Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast.
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. Uraanituumast energia sa...
CFBS tuhas on vähem reaktiivset kaltsiumoksiidi võrreldes PF-iga, samuti on seal vähem kaltsiumsilikaate ja rohkem anhüdriiti. Üheks miinuseks on see, et keevkihi tehnoloogiaga tekib vähem klinkrimineraale, mis on sideaine omadustega see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina. Tuhaväljad Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam. Näiteks Narva lähistel tuhaväljadel katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m . Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamades tekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele
on vähem reaktiivset kaltsiumoksiidi võrreldes PF-iga, samuti on seal vähem kaltsiumsilikaate ja rohkem anhüdriiti. Üheks miinuseks on see, et keevkihi tehnoloogiaga tekib vähem klinkrimineraale, mis on sideaine omadustega see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina. Tuhaväljad Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam. [1] NäiteksNarva lähistel tuhaväljadel katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m [3]. Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamadestekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha
vabrik Jalatsite Töötab seal vabrik Nahast kingad,tossud Inimene,kasutab,vis- kab ära eseme,asja. mets energia Prügimägi Soojuselektrijaam Prügikäitlemisjaam Viktor Skunov PK.0942 Tööstusökoloogia alused
Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6,3 ha. Tuuleturbiini tähtsamad parameetrid: labade arv: kolm laba on rootori balansseerimiseks ja tuuleju ning hrdetakistuse nullpunkti saavutamiseks sobivaim; labade pikkus: mida pikemad labad, seda suurem toimeala ja toodetava energia kogus; labade asukoht torni suhtes: peaaegu kik labad asetsevad vastutuult, et vältida müra tekitamist, kui laba möödub tornist. Iru soojuselektrijaam Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW ning soojuslik võimsus koostootmisreziimis 398 MW. Viimastel aastatel on Iru SEJ põhikütuseks majanduslikel kaalutlustel kujunenud maagaas. Reservkütusena kasutatatakse rasket kütteõli. Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda (pool Tallinnast) ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja.
kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab
Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Põlevkivielektri tootmise kõige suurem häda seisneb selles, et tarbijate vähesuse tõttu juhitakse igal aastal umbes 10 miljardi Eesti krooni eest soojust Narva jõkke. See on energiaühikutes rohkem, kui me elektrina kasutada saame. Eestis toodetakse enamus elektrienergiast soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus.Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Praegu töötavad jaamad poole võimsusega, sest nii kodumaine energiatarbimine, kui ka eksport Venemaale ja Lätti on oluliselt vähenenud
lamekollektor Vaakumtorudega e. vaakumkollektor · ilmastikukindel · torud püüavad rohkem päikesekiiri · suur kandevõime(lumekiht) · hermeetilisuse vähenemisel,tööiga · vertikaalne/horisontaalne lakkab paigaldusvõime · kardab rahet · ilmakaar - lõuna · hajusvalguses efektiivsem Eesti tingimustes alternatiivkütteseade ( sooja tarbevee saamiseks ) Päikese-soojuselektrijaam · Päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. · Jagunevad: -Torn-päikeseelektrijaamad -Rennpeegel-päikeseelektrijaamad -Pöördparaboloidpeegel-elektrijaamad -Tiik-päikeseelektrijaamad -Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Dell ehitas oma Round Rock'i (Austini lähedal, Texase osariik, USA) peakontorite 56-kohalisse autoparklasse 512-st päikesepaneelist koosneva
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B
Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia · päikesepatarei valguskiirgusenergia Elektromagneetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi andmist elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (näiteks telegraaf, grammofon, televisioon, telefon)
tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed Maapinna vajumine?
naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukohad). Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti soojuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti soojuselektrijaam, mis olid kuni Leningradi tuumaelektrijaama valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma 1973 tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis . Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energiakast põhineb põlevkivil. AS
Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd ...
Päikeseelektrijaam Mis on päikeseelektrijaam? Päikese-soojuselektrijaam on päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. Päikese-soojuselektrijaamad jagunevad: Torn-päikeseelektrijaamad Rennpeegel-päikeseelektrijaamad Tiik-päikeseelektrijaamad Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi
Põlevkivi keskkonnamõju http://ecocrete.eu/ET_24_4.htm Põlevkivi keskkonnamõju ·Maastiku rikkumine ·Põhjaveevarude rikkumine/vähenemine ·Õhu saaste ·Vee saastumine ·Aheraine- ja tuhamäed Rekultiveerimine - kaevandus- ja karjääri- alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill.net/content/pieces/polevkivi-kasutusalad/image_large Põlevkivist elektrienergia tootmine- Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut
20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad Üleskutsed al.a Maha kommunistlik partei
12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18
jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas
kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena
kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde”. Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena
Elektrienergia Eestis: Elektrienergia on viimase 100 aasta jooksul kõvasti arenenud. Tänapäeval on elu ilma elektrienergiata peaaegu võimatu. Elekter on kasutatues kõigis eluvaldkondades. Me kasutame elektrit ka kõige tavalisemate igapäeva toimetuste tarbeks, nagu toidu valmistamine ja pesupesemine. Elektrienergia kasutusele võtu aastaks loetakse 1882. Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks, kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam, tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamus elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Eesti kirde osas on suured põlevkivi varud. Kaevandamiseks on head tingimused kuna see ei asu liiga sügaval, kihid on paksud.
naftat. ja vähenenud Maailmas on juhtunud soojusenergia tähtsus. kaks suuremat Tänapäeval saadakse tuumaõnnetust. palju energiat ka Päikeseenergia taastuvatest potentsiaal on tohutu. energiaallikatest, nt vesi, Portugalis on päike, tuul jne. päikeseelektrijaam. Hiina plaanib ehitada veel Hispaanias asub päikese- 148 tuumareaktorit, soojuselektrijaam, kus praegu on seal neid 13. koondatakse kõik päike Taastuvenergia on tulevik. torni. Energiaallikad jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses. Seda on ohutu energiaallikateks. Taastuvad energiaallikad on tuule-, vee-, transportida, hoiustada ja kasutada. Tootlikus on kasvanud viimase 25 päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas. Taastumatud aasta jooksul 50%
..... 7 Kasutatud allikad........................................................................................8 2 1.Sissejuhatus Ida-Viru maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on maakond Eestis, kus on 7 linna ja 15 valda, 14 alevikku ja 208 küla. Ida-Virumaa pindala on 3364,05 km². Ida-Virumaal on 151 909 inimest, enamik neist on vene rahvusest, kuna Ida-Virumaa paikneb Venemaa piiri ääres. Ida-Virumaal on Eesti suurim soojuselektrijaam ning seal asuvad põlevkivikaevandused. Ida-Viru maakonna linn on Jõhvi. 3 2.Ida-Viru maakonna rahvastik 2013 aastal 1. jaanuaril oli Ida- Viru maakonnas 151 909 inimest. Naisi oli rohkem kui mehi, kuna naised elavad kauem. Kõige rohkem oli tööealisi ehk 50-64 aastaseid (38 312) ja kõige vähem oli vanemaealisi ehk üle 84 aastaseid inimesi (2868). Meestest oli kõige rohkem 50-54 aastaseid (6 165) ja naistest 54- 60 aastaseid (5781)
sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia · Soojusenergia on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. · Soojuselektrijaam muundab soojusenergiat elektrienergiaks. · Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus. Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. · Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. · See on kasutatav kohtades, kus kõrge temperatuuriga nn
väljapääsu Enne reaktori käivitamist on juhtvardad aktiivtsoonis sellise sügavusel, et neutronite paljunemistegur k oleks ühest väiksem ja ahelreaktsiooni ei teki. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks (esimene alustas tööd 1942. a. Chicagos) AATOMELEKTRIJAAM ehk tuumaelektrijaam on tuumkütust tarbiv soojuselektrijaam, milles toimub tuumaenergia muundamine elektromagnetvälja energiaks Reaktori aktiivtsoonis vabanenud siseenergia kandub esimesse soojuskandjatorustikku, milles tsirkuleerib vesi. Soojusvahetis kandub siseenergia teise soojuskandjatorustikku, milles kasutatakse vett. Teises kontuuris vesi aurustub soojusvahetist saadud energia arvel. Aur suunatakse auruturbiini. Auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub
1948 valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sohvoosidest ja 1964. olid kõik majandid eletrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-,
i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on paigalseisev osa ehk staator ja pöörlev osa ehk rootor. Generaatoris pöörleb elektromanget ja juhtmed suubuvad staatori uuretesse. Mehaanilise igas keerus tekib sinusoidaalselt muutuv elektromotoorjõud. e= Em cos t amplituudväärtus Em= BS B-magnetinduktsioon generaatoris S-mähisekeeru pindala - rootori pöörlemise nurksagedus Soojuselektrijaam on soojusest elektrienergiat tootev ettevõte.Plussid: erinevad kütused, saab ehitada igale poole, ehitus on odav ja lihtne. Miinused: jääkained, loodusressursside raiskamine. Hüdroelektrijaam on voolava vee mehaanilisest energiast elektrienergiat tootev ettevõte. Plussid: võimsust saab kiiresti ja suurtes piirides reguleerida, ei saasta loodust, odav, taastuv energia. Miinused: oleneb vee tasemest, raske ja kallis ehitada, suurte alade üleujutamine, lisaläbikäigud kaladele.
hulka, kuid uuringud väidavad, et kõigest 24% rahvastikust on selle heaks midagi ette võtnud. Kreekas on mitu hüdroelektrijaama ning mitmeid soojuselektrijaamu, milles tegeletakse nafta, pruunsöe, õlide, gaasiga. Jaamu leidub üle kogu riigi ja mõningates kohtades võib kohata ka tuulegeneraatoreid. Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose hüdroelektrijaam. Soojuselektrijaamadest on tuntuimad: Agios Dimitros'e soojuselektrijaam ja Kardia soojuselektrijaam. Päikeseenergial töötavad elektrijaamad asuvad Teeba linnas ja Volose linnas ning tähtsaimad tuulepargid on Xirolimni tuulepark ja Viotia tuulepark. Põllumajandus Põllumajandus on koondunud Makedooniasse, Tessaalia tasandikele ja Traakiasse, kus peamiselt kasvatatakse otra, nisu, maisi, kartulit ja suhkrupeeti. Põllumajandus on jäänud pidama kindlale tasandile, millest kõrgemale areneda ei suudeta kuna arenemiseks ei jätku piisavalt palju vajalikke loodusressursse
toimuva kohta. EESTI ,,PILVELÕHKUJAD" Võrrelgem Tallinna nüüd maailma esirinnas olevate kõrghoonelinnadega. Hong Kongis ei mahuks Tallinna kõrgeim tipp, Oleviste kiriku torn, 150 kõrgema hulka; Londonis võistleks meie kõrgeim pühakoda inglaste kõrgeima staadioni Wembley taeva poole sirutavate osadega; Moskvas oleks see pisut kõrgem omal ajal tankitules kannatada saanud Valge maja katusel seisvast lipuvardast. Jah, kui mängust välja jätta Tallinna teletorn ning Iru soojuselektrijaam puna-valge korsten, on Tallinna kõrgeimaks ehitiseks tõepoolest pika ja kuulsusrikka ajalooga Oleviste kirik. 123,7 meetrine Oleviste ületab 6,7 meetriga Swissotel Tallinna ning 18,7 meetriga Niguliste tornitipu. Niguliste kirikust omakorda vaid 20 sentimeetrit madalam on hotell Radisson SAS. Tartu kõrgeim hoone, äsjavalminud Tigutorn, jääb oma 83 m (torni tipuga, mitte katusega) napilt alla Olümpia hotellile ning kui torn asuks Tallinnas, oleks tegu
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist
Alternatiivsed varad päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused Kivisüsi Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida Nafta Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota Maagaas Venemaa, USA, Kanada; kättesaadavam, vajab vähem töötlemist, puhtam Paiknemise põhimõtted, osatähtsus, plussid ja miinused Soojuselektrijaam 2/3, odav, saastab palju, küüta saab peaaegu kõigega Hüdroelektrijaam 1/5, ehitamine kallis, edaspidi odav, vee elustiku hävitab Tuumaelektrijaam 1/5, ehitamine kallis, tootmine odav, jääkidega suured probleemid Alternatiivenergiad Päikeseenergia kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, keeruline Tuuleenergia kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, väike võimsus Tõusu-mõõna energia keeruline ja seadmed hävinevad soolases vees
kasvu ja majandustõusuga kaasneb terve rida keskkonna probleeme. Keskkonna probleemid võime tähtsuselt jagada 3 rühma: · Lokaalsed probleemid tegemist on saasteallika lähema ümbruse, asula või linnaga ( Tartus näiteks linnatrantsport saastab õhku); · Regionaalsed probleemid tegemist on saasteaine mõjuga naabervalla, naabermaakonna või ka naaberriigi territooriumile ( Eestis näiteks Kehra tselluloosikombinaat ja Balti soojuselektrijaam saastavad õhku).; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad Maalt tagasi atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumist, mis viibki atmosfääri täiendavale soojenemisele. Õhutemperatuuri tõus tingib :
soojusenergiat. Maasisejõudude toimel soojenenud vett kasutatakse :majade kütteks,kasvuhoonete kütteks,elektritootmiseks puhas,keskkonna sõbralik. Bioenergia Bioenergiaks kasutatakse kõiki orgaanilisi asju mis põleb. Looted-tõus ja mõõn Kohad kust saab energiat: metaan(loomade väljaheited) energia. Merelainete energia. Maavärinad ja vulkaanide pursked energia. Äikese energia. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Soojuselektrijaam 63% tuumajaamad 17,3% Hüdroelektrijaamad 19.3& geotermaalelektrijaamad 0,3% tuuleelektrijaamad 0,06% päikeseelektrijaamad 0,008% Töötlev tööstus Tööstus on jagatud kerge-ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaubatoodangut ja tootmiseks vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest-tekstiili-ja tarbekaupade valmistamisest,mille areng
tselluloosi, tootmismaht on 750 000 t/a, maksimaalselt 2700 tonni päevas Tehase ala umbes 100 ha. Ala ei tohi paikneda inimasustuse vahetus läheduses. Toorained on puit, teatud kemikaalid ja vesi. Tarbitava vee hulk on 2530 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta. Protsessid on keetmine, pleegitamine, kuivatamine. Paberitootmist juurde ei plaanita, sest paberit ei ole lihtne müüa. Tehases on ka oma soojuselektrijaam; vajalik ka lubjatootmine. Vaja ka turbiini. Jahutusvett keskkonda tagasi ei suunata, on olemas jahutustornid. Suure osa alast moodustab heitvee puhasti. Ka sadevett kontrollitakse ja suunatakse puhastusjaama, kui vaja. N-oksiidide kinnipüüdmiseks omad võtted, vääveldioksiidi eriti ei teki. Lõhnavad ained põletatakse ja see, mis järgi jääb, suunatakse märgpesurisse. 100% välistatud ei saa miski olla. Väävliühendid on küll ninale hästi tuntavad, aga nad ei ole toksilised
a) b) c) Joonis 3.1. Ettevõtte sooja- ja elektrivarustus a) ühtsest energiasüsteemist b) ettevõtte oma katlamaja kasutamisega, c) ettevõtte oma soojuselektrijaama kasutamisega ES energiasüsteem, katlamaja, SEJ soojuselektrijaam, S soojusenergia, E elektrienergia, EV ettevõte ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 2 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Tarbija oma elektrijaam, mis töötab paralleelsel ühtse võrguga, võib osutuda vajalikuks järgmistel juhtudel:
Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA
üldtingmärk 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Talitlev elektrijaam Õhuliini mast Õhuliini mast Kavandatav elektrijaam nelinurkne Hüdroelektrijaam Mast toega 19 Soojuselektrijaam Lahklüliti mastil Tuumaelektrijaam Torulahendi Tuuleelektrijaam Välguvarras Päikeseelektrijaam Kaabli otsamuhv Liikurelektrijaam Kaabli jätkumuhv Alajaam Kaabli hargnemine Muundusalajaam Kaablikarp mastil 15
suuremad importijad: India, Jaapan NAFTA: suurimad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Hiina, Mehhiko, Norra jt suurimad eksportijad: Saudi-Araabia, Kanada, Venemaa, Suurbritannia, jt suurimad importijad: India, Jaapan, Hispaania, USA jt MAAGAAS: suurimad tootjad: Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria jt suurimad eksportijad: Venemaa, USA, Kanda, Suurbritannia .. suurimad importijad: Jaapan, USA 37. soojuselektrijaam hüdroelektrijaam tuumaelektrijaam Kasutatavad Maagaas, kivisüsi, vesi uraan energiaallikad masuut, pruunsüsi Paiknemise Oleneb energiaallikate Ehitatakse tavaliselt Ehitatakse riikides ja põhimõtted ja suuremate tarbijate suure langusega piirkondades, kus asukohast, tahke veerikaste jõgede napib teisi
1924. aasta - põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. ( Eesti põlevkivienergeetika algusaasta ) Teine Maailmasõda Kaevandamine - Eestis ning Hiinas . Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks ( Kohtla-Järve gaasikombinaat - >Leningradi varustamiseks gaasiga). . Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti Soosjuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti Soojuselektrijaam 1973 Naftakriis - |>suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis . Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivi Eestis
Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967
töötus ja madalam elatustase. Kohtla-Järve elanikkond vananeb. See on eriti tuntav kaevandusasulates, kus kaevandamine on nüüdseks lõpetatud ja töökohtade vähenemise tõttu siirduvad nooremad inimesed mujale. Nõukogude ajal arenesid Kohtla-Järvel eeskätt keemiatööstusettevõtted ja põlevkivi kasutamisel põhinevad suured tööstusettevõtted (Tootmiskoondis Eesti Põlevkivi, Kohtla- Järve Põlevkivikeemia Tootmiskoondis, põlevkiviküttega töötavad Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaam, Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, Oru Turbakombinaat jt) ning ehitusorganisatsioonid. 1990. aastatel konkurentsivõimetuks osutunud suurettevõtete rekonstrueerimine tõi kaasa töökohtade vähenemise ja tööhõive languse. 1989. aastal oli tööga hõivatud 54%, 2000. aastal oli hõivatuid ainult 35% linna elanikest. Kohtla-Järve elanike põhiosa on rakendatud töötlevas tööstuses (eriti keemiatööstuses) ja mäetööstuses (põlevkivi kaevandamisel)
ENSV valitsemine (1950-1970 aastate lõpps) Johannes (Ivan) Käbin · EKP keskkomitee I sekretär o Valitses 1950-1972 (eesti pikim valitseja) · Tema aega nimetati laveerimispoliitikaks. Aleksei Müürisepp · Valitsusjuht ja hiljem Ülemnõukogu Bresiidiumi esimees Artur Vader · Käbini mantlipärija, aga jõi end surnuks Valter klausson · Eesti valitsusjuht kuni aastani 1983 Balti soojuselektrijaam · Mõeldud oli Eesti ja Leningradi elektriga varustamiseks. Punane Kunda · Tsemendi tehas o Tsehhi keeles ,,Punane Vitt" Rahvamajandusnõukogud · Loodi 1960 aastate algul eesti majanduse juhtimiseks o Oli aeg kui peaaegu kogu eesti tööstust juhiti Eestist Vastupanuliikumine · Koolinoorte vastupanu rühmad o Noored pidid koguma relvi, planke, koolis kirjutati kirjandeid kindlatel
aastal ning selle võimsus on 436 MW · Thisaurose hüdroelektrijaam asub riigi põhjaosas Nestose jõel, ehitati 1986-1996 ning selle võimsus on 384 MW (joonis 23) Joonis 23: Thisaurose tamm Soojuselektrijaamad: · Agios Dimitrios'e soojuselektrijaam asub riigi põhjaosas samanimelise küla läheduses, toodab elektrit pruunsöest, ehitati 1986. a, koguvõimsus 1600 MW · Kardia soojuselektrijaam asub riigi põhjaosas Kozari linna lähedal, toodab elektrit pruunsöest, ehitati 1975. a ning selle koguvõimsus on 1200 MW Päikeseenergial töötavad elektrijaamad: · Teeba linnas (Kesk-Kreekas) asuv 2 MW võimsusega jaam, mis töötab alates 2008. a
1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla- Järve Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sovhoosidest ja 1964. olid kõik majandid elektrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehasjne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-,
kujunema NSV Liidu majanduslikuks "vaateaknaks", mida eksponeeriti maailmale kui tõendit sotsialismi elujõulisusest. Majanduse arendamisel pöörati jätkuvalt tähelepanu suurtööstusele. Mõnel tootmisalal jõudis Eesti NSV esimeste hulka kogu maailmas. Näiteks võeti 1970. aastate keskpaiku hüdroenergiarikatse Norra ja Kanada järel sisse kolmas koht maailmas elektrienergia tootmises ühe elaniku kohta. Selle tulemuse kindlustasid 1966. ja 1973. aastal valminud hiiglaslikud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam, mis andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Jaamade energiaallikana kasutati põlevkivi, mille kaevandamisel jõudis Eesti esimesele kohal maailmas. Eesti põllumajandus kujunes tööstusele sarnaselt üha enam omalaadseks katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn
annaabi.ee 
