JÄRVEKÜLA KOOL KIlu 1//16/2018 Järveküla 2017 Sisukord Kirjeldus Välimus Hulk Elupaik Eluviis Toitumine Arvukus Allikad Kirjeldus Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus.Kilud kasvavad nad kuni 4 cm pikkaks Järvekula kool Välimus Kilul on siniroheline selg aga muidu on kilud hõbedat vä- rvi.kilud on 2,5 kuni 4 cm pikka kasvu. Järvekula kool Hulk Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus. Järvekula kool Elupaik Kilusid leidub Atlandi ookeani ida osas kirdes aga rohkemalt elavad kilud läänemeres. Järvekula kool Eluviis Kilud ujuvad parvedes mis võivad olla kuna sadasid meetreid kuni mitu kilomeetrit pikad.Kilu on ka ise toiduks paljudele
Kilu Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele
06.04.09 Õpilane Diaana-Gerttu Nooren Klass 7C Õpetaja Inga Kast Tallinna Pelgulinna Gümnaasium SISUKORD LK. 2-3 ,,Kilu liigikirjeldus" LK. 4 ,,Pildid kiludest" 1 KILU LIIGIKIRJELDUS Välimus: Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Elutingimused: Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on
Nine lives of a cat üheksa elu nagu kassil a cat on a hot tin roof ei püsi pudeliski paigal a cat nap lõunauniakut tegema cat got your tongue?- Oled keele alla neelanud? have kittens paanika rain cats and dogs vihma sadama nagu oavarrest fight like cats and dogs vaidlevad nagu koerad ja kassid play cat and mouse with (someone) kassi ja hiirt mängima not enough room to swing a cat nagu kilud karbis
.....................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... 7 3.1. Kilud .............................................................................................................. 8 3.2.Räim............................................................................................................................................. 9 3.3.Tursk .......................................................................................................................................... 10 3.4.Lest. .....................................................................
Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu. KILU Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud
kehakujuga, sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu pikkus ulatub kuni 17 cm-ni ja mass kuni 28 grammini. Ühtlasi liigitatakse kilu Euroopa rannikumere heeringlaste alla. Antud kalaliiki leidub peamiselt Atlandi ookeani kirdeosas ning ka suuremas osas Läänemerest. Liik ei levi vaid Põhjalahes ja Soome lahe idaosas. Kilu on ka Eesti merevetes laialdaselt levinud. Kala ise ei elutse kunagi kallaste lähedal. Kogu oma elu veedab liik avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille kogupikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kala leviku määravad talvitumistingimused ja üldine soolsus, kuna viimasest sõltub kudemise edukus. Seda seetõttu, et liiga madala soolsuse tagajärjel võib mari hukkuda. Marja areng aga saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsuse korral vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis
peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda, Andromeeda udukogu, Rootsi kroon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond,
Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES
seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad"
aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on
Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale
2.2.1 Vici Traditsiooniline heeringafilee Vici Traditsiooniline heeringafilee on pakendatud vaakumpakendisse. Pakend kaal on 240g Säilitamine 0..+6°C Toote liik on soolakala. 2.2.2 Viru Rand Vürtsikilud Vürtsikilud 420g Koostis: Kilud, sool (max. 8%), suhkur, maitseained, säilitusaine E211. Säilivusaeg 2 kuud Säilitamine +6..-2°C 2.3 Mis kala 2.3.1 Silmud Narva Silmud 860g Koostis: Praetud silmud, vesi, suhkur, sool (maks.2,5%), sinepipasta, zelatiin, happesuse regulaatorid: E260, E330,
Räim on Läänemere tähtsaim töönduskala. Räime turustatakse värskelt, suitsutatult, konserveeritult, ka soolatult. Soolaräime nimetatakse silguks. 2007 valiti räim Eesti rahvuskalaks. -3- -4- 2. Kilu Kilu ( Sprattus sprattus balticus ) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või
samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
• On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asustab ka Atlani ookeani põhjaosa ning Põhja-Jäämerd. • Eelistab sügavamaid piirkondi Riia ja Soome lahes ning saarte läänerannikul. • Elutseb peamiselt kivisel põhjal, kus on ka veidi muda ja liiva. TOITUMINE • On segatoiduline. • Sööb koorikloomi, hulkharjasusse, ka vetikaid ning laevadelt heidetavaid jäätmeid. • Mõnikord langevad talle ohvriks ahvenad, emakalad, räimed, kilud ja meripühvlid. https:// www.fiskefoto.dk/fangster/ulk-myoxocephalus-scorpius/47 PALJUNEMINE • Koeb novembrist veebruarini. • Emaskala koeb kivide vahele kämbu marjateri ning sellega on asi tema jaoks lõppenud. • Isane valvab marja kogu arenemisaja vältel, mis võib kesta 5 nädalast 3 kuuni. • Nolgus hakkab kudema 3-4 aasta vanuselt. • Eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani. MERIKOTKAS
sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv · haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm liiginimetused: siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline, rootsi punane; · keelkondade, keelerühmade ja keelte nimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud.
Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26. Mis ohustab kalu ja kahepaikseid?
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraal...
Üheksas põhjus viimaste aastate praktika põhjal võib olla üldine majanduslik surutis. On mingid tegevused, mida ettevõtja enda kaitseks saab sellisel puhul teha, aga üldiselt mõjutab see kõiki vähemal ja rohkemal määral ning vaid tugevamad jäävad ellu. Kümnes põhjus, mis ettevõtja edu võib pidurdada on tooraine või muude kulude järsk kasv. See tähendab, et kulud võivad ületada toote müügist saadava kasumi ja tootmine ei tasu ennast enam ära. Näiteks Tallinna kilud, mille tootmine lõpetati kuna nende tootmine on kallim kui müügist saadav tulu. Siinkohal ei päästnud isegi kaubamärk, mille eest mingi osa inimestest oleks nõus rohkem maksma. Kokkuvõtvalt võib öelda, selleks et ettevõtjana läbi lüüa peab olema palju tahtejõudu, taiplikkust, tugevat iseloomu, ausustunnet ja õnne. Olenemata sellest, et on palju põhjuseid, miks ettevõtja võib läbi kukkuda on viiekümne protsendiline võimalus, et ettevõtjat saadab edu.
Molekul Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk Eukarüoot, prokarüoot Kude Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
tsilli ja sinepi kastmetes. Poes on need tihtipeale ,,sproti" nime all. Hea kvaliteediga kalal on pea ning uimed eemaldatud ning neid sööma ei pea. Kuna kalad on väga tihedasti üksteise kõrvale pakendatud, saab ühte karpi väga palju sisse panna, mis teeb selle mugavaks toiduks, kui on vaja midagi kaasa võtta. Sellest on tulnud ka inglisekeelne väljend like sardines in can, mis on eestikeelde tulnud väljendina nagu kilud karbis. Nagu juba eelnevalt mainitud, konserveeritakse tuunikala õlis, omas mahlas ja erinevates kastmetes. Ameerika Ühendriikides kasutatakse 52% tuunikalast võileibade tegemises. Kuna tuunikala püük toimub tavaliselt väga kaugel kohast, kus seda töödeldakse, võib kala kiiresti rikneda. Tavaliselt puhastatakse tuunikala käsitsi ja hiljem küpsetatakse kuni kolm tundi, olenevalt tehasest. Pärast seda kalad puhastatakse ning fileeritakse ning pakendatakse. Tihti
Valge Roosi orden II liigi 1. järgu Vabadusrist · Üritused: rahvatantsupidu, inimõiguste konverents Rahumaraton, Valgete Ööde ralli; sümpoosion "Inimene ja seadus" konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös" rahvusvaheline Lenini preemia "Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel" Kaubad · Viljaveski leib, Estonia klaver, kakao Meie Mark : aga kaeraküpsised, vigurküünlad kohanimi ja pärisnimi suure algustähega (~) · Tallinna kilud, Türgi diivan, Soome kelk, Rootsi laud (eesti keel - Erie keel) · Eesti kroon - Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust, Euroopa tööturul · Tartu õlu - Tartus tehtud õlu, Tartu-nimeline õlu !!! · IBMi arvutid ~ IBM-i arvutid, Mercedes- Benzi sõiduautod Väiketäht · jaanipäev, suur reede, jõulupühad Pimedate Ööde filmifestival · minister, kantsler, kindral, professor · Tartu ülikooli rektor, Prantsuse Vabariigi
algustähte Suurt tähte seal hulgas ka kaupade puhul on suur algustäht mis viidanud valmistamis- või asukohale (Eesti juust kui Eestis tehtud juust), väiketäht liigile või tüübile (eesti juust kui juustusort).Samas on see hea võimalus vahet teha kuid tekib küsimus ,et kuidas siis kirjutada Eesti kroon? - Suure tähega. - Aga miks, kui eesti juust on väikesega? Nüüd on juba soovitatud ka Eesti juust, Tallinna kilud suure algustähega kirjutada Toidukaupade kui ka laiemalt kõigi toodete puhul rakendatakse üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites . Ühtlasi peab keeletoimkond võimalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes. Seega võib kohanime kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu
ning segatakse kloppides ühtlaseks massiks. Hakklihamass jagatakse märgade käte abil osadeks ja vormitakse riivsaias kotletid, bitkiid, pallid või kalarull.Kala pead, saba, uimi ja luid kasutatakse kalapuljongi keetmiseks. Enne keetmist pestakse need hoolikalt. Kalamaksa ja väiksemate kalade marja võib praadida. Vääriskalade tuuraliste ja lõheliste mari soolatakse. Hautatakse mitmesuguseid värskeid kui ka kergelt soolatud kalu. Väikesi kalu hautatakse tervelt (räimed, kilud jt.), suuremaid kalu portsjontükkide või fileena. Ettevalmistatud paksemad kalatükid või terve filee asetatakse ühekihiliselt madalasse hautamisnõusse või vormi, väikesed kalad ja fileetükid aga kahe- või mitmekihiliselt. Kalade vahele ja peale puistatakse soola, peenpipart, tükeldatud maitsevilju või hakitud maitserohelist. Toidu maitse tõstmiseks ja mitmekesistamiseks võib suvaliselt lisada hakitud värskeid või konserveeritud seeni (puravikud, sampinjonid, kukeseened jt
makaronivorm ja hernesupp. 1980. aastad tõid soomlaste köökidesse mikrolaineahjud ja nüüdseks on see kodumasin 85 majapidamises sajast. Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni, tuleks kasutada vähem vett
tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, kilpnäärme funktsioneerimiseks, Inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamiseks; sidekoe,
suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid enamasti on küljed 5 Kalad meie toidulaual kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Röövkalana on tema ohvriks räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa
2,5%), happesuse regulaator E260, maitseained. Säilivusaeg 24 kuud, säilitamine 0°...+25°C. 10 7.2 Balti sardiinid tomatikastmes (easy open) 100 g Kilu või räim, vesi, tomatipasta, suhkur, sool (maks.2,5%), happesuse regulaator E260, maitseained. Säilivusaeg 24 kuud, säilitamine 0°...+25°C. 7.3 Lisaks Sprotid tomatikastmes, Praetud balti kilud tomatikastmes, Praetud räimed tomatikastmes, Praetud Atlandi skumbria tomatikastmes, Heeringafilee koorekastmes sibulaga 8. Õlis 8.1 Sprotid õlis (easy open) 100 g Suitsutatud kilu või räim, taimeõli, sool (maks 2,5%). Säilivusaeg 30 kuud, säilitamine 0°... +25°C. 8.2 Balti sardiinid õlis (easy open) 100 g Kilu või räim, taimeõli, sool (maks 2,5%). Säilivusaeg 30 kuud, säilitamine 0°...+25°C.
uimed ja eemaldasin naha), iga päev tegin mingi koogi (kirsi, mustika, maasika või mõne muu) ja valmistasin viineri- või singipirukaid ning puhastasin seafileed. Minu arvates sain kõigi töödega hakkama mis mulle usaldati, sest keegi ei kurtnud kunagi millegi üle ja ise jäin ka enda töötulemustega rahule. Ühel päeval anti kui lõunalt tulin ja kööki läksin hakkasid kokad naerma ja näitasid mulle suurt kilekotti mis oli kilusi täis, mina pidin kõik need kilud ära puhastama, naerma hakkasid kokad sellepärast et tavaliselt kellegile pole kilude puhastamine meeldinud, kuna kätele jääb väga ebameeldiv hais ning üldse ebameeldiv töö paljude arvates, kuid kokad üllatusid kui nägid et rõõmuga seda tööd tegema hakkasin, pidin eemaldama kilu pea, uimed, siseelundid ning seljaluud, sain sellega suurepäraselt hakkama (võibolla sellepärast, et olen väiksest peale kalu puhastanud maal vanaisa juures). Palju
Fosfor on ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks inimorganismis. Fosforit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on fosforit piimas ja piimatoodetes (kõikvõimalikud juustusordid, kohupiimad, piimapulbrid jm), sest piima üks põhilisi valke, kaseiin, ongi fosforit sisaldav liitvalk. Rohkelt saab fosforit lihast ja lihatoodetest, loomsetest subproduktidest (maks, neerud), munakollasest ja merekaladest (sardiinid, anšoovised, heeringad, kilud, räimed, skumbriad). Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides
ja ühe kingataldadest jäid maantekruusa mustad augud ISAMAA VERINE LIHA PORIKÄRBESTE PORILASMARSS VASAKPAREM PAREMVASAK ON MARSS VIHAVALGE JA PORILASMARSS 8 Kõik mis kunagi oli 1 Padrik patrab.Puud kui kaheraudsed. Sihivad sihvakat pilvemullika Manni. Enne paukude põrutamist jagavad padajanni. Kõikidel kaasas leivakotid. Isalndi rasvased heerinag, tallinna kilud ja riia sprotid, eestimaa lõhnav rukkileib. Tagasitulek Minust ei jää maa peale ainult vihkamine. Surnud tõusevad haudadest ja kirikukell kumiseb. Madal kevad ja kõrge taevas. Väinjärve kohal. Kadunud metsas valu sõnajalgadest ring. Lapsemeelsena kergitan kuuskedele kübarat. Mets on varjudega läbi kasvanud. Varjud ei jõua kunagi pärale. Pikk valgus on pikast pimedusest pikem. Kadunud külade läheduses on laul ja tuul.
9 0.1 3 33 45. ÕUN 100 0.4 0.4 9.8 45 46. Melon (250 gr), arbuus (100 gr = 38 250 1.2 0 19.1 83 kcal) 47. Rosinad 50 0.9 0 33 131 48. Koha tarrendis 50/100 13 1 1 75 49. Kala marinaadis. 75/75 16 16 23 309 50. Heeringas sibulaga 25/20 4 7 2 102 51. Kilud sibulapealsetega 50/15 9 2 1 65 52 Lihasalat.Makaronisalat 20/80 10 18 20 290 53. Keedukeel tarrendis 75/75 20 9 0 126 54. Sült 100 14 4 1 99 55. Kartulisalat(lihata) 100 1.5 4.3 11.7 94 56. Loomalihakonserv 30 5.1 5.2 0 66.6 57. Frikadellid majoneesiga 100/30 13 32.3 6
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest. Jõeforellil on kõrgelt hinnatud liha, kuid ta on ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mis on tingitud jõgede tõkestamisest tammidega ja metsatöödest jõe kallastel. Looduskaitse alla ei kuulu. Kilu Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on
suitsupeekon kg 6,98 suitsusink kg 3,62 sukaad kg 8,1 sushi riis kg 7,65 sõmer riis kg 0,83 söögisooda kg 2,8 sokolaad "Bitter" kg 7,54 sokolaadipuru kg 6,98 zelatiin kg 10,13 zelatiinilehed kg 57,88 tabasco piprakaste kg 28,26 tallinna kilud kg 3,16 tatar kg 0,89 tatrahelbed kg 2,82 tatrajahu kg 2,41 teriyaki kaste kg 9,67 tiigerkrevetid kg 10,54 tilaapiafilee kg 4,36 toiduõli kg 1,88 till potis tk 1,14 tomat kg 1,53 tomati-chillikaste l 3,99
Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku- Eesti poole. Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täiendiga ühendeis: Tartu murre, Austria õlu, Inglise miil, Tallinna kilud, Rootsi laud, Hiina köök, Hispaania avang, Rootsi punane, Siberi katk. Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Nimi läbiva suurtähega: AS Saarte Tüübinimetus tavakasutuses väikese
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. SÜGISRÄIM. KILU. Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. VINTRÄIM. 13
Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE................................................................................................
10. Teatrid, raadiod, firmad, poed, parteid kirjutame suure algustähega välja arvatud liigisõna. NT: teater Estonia, raadio Elmar, OÜ Priidu Lest, firma Taisto Reisid 11. Asutuste allüksuste nimed kirjutatakse väikese algustähega NT: Paldiski gümnaasiumi direktsioon. 12. Kaubad, tooted ja sõidukid kirjutatakse läbiva suure tähega, väljaarvatud liigisõnad. NT: auto Opel Omega, kakao Meie Mark, Kulda Katrina kohvipakk, Perepoja leib, Soome kelk, Tallinna kilud, 13. Ürituste nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Valge Daami muusikapäevad, Paldiski Laululaps, Rahu Maraton. 14. Autasude nimed läbiva suure töhega väljaarvatud liigisõna. NT: Maarjamaa Risti orden, Viljandi Rammumees auhind. 15. Ehitised, taevakehad, tähtkujud läbiva suure tähega. NT: Pikk Hermann, Kolm Õde, planeet Jupiter, Suur Vanker, Kaljukits. 16. Dokumendid, seadused, rubriigid, teosed jm pealkirjad kirjutatakse jutumärkides
väljaveokoguseid. 10 4.6. Kalandus Kalandus oli Eesti Vabariigis rahvamajanduslikult võrdlemisi tähtsaks alaks. 1922. aastal oli Eestis kalapüük peatööks 4261 inimesel ja kõrvaltööks 7139 inimesel. Kalanduse korraldamine allus põllumajanduse ministeeriumile. Kala püüti nii sisevetel kui ranniku- ja ulgumerel. Kalakonserve eksporditi Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale, Ühendriikidesse ja mujale. Tuntumad Eesti kalakonservid olid kilud ja räimest tehtud sprotid. Kalakasvatusmaad asusid Keila-Joal, Narvas, Tartus Äksis ja Uue-Antslas. 4.7. Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuse, põllumajanduse ka ehitustegevuse taustal. Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa.
tarvitada. Teistkordne külmutamine pole lubatud, sest külmalembesed bakterid on vastupidavad ka võrdlemisi madalale temperatuurile. (joonis 4) Joonis 4. Külmutatud kala 18 Kalade soolamine Soolata võib kõiki kalaliike, kuid õigem on soolata ainult neid, mida soolakalana meeleldi ka toiduks tarvitatakse. Meil püütavatest kaladest on soolatatult kõige maitsvamad siiad, lõhed, forellid ja kilud. Väga palju soolatakse ka räimi(joon 5) ja vimbu. Parimaks soolamisajaks kodustes tingimustes on sügis, sest siis on hoiuruumid jahedamad, soola võib vähem panna ja pealegi on kalad sügisel rasvasemad. Soolamiseks võetakse täiesti terved kalad ja jämesool. Eristatakse kerget ja tugevat soolamist. Soolatakse ka kalamarja. Joonis 5. soolatud räimed 19 Kalade vinnutamine
Suur ja väike algustäht Isikunimi: Jaan Kross Ettevõte, ühenduse nimi: Swedbank AS, OÜ Puit ja Liim Kohanimi: New York, araabia maad!!! Perioodilise väljaande nimi: Õhtuleht, Pere ja Kodu Auhinna nimi: Suure Vankri auhind, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, Maarjamaa Risti orden Kauba nimi: kakao Meie Mark Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu Kohanimi täiendina: Tallinna kilud, Muhu seelik, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun, Mulgi kapsad(mulgikapsad) Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“ Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“ Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga“ Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia“ Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
Õige on väikese algustähega aasta õpilane, aasta õpetaja. Õige on üleeuroopaline, mitte „üle-Euroopaline“. Kirjutage Soome kelk. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Kirjutage Saksa kvaliteet. Kirjutage Stalini-aegne (mitte „staliniaegne“). Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Kirjutage emake Volga (Volga jõe kohta). Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Sõna teletorn on väikese tähega.
Õige on üleeuroopaline, mitte ,,üle-Euroopaline". Õige on kirjutada Soome kelk. Õige on kirjutada Tiziani punane. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Õige on Stalini-aegne, mitte ,,staliniaegne". Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Õige on kirjutada Vahe-Eesti. Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Kirjutada Hiina toit ja Hiina restoran.
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
