Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult ,...
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp.
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev. nt. järk-järgult, päev-päevalt, aasta-aastalt. NB! Vrd lahkukirjutised. nt. ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. järkjärguline, sammsammuline. Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või). nt. muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt. naiste-laste. Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades. nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline. NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole. nt. sotsiaaldemokraatlik, eksperimentaalfüüsikaline.
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
· · MÕTTELINE TERVIK · uisapäisa · umbropsu · aegapidi · ajapikku · mispoolest · seejuures · kusjuures · Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU · ammuli sui · langetatud päi · lehvivi hõlmu · värisevi käsi · · · · Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA · paljapäi/ palja päi · üksisilmi/ üksi silmi · vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU · kes tahes · mis tahes · mis iganes · mille tõttu · mille tarvis · mille jaoks · KOKKU · mispuhul · mispeale · mistarvis · mispidi
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
võttis kahe- ja pooleliitrise purgi 2- j võttis kolme ja poole liitrise purgi 3,5- on 21-korruseline = on 21korruseline eliseks 21-korruseliseks = 21korruseliseks 3-kuulise = 3kuulise 11-nädalastel = 11nädalastel 100-aastaseks = 100aastaseks 101-aastaseks = 101aastaseks 3-liitrise purgi 2- ja 0,5-liitrise purgi 3,5-liitrise purgi SIDEKRIIPS nimetav+alaltütlev kääne päev-päevalt aasta-aastalt järk-järgult samm-sammult tükk-tükilt aeg-ajalt ÜKS OSIS ON TÄHT: w-täht, MM-võistlused Käänamine:b-st c-sse; lk-d NB! Jää-äärne; plekk-katus, kuu-uu SIDEKRIIPS muud käänded päevast päeva aastast aastasse aasta aasta järel maast madalast nädalast nädalasse
Kas kuu numbri järel on punkt? Sellisel juhul kuu numbri järele punkti ei panda, nt 13. oktoobril on 13.10, 11. novembril on 11.11 (vrd kolmest komponendist koosnevad 13.10.1995, 11.11.2000, kus pole viimase arvu järel punkti). Kas kirjutada ,,7ndal korrusel"? Ei, 7. korrusel. Õige on kirjutada kas 1620aastased vastajad (kokku) või 1620-aastased vastajad (sidekriipsuga). NB! Arvude vahel on mõttekriips, mitte sidekriips. Väär on ,,16-20 aastased". Sobib kirjutada 10% lahus, mitte ,,10%-line lahus". Kirjutada tühikuga: 5. juunist (mitte ,,5.juunist"). Kas kirjutada ,,20%-line käibemaks"? Kirjutage 20% käibemaks. Mul on vaja arvu sõnaga dubleerida. Kas kirjutada sõna samas käändes, milles on arv, või jätta nimetavasse? Soovitame esimest võimalust, nt 400 (neljasaja) krooni eest. Kirjutage 50. eluaastates (mitte ,,50ndates eluaastates"). Omastavas käändes on õige 100
KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDEKRIIPS LOETELUGA LAUSES. Õues kasvab meil pirni-, õuna- ja ploomipuid. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. LISAND nimisõnaline täiend KORDUVAD TÄIENDID JA Lisandi põhi on tavaliselt nimi, lisandi tähendus on
a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt. mina: viin lõpule / -nud: lõpule viinud 10. Muutumatud sõnad (vt. tabel 1, 15 TV I osa) a) Kaassõna + nimisõna (14. käändes) = lahku Nt. mööda teed, laua peal b) Nimisõna (omastav kääne) + pool, poole, poolt, kombel, viisi = lahku Nt. kassikombel, sedaviisi c) Määrsõna + pool, poolt, moodi = kokku 11. Sidekriips a) Nimisõna (nimetav kääne) + nimisõna (alaltütlev kääne) Nt. päev (mis?)-päevalt (kust?) ; sõna (mis?)-sõnalt (kust?) b) Vastandamine Nt. hästi-halvasti, üles-alla c) Kordus Nt. tere-tere, palju-palju Leht- ja okaspuud C-vitamiin
selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU NT: üüratu väike, ääretu suur, tohutu võimas. 5. Sidekriips. NT: maa- alune, plekk-karp, päev-päevalt. 6. PANE TÄHELE SISU!! NT: Pikk poiss pikkpoiss. Vana isa vanaisa. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE TEGUSÕNA 1. Ühendverb. LAHKU NT: Üles kirjutama · Kui saan liigutada sõna ühelepoole-teiselepoole (üles kirjutama, kirjutama üles) siis kirjutan LAHKU! 2. Liitverb. KOKKU NT: Abielluma 3. mine(teo nimi) ja ja(tegija) liited. KOKKU
erastamisväärtpaber. Suurtähtlühendis võib olla väiketähti: EKmS – Eesti Kirjameeste Selts, EKS – Eesti Kirjanduse Selts. Üht sõna on vahel võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän; sealhulgas – sh, sealh; televisioon – tv, TV. Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit: USA, KGB, SI, kuid LAV, EL. Punkt ja sidekriips lühendeis Väiketähtlühendi lõppu võib panna punkti või jätta see panemata: u, kr, a, aü, jpt. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist: k.a, e.m.a, v.a, s.o, p.o, m.a.j Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: RE - riigiettevõte, EL – Eesti Loodus. Liitsõna lühendamisel märgitakse osade piir sidekriipsuga: rahv-vah – rahvusvaheline, ped-dr – pedagoogikadoktor, SAT-TV.
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) ...
des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. 1 Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke- shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek
soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem- scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith.
Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus). (*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline). (*) Kui arvsõna on kirjutatud mitmest sõnast siis kirjutatakse lahku (kahesaja kahe leheküljeline).
vagu. Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu pole vaja panna: 40 W lamp, 27 km vahemaa, 50% allahindlus. TÜHIK TRÜKITUD TEKSTIS Kui kuupäev kirjutatakse araabia numbritega, siis tühikuid pole (15.03.1990). Rooma number nõuab mõlemale poole tühikut (15. III 1990). Sulud on mõlemalt poolt teksti vastas. Kui sulgusid kasutatakse ühe sõna see, siis pole sulgusid vaja nt kohustus(ed). Mõttekriips asendab pikemaid üksusi (lauseid, lause osi, kiile, tähendab kuni). Sidekriips on kinnine kriips, seob sõna osi, üksiksõnu. Vahemaade puhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku kirjutatakse Lahku kirjutatakse 1) ainsuse nimetavas käändes või 1) kelle? Mille? (isa saapad, eesli saba) lühitüviline nimisõna 2) mitmuse omastavas olev nimisõna (vesiveski,sarvloom, naisarts) kirjutatakse järgnevast nimisõnast
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on ...
1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja
Osastav kääne- ees ja taga koma Olev kääne- ei ole koma Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma Eeslisand- ei ole koma Korduvad lauseliikmed- eraldatakse komadega. Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga. Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga. Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga. Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu- loetelu ees koolon. Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips. Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega. Kesksõna- ja mata- lühend järeltäitena- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi alguses- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi lõpus- ei eraldata komadega. Ülejäänud lauselühendid- ei eraldata komadega.
Neil juhtudel kirjutatakse mõttekriips mõlemalt poolt lahku. Summa, mis projektide toetuseks tänavu välja antakse, on varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni. Kui mõttekriips asendab sõna kuni siis nendel juhtudel oleneb tühiku kasutus sellest, kas emmal-kummal pool kriipsu olev on käsitatav üksiksõna või sõnaühendina. Näide: Kauplus on avatud E-R 9.00-17.30 Erandiks on paarid, kus vähemalt ühes pooles esineb sidekriips või mitu sõna. Sel juhul on kohustuslikud mõttekriips ja tühikud. Näide: Kell 11.20 vväljub Roosna-Alliku – Tallinna buss. KALDKRIIPS Kaldkriipsu kui sõnaalternatiivide eraldaja kokku- ja lahkukirjutamine on analoogiline kuni- mõttekriipsu omaga: kui ühel või mõlemal pool kriipsu on sõnaühend, kirjutatakse kriips lahku. Näide: Sillamäe / Kohtla-Järve, muidu aga kokku ja/või. Topeltaadressi puhul käib tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5
A. SUBTOTAL SUBTOTAL(function_num, ref, ...)Vahekokkuvõte (ka filtreeritud tabelis) etteantud funktsiooni kasutades Proofing kontrollimine, testimine Language keel Spelling õigekiri Thesaurus tesaurus, mõisteline sõnaraamat Hyphenation poolitamine Hyphen sidekriips Optional hyphen sidekriips, mis on nähtav ainult sõna poolitamise korral (Ctrl+Hyphen) Non-breaking hyphen sidekriips, mille kohalt ei poolitata (Ctrl+Shift+Hyphen) Dash mõttekriips Space tühik Non-breaking space tühik, mille kohalt rida ei vahetata Letter täht Character trükimärk Syllable silp
Windowsi süsteemi klahvikombinatsioonid · F1: spikker · CTRL+ESC: menüü Start avamine · ALT+TAB: ühest avatud programmist järgmisse liikumine · ALT+F4: programmi sulgemine · SHIFT+DELETE: üksuse jäädav kustutamine Windowsi programmide klahvikombinatsioonid · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+V: kleepimine · CTRL+Z: tagasivõtmine · CTRL+B: paks kiri · CTRL+U: allakriipsutamine · CTRL+I: kursiivkiri Hiireklõpsu-/muuteklahvikombinatsioonid kestaobjektidele · SHIFT+paremklõps: alternatiivseid käske sisaldava otseteemenüü kuvamine · SHIFT+topeltklõps: alternatiivse vaikekäsu (menüü teine üksus) käivitamine · ALT+topeltklõps: atribuutide kuvamine · SHIFT+DELETE: üksuse kohe kustutamine ilma prügikasti paigutamata Üldised (ainult klaviatuuri) kiirklahvid · F1: Windowsi spikri käivitamine · F10: menüüriba suvandite aktiveerimine · ...
Mida see sõna tähendab? Öördama- peale kaebama, salakaebama, üles andma ( `öördada, `öördan, öörata, `öördan). 11 Mida soovitatakse väljendite ennesõjaaegne, liikmelisus, müügimänedžer asemel? Ennesõjaaegne- sõjaeelne, liikmesus- liikmeks olek, müügimänedžer- müügijuht v müügikorraldaja. 12. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? Wifi. 13. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? Punkt, sidekriips, koma. 14. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Looksulgudes on sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende järel on keelendid, mida peaks kasutama. 15. Mis vältes on sõnad väike ja päike? Aga aula? Kairi Laur IK 12 AÜ Sõnad väike ja päike on kolmandas vältes. Enne oli sõna aula vaid II vältes, nüüd on lubatud ka III välde. „Ametniku soovitussõnastiku“ (http://www.eki.ee/dict/ametnik/) abil leidke vastused
Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt. Kirjes näidatakse: autori nimi, initsiaal(id), artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast.
Teda õnnitleti 25. sünnipäeva puhul. 7. aprillil 1994. aastal III veerandis Õpilasi on kokku 25. Ta jõudis finisisse 24-ndana. Küsimusi esitati 35-le koosolekust osa võtnud inimesele. Numbrid koos ne- ja line-omadussõnadega Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40-vatine ~ 40vatine lamp, 18-tunnine ~ 18tunnine. Kui tähe l ja numbri 1 kirjapildi lähedus võib eksitada, siis tuleks panna sidekriips: 2,1-liitrine, 251-leheküljeline. Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu ei panda: 40 W lamp, 270 km vahemaa, 50% hinnaalandus, 30° kuumus. 14 Kuupäevade ja aastaarvude kirjutamine 20.05.2008 2007. aastal 4.5.2008 aastail 20052007 20. aprill 2008 1920.1930. aastad 20. IV 2008 1920-ndail 1994.95. õa, 1994/95. õa
3. TSITAATSÕNADE KASUTAMINE Leemets toob välja, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna näib olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna sageli. 12 Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling’urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.13 12 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46 13 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41– 46 8 4
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja kuulub täiendsõna, mitte aken põhisõna juurde) Lühenenud nimi-ja Inimsugu, kuningriik o...
Tsitaatsõnade kasutamine Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna tundub olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna tihti. Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling'urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.9 Kuigi mugand on ammu kasutusel, eelistatakse tihti ikkagi tsitaatsõna. Ilmselt tundub mõni tsitaatsõna kirjapildilt ilusam. Ajapikku meile püsima jäävad sõnad enamasti muganevad. 6 Leemets, Tiina 2004
jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2. Uus peatükk (iga esimese astme pealkiri) algab alati uuelt lehelt. Alapeatükid järgnevad samal lehel, kui ruumi on pealkirjale lisaks peab mahtuma vähemalt 2 rida teksti.
perekonnanimega et inimesele ei tekiks ebameeldivusi) · nimi tuleb lapsele panna esimese kuu jooksul pärast sündi · nimi pannakse perekonnaseisuasutuses · võõrtähtede kõrvale ei panda täpitähti (nt ei tohi olla Cäthy vms) · eesnimi ei tohi olla väga keeruline ei häälduse ega kirjapildi tõttu · lapsele ei tohi panna soole mittevastavat nime · eesnimena ei tohi olla üldtuntud isiku nimi (nt) · nimes on lubatud tühik, punkt, sidekriips, ülakoma, sulud Soomuutmisel on lubatud vahetada eesnime. Perekonnanime võib muuta, kuid perekonnanimi reedab sugu. Seda võib teha 1 kord elu jooksul. Nime muutmiseks tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse (tuleb teha avaldus ning oma nime muutmise soov ära põhjendada). Moodustatakse komisjon, kes otsustab nime muutmise üle. Põhjused uue nime taotlemiseks: · tavatu kujuga nimest vabaneda · keeruline, raske nimi
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Nt: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline. 7.4.Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend + ne- või line-omadussõna =lahku. Nt: Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, Kristjan Raua nimeline, Heorg Lurichi vägevune. 7.5.Number või märk + ne-,line- om.= kokkku või sidekriips. Nt: 25aastane / 25-aastane; 18kilomeetrine / 18-kilomeetrine; +märgiline / +-märgiline.
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on ...
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
lapsevanematega, kes, valinud oma lapsele kõige ilusama nime, peavad leidma midagi muud, sest valitud nime ei saa mõnel põhjusel registreerida. Eesnime andmisel ei või eesnimi koosneda rohkem kui kolmest (lahku kirjutatud) nimest (nt Maria Anna Eliisabet) või kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Anna- Maria). Kolme nime ei saa sidekriipsudega ühendada (nt Maria-Anna-Eliisabet), vaid tuleb lahku kirjutada. Segavariandid ei ole lubatud (nt Anna-Maria Elisabeth, Mari-Liis Eve). Sidekriips on ainuke sümbol, mida eesnimes kasutada tohib. Nime sees ei tohi olla suurtähti (nt MaryJane). [3, 5] Anda ei või sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime (nt Aita Leida Kuusepuu). [5] Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat nime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks. Kahesoolise nime korral ei tohiks lubada nime, mille kasutus on vastupidiselt välja kujunenud, teisest soost lapsele panna. [5]
1 000 004 one million and four 6. miljoniliste ja kümneliste vahel 3 000 032 three million and thirty-two Põhiarvsõnade õigekirjutus Paremalt arvates eraldatakse arvud kolme kaupa komaga: 1,010 one thousand and ten 10,324 ten thousand three hundred and twenty-four 320,000 three hundred and twenty thousand one million five hundred and eighty three thousand four hundred and 1,583,450 fifty Kümneliste ja üheliste vahele kirjutatakse sidekriips 25 twenty-five 83 eighty-three Järgarvsõnad 1st first 2nd second 3rd third 4th fourth 5th fifth 6th sixth 7th seventh 8th eighth 9th ninth 10th tenth 11th eleventh 12th twelfth 13th thirteenth 14th fourteenth 15th fifteenth 16th sixteenth 17th seventeenth 18th eighteenth 19th nineteenth 20th twentieth 21th twenty-first 30th thirtieth 35th thirty-fifth 40th fortieth 43th torty-third 50th fiftieth 57th tifty-seventh 60th sixtieth 68th sixty-eighth
omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil: 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada: (kolmteist, seitseteistkümmend, üheksasada, sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks.) Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega: paarkümmend,
tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole!
lõpus ning täidab tühiku ja lõpumärgi funktsiooni, seetõttu lõpumärki sellele ei lisata, nt ma ei satu nii kaugele nagu vabaduse plats:-) Emootikonid on ikoonilised märgid, mis on moodustatud loovalt arvutiklaviatuuri sümbolitest-tähtetest, numbritest, kirjavahemärkide sümbolite kombinatsioonidest. Emootikone vaadatakse 90 kraadi pead vasakule kallutades, nii et moodustub näo või eseme kujutis, nt :-) märgib koolon silmi, sidekriips nina ja sulg suud. Rohkem kasutatakse head meelt ja rõõmustamist väljendavaid emootikome. Negatiivseid emotsioone väljendavaid emootikome esineb märgatavalt harvem. Emootikome kasutatakse enamjaolt lühendatult, ilma nina tähistava sidekriipsuta; mõnikord redutseeritud märke omakorda kumuleeritakse, väljendades seeläbi emotsiooni tugevust, nt :((( väljendab suurt kurbust, pettumust. Kui sõna algab mõne emootikumiga
Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007). Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel. Põhireeglid 1. Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ). Väiketähtlühendis pannakse punkt siis, kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a, k.a). 2. Liitsõna lühendamisel säilib sidekriips ka lühendis (P-Jaagupi, V-Nigula). 3. Väiketähtlühendid loetakse välja nende taga peituvate sõnadena. 4. Suurtähtlühendid loetakse tähthaaval (OÜ, ÜRO, IMF) või sõnana kokku (NATO, ROK, FIE). 5. Käändelõpp lisatakse väiketähtlühendile läbi sidekriipsu (lk-l), suurtähtlühendis võib sidekriipsu ka ära jätta (USAsse). 6. Osa suurtähtlühendeid käsitatakse omaette sõnana (UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo). 7
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele `mitu?' (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB! Sidekriips on kokkukirjutamise märk. Vigane (põhiarvud) Õige Olen 41. aastat vana. Olen 41 aastat vana. Olles 19-aastat vana .. Olles 19 aastat vana .. 10mne aasta pärast 10 aasta pärast; parem: kümne aasta pärast .. üle 20-aasta .. üle 20 aasta ne-lõpulised sõnad tahavad kokkukirjutamist, numbrile võib kohe otsa kirjutada või kasutada sidekriipsu
sõnadega. Ümmargused arvud kirjutatakse numbritega, kui nad väljendavad täpset arvu. Kõik arvud kirjutatakse numbritega matemaatika ja statistika tekstides. Numbritega ei soovitata alustada lõiku ega ka lauset. Käändelõpud Lühendile, numbrile ja märgile lisatakse vajalik muutetunnus, kui kääne ei ilmne järgneva nimisõna vormist. Lühend, number, märk või sümbol vastab niisugusel juhul sõna tüvele. Muutetunnuseid ühendab lühendi ja numbriga sidekriips. Kirjavahemärgid Punkt käib lause lõppu. Kasutatakse ka araabia numbrite järel, kui tegemist on järgarvuga. Punkti ei panda eraldiseisvate, omaette real olevate väljendite järele. Loetelu lõpus on punkt. (2004: 372) Semikoolon on kirjavahemärk, mis eraldab punktist nõrgemini ja komast tugevamini. Semikooloniga eraldatakse kaks tekstiosa, mis võiksid olla omaette laused, kui kuuluvad sisu poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Ei tohi eemaldada tähest,mille juurde ta kuulub. 5. , , , (topelt) : 6. , , . , , Ei tohi poolitada eesliidet ja sõna tüve. 1 ( ). Sidekriips. .Reegel. . Näited. 1., , : (sõna kordub) , . 2. , , , . (sõna kordub,kuid erinevad lõpud) 3. , 5 ,15 , .Ees on arvsõna. 15 , 25 . 4
või pööramine. i ja j silbi alguses j, silbi lõpus i: mai-as laps o-li ma-jas; see o-li mi-ni-a mis-si-oon; müü-ja ei ta-ha müü-a Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: · ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: aga, onu, oli, saia, võie, oaas ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne, avaus ainult ava-us. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze- bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet- rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
