Sissejuhatus Võistlused on sportlaste arendamise lahutamatu ja väga tähtis osa, kuna ilma võistlustest osavõtuta poleks sporti, poleks sportlaste kasvatamist. Võistlused võimaldavad jõuda kõige suuremate koormusteni, mille käigus õpetatakse sportliku võitlemise oskust, kasvatavad sportlaste tahtmisomadusi ning aitavad anda hinnangut treeningtöö kvaliteedile. Rahvastepall on väga laialt levinud pallimäng. Ilmselt on iga üks oma nooruses seda mänginud. Rahvastepall on olulisim pallimäng vanuses 7 – 13. Selles vanusegrupis peetakse rahvastepallis kõige rohkem võistlusi ja turniire. Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis ...
NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, laste...
2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika
TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku
ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Koolides on traditsioonideks ka korraldada erinevaid võistlusi ning maratone. Võistlused viiakse läbi erinevates alades : võrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall jpt. Sellised võistlused ,kus peab tegema koostööd, aitavad arendada kohuse- ja vastutustunnet ning ka suhtlemist. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele spordiga on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus,
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, olev NS hädasolija, maatamees, peataolek KOKKU kaks või rohkem elu ja surma küsimus, nafta ja
puude oksad, teaduste akadeemia, ekspertide komisjon, sademete hulk, uudiste agentuur * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste). meestesokid, -särk naistearst, -kingad lasteaed, -haigused noortekohvik, -õhtu keeltekool häälteenamus nõudepesija kätekreem, -rätik teedevõrk maadeavastaja * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid vanadekodu, rahvastepall, võõrastemaja 3. Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõnaL ilus ilm, kolm koera, paar sõpra, rõõsk koor, tol ajal, sel määral, seda sorti, sama tüüpi * Erandlikult kirjutatakse omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna kokku, kui tekib uus mõiste. vanaisa (vana isa), uusaasta (1. jaanuar), kolmnurk, suurlinn, enesekriitika, omakasu, kõrgepinge 6. Kohanimetäiend + nimisõna LAHKU eesti keel, ungari rahvas, Hollandi juust, Türgi diivan
aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti. Üks populaarsemaid spordialasid oli vanasti Tapa Gümnaasiumis korvpall, mida mängisid nii poisid kui ka tüdrukud. Peeti ja peetakse isegi praegu klassidevahelisi võistlusi, edukalt on osaletud maakondlikel võistlustel1994. aastal saavutas tutarlaste võistkond esikoha. Noortemate seas kogus aga rohkem populaarsust rahvastepall. 1994. aastal tulid viiendate klasside poisid ja tüdrukud Lääne-Viru maakonnas esikohale. Samal aastal saavutasid tüdrukud vabariigis EKSL-i finaalvõislusel neljada ja poisid kuuenda koha. Tapa koolis on ikka malet mängitud. Hooti. Viimane malekõrgustesse pürgimise tsükkel algas 1993.-94 õppeaastal ja lõppes 1998. aasta sügisel. Male oli isegi kolmandate klasside õppeprogrammis ja tulemused olid üle ootuste head. Kahe
hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja:
jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga. Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall. Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal.
las-te-aed, las-te-koor lastekaubad, lastepäevakodu naisterõivad, naistepesu naistearst, naistepäev meestesokid, meestemood noorteüritus käterätik, kätekreem, kätetöö teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus häälteenamus, meeltesegadus maadeuurija, nõudepesu väljakujunenud mõisted pühadekaart, hingedepäev vanadekodu, võõrastemaja rahvastepall, teenetemärk teadeteagentuur, teadetetahvel KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES LAHKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB KUULUVUST konkreetne omanik, otsene tähendus isa maa poisi pea ema keel varsa kabi konna silm lõvi lõug linnu laul lapse põlv isa auto
kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud Lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht, nafta ja naftasaaduste eksport Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika II
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
kirjutatakse järgnevasst nim. harilikult lahku. 4.1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku.
harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb
Võrkpallimängus liigutakse väikesel maa-alal. Hea võrkpallur oskab liikuda kiiresti ette, küljele ja taha; oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 39 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik. Juhul, kui võistkond sooritab vähem või rohkem puuteid, kaotab ta punkti. On hea, kui õpilased saavad tunnis võrkpalliga võimalikult palju kokkupuuteid. Pallid võib
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise ...
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Veel oli väga populaarne lauatennis, mida mängisid poisid. Kui kevad oli, siis lapsed mängisid õues kummikeksu, veel mängiti ka tavalist keksu, ning joonistati keksukastid, kus hüpati. See oli väga populaarne. Kui keksu ei viitsitud mängida, seisid õpilased kooli seina ääres, kus keegi ei tulnud lapsi jalutama ajama. Seal oli väga soe, sest päike soojendas. Seal oli ka rahulik. Koolimaja teises küljes mängiti palli, poiste seas oli üsna populaarne rahvastepall. Nõuti, et iga lapsevanem oma lapsele suusavarustuse muretseks ja seda juba esimesest klassist saati. Kõik talved lapsed suusatasid, sest igal talvel oli väga palju lund. Tuli teha ÜKT ehk ühiskondliku kasuliku töö tunde, need olid kohustuslikud. Neid oli vaja teha, et lapsed harjuks tööga ja õpiks tööd tegema. Aastas tuli teha 40 tundi, kes ei teinud, jäi suvetööle. Tuli pesta kooli seinu, aidata asju liimida, kappe koristada. Loodusõpetuse klassis tuli ka akvaariumi puhastada
NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. NT: õpetajate tuba, vigade parandus, mäestike tipud. 10. Kui omavahel liidetakse kaks nimisõna, mis saavad täiesti uue tähenduse tekib uus mõiste, siis kirjutatakse nad omavahel kokku. NT: härjasilm, varsakabi, sõrmkübar, rahvastepall, lapsepõlv, pikkpoiss. 11. Kui täiendsõnaks on kuude või ilmakaarte nimetused, siis kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: augustisündmused, idapiir, idatuul, lõunakallas, maikuupäev, aprillirahutused. 12. Põhisõna maa kirjutatakse täiendsõnaga kokku. NT: kõrvemaa, soomaa, Rootsimaa. Harjutus: Metsatee, poisi mobiil, maasikatort, lõunatuul, saksa keele vihik, keelevihik, ema palitu,
lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
