KOHANIMED 1) Otsida välisriikide kohanime andmebaasi abil nimi Malyy Anyuy. Kirjutada välja koha liik, asukoha riik. Kas tegemist on põhinimega? Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Tegemist ei ole põhinimega. Tegemist on nimevariandiga. 2) Otsida Eesti kohanime andmebaasi abil nimi Sälliku. Kirjutada välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas tegemist on põhinimega? Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (P20#H7924) Maakond: Ida-Virumaa Vald: Iisaku Koordinaadid: 59°03’20"N : 27°17’21"E Tegemist on põhinimega (P). 3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Koordinaadid: 43°14’27"N : 45°24’28"E Tegemist on põhinimega, samas ka rööpnimega, millele on antud ametlikult põhinime kõrval rööpnime staat...
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia ...
American English Take-home exam 1) Discuss the significance of American English in the English-speaking world. English is one the most widely used languages in the world and globally acknowledged as the lingua franca. It is also the dominant business language. For these facts already, English has a great importance in the today’s world. As the United States of America is one of the leading countries of the world, American English has a certain authority as well. It is now an inescapable fact that America, through its worldwide influence and massive entertainment industry is the mighty power-house that drives the English language. Although British English is considered to be more sophisticated and prestigious than American English, the latter is clearly more featured in television, music, video games and internet, naturally appealing more to English learners than Brit...
org/wiki/Esileht 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? d´Escouperie. Pärit on nad Lõuna-Prantsusmaalt Languedocist. Panin Wikipedia otsingusse De la Gardie ja sain vastuse: http://et.wikipedia.org/wiki/De_la_Gardie 2. Mis on Mikroneesia ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Mikroneesia Liiduriigid. Keeleveeb- kohanimede andmebaas- päring kohanimede andmebaasist. Pealinn on Pealikir Keeleveeb- kohanimede andmebaas- päring kohanimede andmebaasist, kus panen tingimuseks et otsin pealinna ja siis Mikroneesia riigist. R. Pääsuke [email protected] 3. Millal viimati muudeti tubakaaktsiisi määra? Milline seadus seda reguleerib ja kes on selle väljaandja? Viimatu muudeti 1.01.2010 Välja annab Riigikogu https://www.riigiteataja
................................................... 20 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 21 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal ..................................................... 22 4.2 Kohanimekorraldus praegu ...................................................................... 25 4.2.1 Kohanimeseadus ................................................................................... 26 4.2.2 Kohanimede keelsus .............................................................................. 30 4.2.3 Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid .................................. 30 4.3 Kohanimekorralduse ülesanded ................................................................ 31 5 Ärinimed ................................................................................................... 32 5.1 Ärinimede kujunemine ...........................................
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid
1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku-‐ ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. 1 HINDAMISJUHENDI LAHTIKIRJUTUS
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused: 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid.
17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga . Nõukogude ajal pandi
Sramek) Nime tunnus võrreldes mittenimega. Nimed ja numbrid. Maailma liigendame numbrite, nimedega, terminitega. Sujuv üleminek, terminid on üldnimed. Kohati võib öelda, et kas tegu on terminite või nimedega. Keeleinimesed vs geoloogid. Oluline uurida nime ja mittenime piiri. Terminite ja nimede üleminek on sujuv. Terminid Nimed Numbrid Nummerdame inimesi (isikukoodid) need talitavad samas tähenduses nagu nimed inimesel on nimed ja isikukoodid. Kohanimede kõrval numbrilised tähised. Inimkond on teinud endale ratsionaalse otsuse: kui on vähe nimetatavaid asju, siis kasutame termineid. Nendele saab anda definitsiooni. Kui aega ei ole ja vaja on meelevaldseid tähistusi kasutame nimesid. Nimed on keeleliselt vormilt terminitega sarnased, nendega hingestame ümbritsevat maailma. Kui meil pole aega, ega viitsimist, kasutame numbreid. Nimi antakse sellele, mis on meie jaoks oluline. Anname nime nt koduloomadele, aga ei anna nime metsloomadele
3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased
Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad ...
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud. Sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte peavad ...
(SIDEKRIIPSUGA) Koidula-nimeline, Peipsi-äärne, Vilde-aegne, 3-toaline, 245-leheküljeline, 16-korruseline, 5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline 3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna LAHKU kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune, Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline (mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline III Kohanimede KLK 1. Kohanimi + maa KOKKU Eestimaa, Virumaa, Saksamaa, Petserimaa * Franz Josephi maa 2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus LAHKU 3. Kaksikkohanimede kirjutamine 3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma
Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel. Pealmiselt olen Google Mapsi abil enne reisi või tundmatusse kohta suundumist tutvunud erinevate ruumiobjektidega nagu näiteks vaatamisväärsused, suuremad hooned ja kauplused. Kõige olulisem on muidugi kohanimede üles leidmine kaardi abil ning erinevate teede ja seal ümbruses olevate metsade ja kaitsealade asukohad. Google Mapsiga saab zoomida objekti üpriski lähedale, nii et mõni kord olen lugenud poodide või trollipeatuste nimesid. Samuti meeldib mulle ekraani kallutus-ja pööramisfunktsioon ning võimalus liikuda "väikese mehikesega" kaardil ringi nagu kõnniksin ise neid teid pidi. Olen mitmeid kordi vältinud uues
Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loomatõunimetused. 4. Kohanimede ümberütlevad nimetused. 5. Kohanimest tulnud täiendid ja kohanimetuletised. 6. Mitteametlikud nimetused tavakasutuses. 7. Tooteliigid. 8. Sõidukite kõnekeelsed nimetused. 9. Ürituste nimetused. 10. Autasude liigisõnad. 11. Kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad. Paavst, president, ajaloo isa, Emajõe ööbik, napooleonikook, tuhajuhan, jaanipäev, eesti peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht,
kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rektsioon, tüüpsõna, number, õigeks käänamiseks ja pööramiseks vajalikud vormid * eriala, stiilikuuluvust vm näitav märgend * märksõna sünonüümid, tähenduse seletus või tähendusvihje * näiteväljendid sõna iseloomustamiseks * märksõnaga moodustatavad liitsõnad * märksõnast saadud õigekiri * kohanimede õigekiri * teiskeelsete nimede hääldamise juhised * lühendid SÜNONÜÜMISÕNASTIK sünonüümid EESTI KEELE SELETUSRAAMAT tähenduse seletus, sõna kasutusala, stiilivärving, näitelaused jne VÄIKE MURDESÕNASTIK murdesõnad, murdevariandid, murrak, tähendus EESTI KEELE EÜMOLOOGILINE TEATMIK sõnade päritolu, tähendus, kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited, stiilimärgend, rektsioon
Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu
maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi,
19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 19251971: psühholoogiline realism. "Inimese Vari" Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. "Inimese Vari" Iseloomulikud jooned: Kohanimede puudus Geograafilised asukohad on fantaseeritud Selle tõttu ei saa määrata tegevuse aega. Aja ja koha määramatus on teoses järjekindel ning see oli arvatavasti taotuslik. "Inimese Vari" Enamik sündmustest toimub öösiti hämaras ja viirastuslikus kuuvalguses. Värvide gamma on teoses piiratud ning nende seas domineerivad tumedad toonid, kuid hämmastaval kombel
Näited Igas lõigus vähemalt näide Näite ülesanne on illustreerida, anda argumendile veenvust Püüa olla võimalikult konkreetne number, nimi, riik Maksimumpunktide jaoks peab näha olema õpilase lugemus Isiklik suhtumine Iga lõik võiks lõppeda ühelauselise kokkuvõttega Võib kirja panna: "Minu arvates...", kuid ei pea Järeldused peavad olema kooskõlas töös toodud näidetega stiil Keelatud on släng Eriti vaadatakse isiku- ja kohanimede õigekirja Eesti suure tähega, eestlane väiksega! Venemaad ja NSV Liitu ei tohi segi ajada Lühenditest on lubatud vaid üldkehtivad Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi
o ümber kirjutatud: Shangai, Tõkyõ, Almatõ; KOKKULEPPELISED – ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (väike hulk, ent tuntud nimed): - omanimed – Turu (Turku), Pihkva (Pskov), Ojamaa (Gotland); - tõlkenimed: Tulemaa (Tierra del Guego), Uus-Meremaa (New Zealand), Ülemjärv (Lake Superior). On vahe, kas tõlgitakse pärissisu või mitte. Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust. Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid; o mugandnimed: Pandžab (Punjab), Doonau (Donau), Sambia (Zambia), Tüüringi (Thüringen). Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad.
rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja
vvvläbiv väiketäht ,pöördumissõnad, ameti-ja aunimetused, tiitlid: härra, kindral, paavst,isikunimest tulnud sõnad,mats, nventar,kabinet,kalligraafia,kandidaat,karahvin,karakull,karantiin,karikatuur,karjäär,karussell,kineetika,kissell,kitarr,klisee,komitee,kompetentne,kompleksne,ko herts.aadamaülikond isikute ümberütlevad nimetused:ajaloo isa, loomatõunimetused (erialases kasutuses): eesti peekon,kohanimede nkreetne,konkurent,konstateerima,konsultatsioon,kontingent,kontseptsioon,konverteerima,kooperatiiv,kotlet,krematoorium,kurioosne,kurioosse, likvideerima,ma metafoorid e ümberütlemised:püramiidide maa,keeled, rahvused: saksa keel, sakslased,mitteametlikud nime- ndariin,martsipan,massaaz,materiaalne,materialistlik,materjal,mausoleum,mehhanism,metalne,mikrofon,mikroskoop,misjon,missioon,modernn,omentaanne,mo
18. Nimetage kuulsamaid keskaegseid kirikuid ( 4 Euroopast, 2 Eestist). Euroopa-Reims,Notre Dame,Saint Chapelle,Chartres Eesti-Jaani,Oleviste 19. Millsed on Euroopa ja Eesti kõrgeima torniga kirikud? Eesti-Oleviste Euroopa-Ulm 20. Kuhu korraldati ristisõdu (linn)? Mitu neid oli? Millal? 21. Kuidas nimetatakse Normandia rannikul asuvat kuulsat kloostrikompleksi, Prantsusmaa üht tuntumat vaatamisväärsust? Saint Michel 22. Tooge 5 näidet Eesti kohanimede kohta, kus need on saanud selle kohaliku kiriku (pühaku) järgi? Viru-Nigula,Kadrina,Viru-Jaagupi,Simuna,Väike-Maarja 23. Kus asub Eesti suurim kirik( võib-olla ka Baltimaade suurim)? Tallinnas(Oleviste) 24. Millisele pühakule pühendasid ristisõdijad vallutatava Liivi- ja Eestimaa? Neitsi-Maarja 25. Milline on Saksa kirikutele iseloomulik tunnus? 26. Kelle kuju asus keskaegsete Saksa ja Prantsuse linnade raekoja platsidel? Roland 27
encyclopedia.com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Wikipedia Algne nimi oli d'Escouperie, Prantsusmaa 2. Mis on Pitcairn'i ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? R. Pääsuke [email protected] Keeleveeb, kohanimede andmebaas, välisriikide kohanimed, tagasi, kohaliik: pealinnad ja riik: Pitcairn. Pitcairni, Hendersoni, Ducie ja Oeno saar, pealinn: Adamstown 3. Millal viimati muudeti loomapidamismaksu määramise korda? Milline seadus seda reguleerib ja kes on selle väljaandja? Riigiteataja. Täpne otsing, tekst ,,loomapidamismaks" Muudeti: 01.01.2012.Väljaandja: Riigikogu. Reguleerib: kohalike maksude seadus. 4. Millal ja kus sündis A. P. Tsehhov
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12
[email protected] I KONTROLLTÖÖ 1. Kust otsid keeleabi? Kui tead mitut allikat, esita kõik. Vastuseks ei sobi google.com, neti.ee vmt. Probleem Internetiaadress Õigekiri, kokkulahkukirjutus, suurväike algustäht http://www.eki.ee/dict/qs/ jm Levinud eesti lühendite õigekiri http://eki.ee/dict/qs/lyhendid.html Eesti ja välismaa kohanimede õigekiri http://www.eki.ee/knab/knab.htm Eesti ettevõtete ja MTÜde nimed http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40 Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste nimed http://register.fin.ee/register/index.php 2. Paranda keelevead. 1) AS Apelsinid ja Ananassid sai eile ajavahemikus 1012 kokku 3 tellimust. 2) Üleeestiline üritus tähendab tavaliselt MandriEesti üritust. 3) Finantsvahenduses ulatus 2005
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4
suurtäht Reede, Suur Pauk, Rooside sõda Taimesordid kartul "Jõgeva piklik" Kaubad Vikerkaare komm, Viljaveski leib Sõidukid, läbiv suur täht laev Tormide Rand VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND Kohanimede liigisõnad meri, jõgi, mägi, linn, väljak, (erandina) tänav, kaar, jalg Kohtade ümberütlevad püramiidide maa (Egiptus), Läbiva suure tähega: nimetused tõusva päikese maa (Jaapan), Must Mander, Roheline linn seitsmel künkal (Rooma), Mander, Uus Maailm, Poola jõgede ema (Visla), Metsik Lääs, Neevalinn,
, kuid kindlat reeglit nime eristatavuse osas pole, kuna see sõltub palju konkreetsest nimest. Nt ärinimed ,,Photolux" ja ,,Fotoluks" erinevad 3 tähe osas, aga seaduse mõistes on tegu sarnaste nimedega. Samas ,,Juust" ja ,,Just" erinevad 1 tähe osas, aga sobivad, · Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega, · Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus, · Kohanimede kasutamisel peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend, · Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist jms. Veendumaks, et teie poolt valitud nimi sobib (ei ole veel kasutusel või liiga sarnane teise nimega), kontrollige nimevariante registrist. Selleks: · vt veebist https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py (mugavaim võimalus) või
keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest. Vanim eestikeelne raamat on seeeest pärit aastast 1525, millest on leitud katkendeid.
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja.
Kõige tüüpilisem viga on teemakaartide ebaülevaatlik värvivalik. 2.1 Kaardi loetavus Kaart on loetav, kui kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Loetavust mõjutab otseselt trükikvaliteet. Kaardi loetavust parandab sobiva kirjatüübi ning suuruse valik, kohanimede reeglipärane paigutamine jms (Jagomägi, 1999). Kaardi loetavust peetakse kõige tähtsamaks nõudeks kaardi vormistusele ja kujundusele. Kujundus peab toetama seda, et kaardi lugeja saab üheselt kaardil kujutatud nähtustest aru ja leiab kiiresti vajaliku informatsiooni. Kaardi loetavust määrab kaardi toimimise määr. Kaardi toimimiseks seatakse kaardile eesmärgid (Mõisja, 2004): · Teemakohasus
t. punktinihe võib olla suunatud nadiirpunktist kaugemale või nadiirpunkti poole · H = m*f => sama mõõtkava puhul on nihe väiksem pikema fookuskauguse ja suurema lennukõrguse puhul · nadiirpunktis on nihe 0 · teatud ringi raadiuses on reljeefist tingitud nihked lubatavad 26. Desifreerimise protsess · Ettevalmistustööd tutvumine objektiga · Väliuuringud objektide karakteristikute määramine, kohanimede kogumine · Desifreeritavate objektide sisu ja piiride määramine · Desifreerimise tulemuste väljajoonestamine vastavalt kehtivatele leppemärkidele · Korrektuur ja vajalike täiendavate uuringute tegemine · Töö lõplik vormistamine ja üleandmine 27. Desifreerimise liigid 7 · Topograafiline desifreerimine mõtestatakse lahti kõikide objektide karakteristikud,
Ema mõtles vaid kurbusele ning meeleheitele ja ahastusele, mis tapvalt piinas tema hinge. Sellele meelenukrusele järgnes puänt, mis seisnes selles, et maret sai ühelt soldatilt teada, et ta ei matnud oma poega maha vaid mingisuguse suvalise mehe. Sel hetkel tuli kõige selgemalt välja teose peategelase pime emaarmastus ning lootuse pimestav olemus. Friedebert Tuglase novellile "Inimese vari" on väga iseloomulikuks jooneks kohanimede puudumised geograafiliste ja fantaseeritud asukohtadel. Samuti pole kõrvaltegelastele nimesid antud, peategelaste nimed Maret ja Jakob on aegumatud ning ühtlasi ka vanad nimed. Selle tõttu ei saa määrata tegevuse aega. Aja ja koha määramatus on teoses järjekindel ning see oli arvatavasti taotuslik. Autor järgib järjekindlalt meeleolusid ning ka valgustust. Enamik sündmustest toimub öösiti hämaras ja viirastuslikus kuuvalguses. Värvide gamma on teoses piiratud ning nende seas
antud aeg rääkida. Tuleme 18.saj 20.ndasse. Eduard Leppik asutas Väike-Maarja vallas 1963.a koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum. Muuseumis tegutsemine viis Leppiku intensiivsele kogumistööle ja ka kogutud materjali ülevaadete koostamisele. Selle materjali põhjal avaldas ta kuni 20.saj lõpuni ajakirjanduses 333 kirjutist. Kadrina vallas elamise ajal tegeles Leppik Kalevipoja jalajälgede, kohanimede ning muu kultuuriloolise uurimisega. Leppiku tööd tunnustas Eesti Vabariik 1998. aastal Valgetähe teenetemärgi 5. klassi ordeniga. Enn Loik oli väga loova vaimuga, mida iseloomustavad tema värsivormi või aforismideks seatud tähelepanekud. 2001.a kevadel tuli Enn Loik välja mõttega asutada Neeruti Selts ning 17. septembril asutasidki 9 inimest Neeruti Seltsi, kusjuures suurimaks liikmeks sai Kadrina vald. Tiiu Uusküla on Neeruti Seltsi esimees
mõistetavasse keelde kirjutasid.Seejärel fikseeris Nostradamus nägemuses nähtu täpse koha ja aja kasutades astroloogiat. Oht inkvisitsiooni tähelepanu alla sattuda polnud Nostradamusel aga sugugi väiksem, kui teistel nõidadel.Selle tarbeks tegi ta oma ennustused võimalikult segaseks, kasutas ennustajate keelt, anagramme, dateerimise salameetoteid, astroloogiat, isiku- ja kohanimede moonutamist ja vähestele mõistetavat terminoloogiat.Viimasena pillutas ta oma katräänid mööda sajandeid laiali, ajades sassi ka nende järjekorra.Võttes kokku kõiki neid eksitamis meetoteid ja peamist aspekti, mis mind skeptiliseks teeb-ta kasutab nii ümmargust juttu, mille võiks isegi õigeid sümboliseletusi kasutades ülekanda ükskõik millisele sündmusele, on siiski äärmiselt võimatu, et kasvõi mõni üksik tema ennustustest on siiani õigesti tõlgendatud
värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus
raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1] Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning
1p - teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 4p - 6p - alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analuusiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused. 3 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 3p - esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 2 punkti - isiklik suhtumine ja järeldused: 2p - isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad jareldused; 2 punkti - isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 2p - sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutlust hindasin 21 punktiga
pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda mälestuseks. Monumendi autorid on skulptorJaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas. Monument asub Tartus, Vanemuise pargis
pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti- Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas
osastavast käändest kirj Roosat karva riie, punast värvi -kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu
o Suure (nt detailse tervet Eestit katva) GIS andmebaasi loomine võtab aastaid aega, seetõttu tuleb olla ettevaatlik atribuutandmete põhjal summade, keskmiste jmt näitajate leidmisel, sest võime kokku liita eri vanusega andmeid. 11 Otsesed vigade allikad: o Andmete vanuseri vanusega andmed võivad olla erinevate standarditega ja omavahel mitte võrreldavad. Kohanimede ümberpaiknemine. Piiride muutumine o Territooriumi kaetus andmetegasageli osaline või ebaühtlane o Kaardi mõõtkavaliiga suur põhjustab müra, liiga väike liigset generaliseeritust o Vaatluste tihedussõltub ülesandest o Andmete kasutatavustihti kaudsed või indikaatorlikud andmed või kogutud teiste ülesannete jaoks. Mõõdistamiste ja andmete varieeruvast iseloomust tulenevad vead:
Hurt oli ka 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis Eesti Jaani koguduse pastor. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 5. Hurda rahvaluule kogumine Jakob Hurt alustas kogumist 1860
Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest." (Ibid) 7 [Type text] 4. KOLM SOOVI
annaabi.ee 
