Kokkukirjutamine ja lahkukirjutamine (0)

Kokku- ja lahkukirjutamine
Nimisõna
nimisõna
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna (üldiselt lahku
Kohanimed
Käänd- või määrsõna + omadussõna
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Kaassõna üldreegel
1. A. nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna järgnevaga kokku
1. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku
1. Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku(Pelgurand, Surnumeri )
1. Nimi- või määrsõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku ,kui ta moodustab omaette mõiste (viljarikas,eelarvamustevaba,kurikaval)
1. Eelneva sõnaga kokku kirjutatakse sõnad –teist , -kümmend- ja-sada, muud kirjutatakse lahku.
1. Käändsõnad , määrsõnad ja verbid kirjutatakse verbi pöördelisest ja käändelisest vormist tavaliselt lahku : puu on vette kukkunud , vette kukkunud puu
1. Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku nt : väga hea , üsna tugev ,sama vähe ,
NB: vahest nt :paljutõotav algus ,väheütlev ettekanne
1. Kaassõna kirjutatakse käändsõnast , mille juurde ta kuulub, lahku nt : mööda teed , pea kohal ,maja ümber
2 .A. om. Olev nimisõna kirjutatakse järgnevaga nimisõnaga kokku
2. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku , kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet (vanaema vrd vana ema )
2. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi (Rõuge Suurjärv , Virtsu Vanasadam)
2. Järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht, uhi- jne – ehtnaiselik , puhtinimlik , uhiuus.
2. Kui arv on ühesõnaliselt , siis kirjutatakse ta järgneva ne- või –lineliitelise omadussõnaga kokku , kui arv on kirjutatud mitme sõnaga : viieaastane , kaheksatunnine või kahe ja poole kuune , neljakümne kolme aastane
1.1 Liitverb
1.2 lihtverb
2. Kui kaks kõrvuti olevat
ükskõik mis sõnaliiki on kokku sulanud siis kirjutatakse kokku :aegamööda ,alailma ,kõigepealt ,otsekui ,seepärast ,ümberringi , üleeile.
2. Sel juhul kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli järgi kokku : aegamööda , pealekauba,
On sõnad mida ei saa ümber pöörata :abielluma , esietenduma, kooskõlastama
Saab ümber pöörata : maha jääma – jäi maha jne
3. Märkus :Kui täiendsõnal on täiend siis lahku:küpse kirsi karva ~värvi riie
3. Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua siis võib kirjutada kokku kui ka lahku nt : piki+silmi , kinni+silmi , palja+jalu ,teisi+sõnu, palja+käsi .
3. Kui a. omastavas olev nimisõna vastab küsimusele Kelle?, mille ? siis järgnevast nimisõnast lahku
3. järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna .
4. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku : hirmus palav , kole külm , paras soe
3. Sõna POOL kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku , kui esineb hulgasõnana ning käändub : pool aastat , pool tundi hiljem ,
5. Line- või ne- omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku
6. Märkus :Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluval sõnal on täiend , kirjutatakse lahku : nelja meetri pikkune
4. Sõna Pool kirjutatakse kokku kui tekib uus tähendus ja ei käändu: pooltoores, poolametlik , pooljoostes
4. m. omastavas olen nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku
4. Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus( kummuli paat , lokkis juuksed )
7. Nimi , tsitaatsõna , täht täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil : Kreutzwaldi-aegne , Tartu-lähedane
25aastane ,25-aastane ,15-kohaline ,21-lkline
5. Kokku kirjutatakse ka kolme- või enamtüvelised omaette tähendusega sõnad. ( kuumaveeallikas ,kahemehefirma, üheinimesevoodi)