A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31
pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31
ning musti kohti. sõnakuulelikud Kaunistused puudusid. ning olid valmis abti/abtissi alati abistama ning nende korraldusi täitma. Abt, abtiss Nad olid üsna Abt kandis musta Nad käitusid Välimus oli Minu meelest võimukad (ja rüüd, seest valge viisakalt ning hoolitsetud. suhtus autor neisse seetõttu ka ranged vooderdusega. Kaelas suursuguselt. Samuti oli kõik umbes samamoodi
docstxt/128617767157847.txt
Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele.
Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda.
viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega)
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago
Tegelasi vähe Erko Väin IT-17E Esimene novell Kolmas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Nunnad rikkusid pühasid reegleid. Masetto valetas, et ta on kurttumm. Tegelased: Masetto, nunnad, Nuto, abtiss 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Masetto oli vaene, kuid kaval mees. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Masetto plaan oli tänu oma kurttummusele nunni ära kasutada ja nendega magada. Masetto oli aednikuna töökas ja tänu sellele polnud mingi probleem kloostrisse saada. Lõppuks oli ta väsinud nunnadega magamisest ja ta rääkis abtissile, et ta ei ole kurttumm
et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul räägib lugu unenägudest ja nende tähendusest ning, kuidas neid eirates võib väga kehvasti minna, seega võib teost pidada omamoodi käitumisõpetuseks. Novellides võis õpetliku sisu kõrval tihti kohata ka omanäolist huumorit, mis lubab arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin
Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe sellest pea nunnale teatama ruttasid. Samal ajal aga oli nende ustav eeskuju preestriga hullamas, ja imekähku, suurest hirmust ennast kiiruga riidesse pannes ja" oh seda häda", preestri püksid rätiku asemel edale pähe tõmbas. Esialgu ei märganud seda keegi. Kuid kui abtiss parasjagu noort tütarlast noomina ja hirmsate sõnadega sõimama oli hakand, märkas tüdruk järsku et nunnal on peas püksid, millest võis niimõndagi järeldada. Üsna pea nägid seda aga ka teised. Abtissil hakkas väga piinlik ning ta võttis oma sõnad tagasi. Kuna mõlemad olid patused, jäetigi see lugu nii, saladuseks nende vahel kes seda pealt olid näinud. Ning edaspidiseks öeldi nii palju, et "teeme neid asju ikka salajaselt, nii võib."
Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
Järgmisel päeval korjavad rootslased, sakslased, parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud "käskjalg" ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel. Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb. Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni... 17
enne ,,jah" sõna ütlemist vaatas ta rahvasse, nägi oma armastust, karjus hoopiski ,,ei" ning minestas. Samal õhtul teatas Agnes, et on haige ning soovib üksinda olla, kuid ta teadis, et Gabriel proovib mingi kavaluse läbi temaga kohtuda. Noored kohtusidki öösel, Gabriel teatas, et läheb oma isaga Venemaale, tsaarilt armu paluma. Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga
Venemaale tsaariga rääkima läheb. Kuna Agnes isa soovile ei allu, saadetakse ta Pirita kloostrisse oma tädi juurde, kes oli tema ema peale armukade olnud Agnese isa pärast. Tädi tahab talle kätte maksta ja saab pea teada, et Agnesel on keegi. Kuna Agnes tädile ei ütle selle salajase armastuse nime, siis teda piinatakse ja tehakse temaga kõike õudsat, kuni Gabriel koos sõjaväega tuleb ja ta päästab. Nii tapetakse ka abtiss, Agnese tädi ja pannakse Pirita klooster põlema. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5
Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli.
935 u. 1001/2) Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunn, keda võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Hrotswitha oli õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles ning ta kirjutas luulevormis legende, näidendeid ja kristlikke komöödiaid. Tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Hrotswitha Hilda (surn. 680) Whitby kloostri abtiss, kelle kakskkloostri varjus kasvas märkimisväärseid kirikujuhte. Hilda asutas ühe kloostri ja juhtis veel kahte. Tema jaoks oli klooster intellektuaalne alternatiiv, mis tähendas hariduse saamise võimalust. Praegu kannab püha Hilda nime Oxfordi ainus naiskolledz. 7 Hilda Hildegard von Bingen (1098 - 1179) - saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja
[ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid. [ 6, lk 15] Vajalike hoonete rajamiseks kulus mitmeid sajandeid. Esialgu kasutati kirikuna Ventseli kabelit, mis oli põhiplaanilt ruudukujuline, sisemõõtmetega 15,8 × 15,3 m. See muudeti suuremaks kirikuks 13.sajandi kolmandal veerandil. Kirku põhjaküljele ehitati käärkamber ning 14. sajandi teiseks veerandiks olid valminud ida-ja põhjatiib. 15. sajandi esimesel poolel pikendati kirikuhoonet läände ning
Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9. ada käsikiri kirjutati abtiss ada jaoks ning kuulub trieri koolkonda. 10. Karolingide skulptuuri kasutati luunikerdust käsikirjade kaante kaunistamisel. 11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall. ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2
Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites
Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad.
Rüütel Mönnikhausen oli oma tütre kangekaelsuse peale vihane ning otsustas neiu kloostrisse saata. Kloostris oli Agnese tädi, kes oli julm ja jumalakartlik naine. Gabriel läks Rootsi talupoja pähe mõisnike laagrisse ning sealt kuulis, et Agnes olevat kloostrisse saadetud. Sõdijate keskel tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja. Mehel ei lubatud Agnest kaasa võtta ning abtiss käskis sulastel Gabriel kinni võtta. See aga neil ei õnnestunud, kuna Gabriel oli neist osavam. Mees tungis hiljem koos mässumeelsetega kloostrisse ning lasi kurja tädi Agnese juurest minema viia. Gabrielil oli neiust kahju, sest viimast oli kirikus pekstud. Agnese isa oli aga vahepeal haigeks jäänud ning Agnesel oli väga kurb isa sellises seisundis näha. Kui Agnes oli isaga omavahel rääkinud ning nendega liitus ka Gabriel, tänas isa meest oma tütre päästmise eest
kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg) 1.2. Ordude levik
Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk
(u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kirikuhoone Jumalateenistuste väärikaks pidamiseks oli vaja pühakodakirikut. Kirik tuli ehitada uhke ja vastupidav, selle müürid pidid olema ilusatest kividest hästi laotud. Kirikuhoone rajati ida-lääne suunas. Sel kombel vaatas kirik oma asendiga lootuse, ületõusmise poole ehk sinna, kuhu ta soovis lõpuks juhtida ka inimest. Romaani stiil Keskaja kunsti saab eristada kaht suurt perioodi: romaani ja gooti
Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine
põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis
Minu kasvatamise viis on paha vilja kandnud.» «Isa!» «Noh, noh, ara ehmata! Ma ei taha üelda, et sa just paha laps oled, aga ma olen sind üeliiga ara hellitanud, sind tujukaks ja kangekaelseks teinud. Sinul on valjemat valitsust kibedasti vaja, muidu teed sa iseennast õnetuks. Kuule nü ud, mis ma sinu kohta nõks olen võnud, ma annan su esiotsa Pirita kloostri ' abtissi Magdalena hoole alla, kes sinu õdsa ema lihane õe on. Abtiss on püa naisterahvas, vahest suudab tema palvega ja vaga eeskujuga sinu kanget meelt painutada.» Agnese silmad olid ehmatust täs. «Sa tahad mind kloostri mü uride taha vangi panna?» hü udis ta kahvatades. «Mitte vangi, vaid ainult valjema valitsuse 1 Täie nimega: Püha Brigitta klooster Marienthal (Maarja org) Tallinna ligidal, Kose jõe suu ääres, kus varemed veel praegu näha on. Klooster, aastatel 1407--1466 ehitatud, oli üks nõndanimetatud sega-klooster (claustrum mixtum), s. o
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Kuidas kaunistasid karolingid kirikute inerjööre? Kust võeti stseene kujutamiseks? kasutati rohekti freskosid ja mosaiike, stseene võeti antiikmütoloogikast ja ajaloost. 8. Mis on MINIATUURMAAL? Kui suure osa see raamatu leheküljest kattis, mida seal kujutati ja missuguseid värve kasutati? Raamatu illustratsioon, täitis terve lehekülje ning kasutati erksaid guaššvärve, täiendati kulla ja hõbedaga, kujutati ka inimfiguure. 9. Kes või mis on Ada käsikiri? Käsikiri, mis kirjutati abtiss Ada jaoks 10. Iseloomusta karolingide skulptuuri? Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned 11. Missugust rõivastust kandis kuningas pidulikel juhtudel? Miks kuulusid naiste rõivaste juurde sallid ja loorid? Mis toonis kandsid rõivaid suursugused inimesed ja talupojad? Kuningas pidulikel juhtudel: maani ulatuv rüü, kroon ja võimusümbolid. Sallid ja loorid
peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. (Lisa 2) Haritud naised Hildegard von Bingen (1098-1179) Hildegard von Bingen oli saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma. Hildegard lõi naisele uue avaliku rolli ühendades vaimsuse, moraalse väärikuse ja avaliku aktiivsuse. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Christine de Pisan (1365-umbes 1430) Christine de Pisan oli luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast
Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades. BENEDIKTLASED Läänes kujunesid kloostrid püha Benedictuse reeglite alusel. Asutas 529.a. Monte Cassino kloostri. Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö. Kloostri põhitegevus on palved. Need reeglid on piisavalt üldised rakendamaks neid kõikjal. Kloostrit juhib abt või abtiss, kellele mungad või nunnad on allutatud. Nad ei tohi kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord
Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur
Jüri taltsutas ja tappis lohe. Püha jüri rist valge rist punasel taustal. Atribuut lohe. Patroon: sõjamehed, rüütlid, talupojad maarja magdaleena arvatatav naisjünger. Kes palus Jeesuselt oma pattude eest andeks (hoor), pesi oma pisaratega ta pead, kuivatas oma juustega. Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed, salvipurk Patroon: apteegid Gertrud Nivelle"i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid
525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj. lõpul tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu – Tsistertslaste ordu (ühe kloostri rajajaks ja juhiks oli Burgundia aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk ning mis pidi neid vastandama mustakuuelistele benediktlastele, kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
See oli vahend ja eesmärk üheaegselt. Selle staatuse oli ta üle võtnud Merovingilt. Oma aadlikud paigutas Karl muretult juhtivatele kohtadele kirikus. Tema väljaspool abielu sündinud poeg Ludwig Vaga peakantsler oli mõnda aega Langobardias asunud Novalese kloostri ja Saint- quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler. Oma suure nõuniku Alkuini tõstis Karl Tours'is asuva frankide rahvuskloostri Saint-Martini abtiks. Karli biograafist ja viimaste eluaastate usaldusalusest Einhardist sai Seligenstadti ja Michelstadti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
