. Linn muudab keskaja inimest. Kahaneb pere, kuid tema horisondid avarduvad, linn pakub õppimis ja eneseharimisvõimalusi. Kuid linlane oli teatud paiga vang, mis võis tunduda talle maailma parima või jubedaimana sõltuvalt sellest, milline oli tema amet ja mõtteviis. Linlane oli eilne talupoeg. Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb
kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool Kümnes Marss Modernne Õhupallgi Pappkarp Kordan Fajanss Linlane Tummgi Allkiri Kirsse Komplekssed Kasski Metallraha Õhkkond Kurkki
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja. 5. Mõned lõbud ei ole lubatud. Mõned lõbud on lubatud. Mõned lubatud ei ole lõbud. Ükski lubatud ei ole lõbu. 6. Mõned teadmised ei ole kasutud.
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees.
Mis on futurismile omane? Futurismile on iseloomulik vanade kultuuritraditsioonide hülgamine.Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ning eripalgelisust, see ülistab tehnikat, moodsa ühiskonna ülikiiret arenemist, sõdasid, dünaamikat jms. Kes oli futurismi loojaks? Futurismi looja oli Itaalia luulea Filippo Tommaso Marinetti. Futurism kunstis Futuristid püüdsid korraga kujutada mitmeid rahutuid tundeid, mida kaasaegne linlane tunneb, kuid eelkõige olid futuristlikud kunstinikud huvitatud liikumise kujutamisest. Tihti kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla ''Koera ja keti dünaamika''. Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompsitsioon. Pilt pidi mõjuma rahutu ja liikuvana. Sageli kasutati erksaid värve ja teravaid värvi kontraste. Näiteks
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4
See hall "udu" on tegelikult õhusaaste ehk sudu Inimesele saastunud õhk võib põhjustada · Ebameeldivust · Väsimust · Peavalu · Silmade ärritust · Lihasvalu · Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2
Mil-jon staadi-on Ports-jon sümpoosi-on Komis-jon vari-ant Ekskursioon, akvaarium, konsutatsioon, stipendium, seeria,millennium, sanatoorium, missioon, Sisseütlev Ajju, majja , ojja, Tegija tegevus Kes? Mida teha Käija käia Viija viia Almanahh, epohh, epohhil, mahhinatsioon,psühoos,baldahhiin, rahhiit Ofort Hääliku ühendid Kirjutatakse iga häälik ühe tähega Purke,kupli, linlane, usjas, jõmlus, piklik, lipkond, fänkond Renessarss Helitutele liitub ki Helilistele gi Kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline. Modern Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab järgmist rida.(maga-mata) 2) Kaashääliku ühendi viimane kaashäälik alustab järgmist rida. (karsk-las-tes-ki) 3) Pikk täishäälik või diftong jääb lahutamata.(saa-ma-tui-le)
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). HARJUTUSED. 1. Paiguta sõnad õige reegli alla. lõplik, simss, homne, kepjas, linlane, keppki, kärslane, monarhe, balansseerima, varsti, ressursid, renessanslik, lipkond, sünkroonne, linlik, kausjas, mässki, türanlik, allkiri, linnriik, võrkkiik Põhireegel Liide –gi, -ki liitsõna liite erand s-i erand https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14198/veaohtlikke_snu.html 2. Täida vajadusel lüngad. Enesekontrolliks kasuta ülal nimetatud õppematerjali (ÕS jt).
Kristjan Raud Koostaja:Raili Silluste Sisukord Elulugu.......................................................3 Looming......................................................4 Teosed...........................................................5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi o...
................................................ Näit. .......................................................... 3. ................................................. Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule
rahast eemale hoida. Maurus kooli direktor, kes usub, et ausaid inimesi võib veel leida vaid maalt. Ta arvab, et tal peab alati õigus olem ja tal on alati vaja kõike teada, samas ka veidi hajameelne see, mida ta raamatusse üles ei kirjuta, ununeb. Tigapuu tüüpiline linlane, kes on õppinud Mauruse koolis juba kaua aega. Väga osav inimeste ärakasutamises ja valetamises. Tigapuu on suur alkoholi sõber. 5. lühidalt süzeest (kava) · Raamatu alguses saabub Indrek Tartusse Mauruse kooli · . Kuna Indrek on pärit maalt, usub
· kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest
sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r,
majja, ojja, tujju, ajju * Tegijanimi (tunnus ja) Käi/ma + ja = käija, müü/ma + ja = müüja, raiuma + ja = raiuja III Häälikuühendi õigekiri Kaashääliku- ehk konsonantühendis on kaks või rohkem järjestikust erinevat kaashäälikut. Täishäälikuühendis ehk diftongis on kaks järjestikust erinevat täishäälikut, mis kuuluvad ühte silpi. Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid. Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite gi ja ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge 4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega kõik tähed jäävad alles kesk + kond = keskkond, modern + ne = modernne
raudteed, millega olid kõik tollased linnad saanud endale raudtee ühenduse. • Tekkis laevandus ja paadikaubandus • Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel ning kaupa veeti Riiga, Peterburgi Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Laevakaubandusest kujunes eestlastele tähtsaim majandusharu • Linnadesse hakkasid kolima suuremal hulgal ka eestlased • 19. sajandi lõpuks oli iga 5. Eesti elanik linlane • Vabrikute arenemine sai alguse villatöötlemisest • Vajadus villa järele soodustas lammaste kasvatust ning elavdas karjakasvatust • Eesti kaubanduse arengule aitas ka kaasa Venemaaga ühine turg • Tööstus paisutati lähtuvalt Vene impeeriumi huvides Tööstuslinnade elu • Tööstuse areng Eestis toimus sajandi keskel • Suurtööstuse põhiharudest oli Eestis sel perioodil kõige arenenum tekstiilitööstus • Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit, baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske aidsihaige, kulunu...
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi,...
sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
rahva seas ka nõudmine. Heitlik ajastu oli lbi, loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobisid hästi ni nimede eestistamine, kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. Eestlased olid linnades märkimisväärse mõju omandanud alles 20. sajandi algul. Seetõttu oli eestipärane linnakultuur iseseisvusajal alles kujunemisjärgus ja tüüpiline linlane veel maal sündinud. Kuid juba arutati kohvikutes kultuuri- ja poliitikasündmusi, voorimeeste ja Tallinna trammi kõrvae tulid taksod ning liinibussid, rongide kõrvale eraautobussid. Linnade ja linnaelu olid muutumas eestlaste ühiskonna loomulikuks osaks.
Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus peeti aval...
Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud
Tuletise moodustamisel tuleks meelde jätta, et liited võivad kaas- ja täishäälikute pikkust vähendada (grimm : grimeerija, stjuuard : stjuardess). 6 Kaashäälikuühendid Põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis kirjutatakse häälikud ühekordselt. Probleeme tekitavad ennekõike tuletised, kus kaashäälikuühenid jäävad tüve ja liite piirile (tallinlane, linlane ja lõplik). Vahest peetakse tuletisi liitsõnadeks, mis toob kaasa kirjavigu (fänkond ja lipkond). Sama tähe esinemisel sõnatüve lõpus ja liite alguses ei tohi kaotada kumbagi neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja).
· Futuristid üritasid hüljata kogu senist kultuuritraditsiooni ja luua uut tehnika võidukäiku ülistavat tulevikukunsti. · Futuristide arvates pöördub kogu kaasaegne kultuurimaailm hiigellinna poole. · Esteetilisi elamusi pakuvad vaateaknad, vabrikukorstnad, hiiglaslikud kivielamud. · Nt. Marinetti kirjutas oode oma autole · Hoiduti lüürilistest teemadest · Kaasnes kiirus, tempo, pidev liikumine · Luule minategelane on linlane, kes on kogu aeg liikumises ja kes on sedavõrd juurtetu, et koduks on kogu maailm. · Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade (kino, raudbetooni) ülistamine · ,,Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele" · Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine) · Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine
hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsitöölised pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses, laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid. Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid. Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised
........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.....................................................................8 2. 3. 4. Feodaalmõis................................................................................9 2. 3. 5. Talupoegade koormised..................................................................9 2. 3. 6. Edusammud põlluharimises..............................................................9 2. 4. Linlane ja linnaelu............................................................................11 2. 4. 1. Linna välisilme............................................................................11 2. 4. 2. Müürid ja privileegid....................................................................11 2. 4. 3. Elu linnas..................................................................................12 2. 5. Intellektuaal.................................................................
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Kui talupoeg varjas ennast linnas 1 aasta ja 1päeva sai ta vabaks. Linnakodaniku kohustus oli maksta makse, olla vahis linnamüüris või mujal ning linnakaitse. Õigusteks olid tegeleda kaubandusega ja käsitööga, kasutada linnaäärseid karjamaid ja heinamaid, nad olid vabastatud tollimaksust. Nende üle võis kohut mõista ainult linnakohus. Esimese põlve rahvakodanik luges ennast eestlaseks kuna ei erinenud kommetest ja tegemistest talupoegadega. Teise või kolmanda põlve linlane tehes karjääri (sai meistriks) hakkas nim ennast sakslaseks. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 13431345 Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus VanaLiivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5
1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde.
kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja tartus oli juhtiv positsioon sakslastel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Maalt linna saabunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füüsilise tööga, nimetati mittesaksalseks. Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda siis kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu.
Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus,
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse)
Pikkuseid kinganinasid (feodaalidel lubati kuni 70cm) Et hõlbustada liikumist kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. HÜGIEEN, HAIGUSED JA ARSTIABI Ristisõdade mõjul tõusid Euroopas au sisse saunad. Nagu Rooma impeeriumi ajal nii ka keskajal, ei olnud saun üksnes pesemiskoht. Seal veeti aega, kohtuti äriasjus aga ka armsamaga. Keskaegses saunas olid meeste ja naiste pesemisruumid ühised. Linlane käis saunas üks kord nädalas. Kui oldi end puhtaks pestus, siis söödi ja joodi. Selle läbiviimiseks asetati üle vanni puust laud, kuhu asetati road ja joogid. Saunaskäimine vähenes, kui märgati, et sealt võib saada mõne nakkushaiguse. Seepärast ehitasid linnakodanikud enda majadesse pesemisnurki. Linnades asuvad saunad ehitati tavaliselt kivimajadena linnamüüri äärde. Keskaegset inimest kimbutasid paljud haigused. 14. saj. Keskel laastas Euroopat 7
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Tartu, Viljandi ja Pärnu. Just Tallinna kaudu toimus läänepoolsete maade kauplemine Novgorodiga. Sisse veeti: põhiliselt soola, kalevit, soolaheeringat, veini jm., (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale, kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed).
jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi. Erandid 1. rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki; kaskki, maskki; kukkki, sukkki; 2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool; 3. ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss; 4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne Harjutav etteütlus
Hrustsov oli USA-s näinud väga võimsaid maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?? Inimene peab pühenduma tööle kolhoosis või sovhoosis. Keelustati loomapidamine. Algul võeti vastu otsus, et ükski linlane ei tohi pidada, hiljem sama nõudmine maaelanikele. See selgelt mõjutas põllumajanduse allakäiku. Rünnak isikliku majapidamise vastu kiirendas põllumajanduse allakäiku. See kampaania otsapidi puudutas ka Eestit. Kogu põllumajanduse arengu tulemus oli see, et 1960.ndate aastate alguseks oli uus kriis käes, mis viis selleni, et puhkesid väljaastumised, kuna toitu ei olnud. Üheks lahenduseks kriisi leevendamisel sai viljaostmine välismaalt. Tööstus
F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse)
olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal.
olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal.
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Inimese käsitluses 2 kontseptsiooni- 1) inimene, kui rändur- kerjusmungad, 2) patukahetseja. Ühiskonnas kujuneb 3 klassi- kes palvetavad, kes sõdivad, kes töötavad. Munk- kõige tõenäolisem pühaku kandidaat, Rüütel- ühtaegu pühak ja timukas. Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis. Keskaegne haritlane on vaimulik. Kaupmeestesse suhtuti kui paariasse, liigkasuvõtjatega võrreldi. Kaupmehed aitasid kaasa rahvuskeelte levikule. Naist defineeriti, kui ,,abikaasat, leske või neitsit". Naist alavääristati kogu keskajal. Naine oli maja valitseja, majapidajanna. Ainsat tröösti leidis lastes, kuid laste suremus oli väga suur. Heidik nr.1 oli pagendatu
Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
