Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus (4)

VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE
Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi.
Nt Renault’ga, Joyce ’ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle ’is, Dumas’le.
TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE
Tsitaatsõnad ja –väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil.
Nt performance’eid, macho-mees, moe-show, boutique’is, benji-hüpe, after- party ’l, reality -show’sid
VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE
Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited –lik, - lane , -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata.
Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism , aristotellus, philadelphlane, gogollik.
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui

Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux’lane, cannes’lane, poe’lik, watteau ’lik

Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann’lik, bonn’lane, mutt ’lik, artur-kapp’lik
Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca -al-marelane.
Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane
Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism , kalvinism, marksism , šovinism, hernhuutlus , luterlus, budism .
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA
Läbiva suurtähega kirjutatakse:

Isiku- ja olendinimed,

• Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine , Herakles
  

Koha- ja ehitisenimed,

• Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal )
  
• Idamaad, Põhjamaad
  
• Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha)
  
• Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas- Egiptus , Ees- Aasia ,Lõuna-Eesti, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna- Wales )
  
• Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku (mineviku Eesti, laulupeo Tallinn, Nikolai Venemaa, tuleviku Euroopa)
  
  • Kui seda tingivad vormilised või sisulised põhjused, ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised- kuum tusk oma kopli-Vargamäepärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole.
    
• Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp , Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin , Rootsi laud, Türgi saun .
  

Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik , romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites:

Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte.

Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriinio, herefordi veis, jorkširi siga. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte.

Keelenimetused: eesti, hispaania , Kanada eesti keel, Briti inglise keel

Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. (rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud , jaapani kunst , vene ballett , araabia maad)

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused ( viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),

• Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: „Lembitu“ talvejope
  
• Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese tähega: Põlva maavalitsus
  
• Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond
  
• Vabariigi Valitsus (ametlik nimetus), Eesti valitsus, valitsus (tavakasutuses)
  

Riigi- ja osariiginimed,

Perioodikaväljaannete nimed,

• Eesti Ekspress, Keel ja Kirjandus, Teater. Muusika . Kino , õpilasalmanahh Oma Sulega
  

Ajaloosündmusete nimed,

• Veebruarirevolutsioon , Jüriöö ülestõus, Seitsmeaastane sõda, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda= II maailmasõda, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk , Rooside sõda, Laste ristisõda.
  

Autasunimed,

• Nobeli rahupreemia, Juhan Liivi luuleauhind , Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Silmapasitvate Teenete order , aumärk Mõõk ja Ilves, Valge Roosi orden, Kuldne Palmioks, Hõbevaas.
  

Üritusenimed,

• rahvatantsupidu , bioloogiaolümpiaad, Tartu maraton , Valgete Ööde ralli , Valge Daami muusikapäevad, Pimedate Ööde filmifestival
  

Kaubanimed,

• Vikerkaare kommid, kakao Meie Mark, joogivesi Saku Läte, Toolse leib, Türgi diivan , Soome kelk
  
• Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit , Volkswagen Jetta
  

Sõidukinimed jm nimed.

• laev Tormide Rand, tõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool
  

Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse:

Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad,

• Ilu- ja tarbekirjandusteosed, filmid, muusika- ja koreograafiateosed, kujutava ja tarbekunsti teosed, fotod, saated , sarjad, rubriigid, mängud.
  

Pealkirjalaadsed üritusenimed,

Sordinimed.

• kartul „Jõgeva pikk“, kaer „Agu“, punane sõstar „Hollandi punane“, õunasort „Liivi kuldranett“
  
• nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldraneti alla, ostis valgeid klaare.
  

Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega:

kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused

ametinimetused , auastmed, aunimetused, teaduskraadid
LÜHENDAMINE
Lühendite käänamine
Mitmuse või käändetunnus ühendatakse lühendiga sidekriipsu abil. Väiketähtlühendeid loetakse täissõnana välja.
Nt lk-l, nr-te, a-il, pr-d, p-des
Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta
Nt ELi, USAsse, PÖFFil, ROKi , MMil, Asis
Lühenditest tuletamine
Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane või ERSPlane, KGB-lane või KGBlane, ETV-lik või ETVlik
Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles.
NUMBRITE KIRJUTAMINE
Arvsõnad 1-10 kirjutatakse sõnadega. Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja –sekundi tähiste kokkukirjutamine (aga lahku: keskmine temperatuus -6 ̊̊C). Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk Via klass.
Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul
Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused –le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildis liiga lähedane numbriga 1: 21-le, 428-l, 96st, 61ni, 15-lt, 1930ndad , 1930. aastad, 96. kohale, 96ndaks.
Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40vatine või 40-vatine lamp, 18tunnine või 18-tunnine peatus , 55meetrine või 55-meetrine vagu. Lühendi või tähise kasutamisel sidekriipsu pole vaja panna: 40 W lamp, 27 km vahemaa , 50% allahindlus.
TÜHIK TRÜKITUD TEKSTIS
Kui kuupäev kirjutatakse araabia numbritega, siis tühikuid pole (15.03.1990). Rooma number nõuab mõlemale poole tühikut (15. III 1990). Sulud on mõlemalt poolt teksti vastas. Kui sulgusid kasutatakse ühe sõna see, siis pole sulgusid vaja nt kohustus(ed). Mõttekriips asendab pikemaid üksusi (lauseid, lause osi, kiile , tähendab kuni). Sidekriips on kinnine kriips, seob sõna osi, üksiksõnu. Vahemaade puhul on ükskõik, kas panna mõtte- või sidekriips.
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Kokku kirjutatakse
Lahku kirjutatakse

ainsuse nimetavas käändes või lühitüviline nimisõna ( vesiveski ,sarvloom, naisarts)

mis liiki? Mis laadi ? Mis? (jahikoer, taskukell, bussipilet, märtsikuu)

vennaarmastus, rõõmuavaldus, kartulipanek, rukkilõikus

hulka ja kogust väljendavad ühendid (liivahunnik, suhkrutükk, veetilk)

kolm või enamgi tüve (aedviljakonserv)

Baltimaad , Madalmaad

Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust (ehtnaiselik, puruväsinud, poolvillane, uhiuus)

Ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (meetrilaiune, mäekõrgune, jõulueelne, linnadevaheline, suurejooneline)

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil ( Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Doonau -äärne, T-kujuline, NATO-väline, Ühispanga –sisene)

–teist(kümmend), -kümmend, -sada

Kahetuhandes, kolmemiljondik, poolemiljardiline

mine- ja ja-lõpuised sõnad (allakirjutamine, ettekandja)

Kusjuures , kustkaudu, kõigepealt, mistõttu, muudkui, niiviisi, niisiis , otsekui, pealtnäha, siinpool, eestpoolt )

kelle? Mille? (isa saapad , eesli saba)

mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku (teaduste akadeemia, vigade parandus aga lastekodu , meestesokid, naistepäev, käterätik, hingedepäev jne)

omadus-, arv- ja asesõnad kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku (rõõsk koor, kolm nurka, meie maa, oma aja, tol ajal, ses suhtes, sel määral

Läänemere maad, Vahemere maad

Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, suurte linnade vaheline

F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi ookeani tagune , Esimese maalilmasõja aegne)

Puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu

ma- ja da-tegevusnimed

Määrsõnad kirjutatakse muudest sõnadest lahku (väga hea, üsna tugev, seal sees, tohutu suur, kuskil ees)

Kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku ( teed mööda, õhtu poole, jõe ääres, maad ligi, peale selle)
Vaata Eesti ortograafiast lk 53-54 !!!
KOMA
Koma pannakse
Koma ei panda

Esmaspäeval, 17. mail

Aadressi märkimine: Minu aadress on Kase 1, Elva, Tartumaa

Samaliigiline täined: Ta on väike, alamõõduline tüdruk. Pikk, kahemeetrine poiss tantsis kaerajaani .

Järellisand: Jaan, minu parim sõber, tuleb külla.

Omastavas käändes lisand vaid eestpoolt: See on Jaani, minu parima sõbra raamat. NB kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, tuleb ta komaga eraldada mõlemalt poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha.

Isikulist asesõna laiendav lisand, kui seda nõuab mõtteselgus: Mina olen tema, Jaani sõber. Neile, sõpradele, on juba räägitud.

Üte eraldatakse alati muust lausest komadega: Tulge siia, poisid, ja andke aru!

Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Seistes kõrgel peakaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata.

Hüüundid ja kiilud eraldatakse komadega.

Hõlmav määrus: Ott on sündinud Pärnumaal Uulu vallas Reiu külas. Elan Tartu maakonnas Elvas Kase tänaval.

Eriliigiline täiend: Ta on väike kena tüdruk. Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani.

Eeslisand : Minu vana sõber Jaan tuleb külla.

Vähendava või hellitava varjundiga järellisand: Jaan vaeseke pole veel midagi kuulnud .

kui-lisand: Jaani kui minu parimat sõpra võib alati usaldada

Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata.

tuna- ja maks-lauselühendid on harilikult komata: Pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.

Kaassõnastunud verbivormid hoolimata, vaatamata, alates ja lõpetades, arvates, võrreldes ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud .
SIDEKRIIPS

Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: C-vitamiin

Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne

Täpsustava täiendosaga nimedes : Lõuna-Eesti

Liitsõnade korduva osa asemel

Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm- sammult . AGA ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku

Aega-küll-meeleolu, ära-mind-puutu-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus
MÕTTEKRIIPS

Rõhutatud lisand: Isegi Jaan –minu parim sõber –jättis mind hätta.

Selgitav lisand: Nüüd saabus mu parim sõber –Jaan.

Kokkuvõtufraasile eelnev loetelulisand: Piima, kohupiima, juustu –kõike seda võiksime toota. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga –selline peabki üks ülemus olema.

Rindlause osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni –keegi ei saanud selle eest tänugi

Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus on juba teisi kirjavahemärke

Sõna kuni asenduseks
KOOLON

Koondlause loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna: Eile jõudis kohale kohu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell.

Rindlause seletava või täpsustava osalause ette: See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja.
ÜHEND – JA VÄLJENDVERBID
Halb
Hea
Need seadused tuleb ümber vaadata.
Need seadused tuleb üle vaadata/ uuesti läbi vaadata/ ümber teha/ muuta.
Viidi läbi korjandus
Korraldati/ tehti korjanuds
Pärast Eesti krooni sisseviimist..
Pärast Eesti krooni käibele laskmist/ kehtestamist..
Otsus muudeti ära
Otsus tühistati
Neid mõisteid ei saa paari sõnaga lahti seletada
Neid mõisteid ei saa paari sõnaga selgitada/ seletada
See on ülemuses kinni
See oleneb/sõltub ülemusest
Peame oma kohuseks uuesti välja öelda oma põhimõtted
Peame oma kohuseks uuesti tutvustada oma põhimõtteid
N ei julge uusi võite välja lubada
N ei julge uusi võite lubada
Pakkuga välja uus lahendus
Pakkuge/ esitage uus lahendus
Insenere valmistatakse ette seitse korda vähem kui tarvis
Insenere koolitatakse/õpetatakse välja seitse korda vähem kui tarvis.
Väär
Õige
Ümber töötlema
Ümber töötama, töötlema
Üles loetlema
Üles lugema, loetlema
Kinni peatama
Kinni pidama, peatama
Kõrvale hoiduma
Kõrvale hoidma, hoiduma
Vahele sekkuma
Vahele segama, sekkuma
Välja laenutama
Välja laenama, laenutama
Edasi jätkama
Jätkama
Ümber tõlkima
Tõlkima, ümber panema
Ette dikteerima
Dikteerima, ette ütlema, ette kirjutama
Ette ennustama
Ennustama
Ette planeerima
Planeerima
Ette prognoosima
Prognoosima
Järele matkima
Matkima
Sisse importima
Importima
Lihtminevik : Jüri käis siin. Mis see maksis?
Täisminevik: Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. Pärast ülikooli lõpetamist on ta töötanud Pärnu ja Viljandi koolides . Jüri on töötanud õpetajana juba kakskümmend aastat.
Enneminevik: Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas.
Tuleviku väljendamine: tuleks vältida saama-tuleviku kasutamist (saab olema, saab tegema, saab rääkima).
mas-tarind: tarniga olema+mas-vorm väljendatakse parajasti kestvat järkjärgulist protsessi, nt Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Vältida tuleks nt Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse parandusettepanekuid.
Kaassõnade üle ja läbi kasutus
Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa.
Lendasime üle Peipsi järve.
Halb
Hea
Liikumistee
Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi
Sõitsime laevaga Stockholmi Helsingi kaudu
Vahend
Hommikul teatati läbi raadio, et etendus jääb ära.
Tänapäeval suheldakse läbi/üle arvuti
Hommikul teatati raadiost/raadio kaudu/ raadio teel, et etendus jääb ära.
Tänaapäeval suheldakse arvuti kaudu/teel
Abinõu
Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise
Vabadus tuleb demokratiseerimise kaudu/abil/teel
Kaassõna tänu kasutus
Sõna tänu pole kaassõnana veel täiesti kaotanud oma positiivset tähendust, mistõttu ei ole soovitatav teda kasutada negatiivses kontekstis.
Käima nõuab kus-käänet, mitte kuhu-käänet: Ma käin Tartus tööl.
Helistage numbril/numbrile.., saatke kiri aadressil/aadressile..
Alati on õige alalütlev! Alaleütlevat saab sellistes lausetes kasutada vaid siis, kui lauses puudub päris adressat ning aadressina mõtestub number või aadress. Helistage numbril/numbrile 1234 . Helistage mulle numbril 1234
Kutsete vormistamisel kasutatakse kuhu-käändeid nii verbide kutsuma ja paluma kui ka ootama puhul. Olete oodatud kaupluse avamisele. Ootame teid Viljandisse (aadressil) pargi 4a. Palume Teid Sakala keskusesse pidulikule koosviibimisele.
Täna, hetkel, momendil . Täna kasutamine sõnade praegu, nüüd, tänapäeval asemel on bürokraatiakeele ilmingud. Ei tasuks liialdada ka sõnade hetkel ja momendil kasutamisega.
Kaasaeg ≠ tänapäev
Bürokraadi seoses /seonduvalt, raames, korras
Halvem
Parem
Näitleja haigestumisega seonduvalt/seoses näitleja haigestmusega jääb etendus ära.
Näitleja haigestumise tõttu jääb etendus ära.
Ehitajad leitakse riigihanke korras.
Ehitajad leitakse riigihankega/riigihane teel.
Viie aastaga saab avatud ülikooli raames omandada kõrghariduse.
Viie aastaga saab avatud ülikoolis omandada kõrghariduse.
Tarbetud lt-määrsõnad
Halb
Hea
Töö tuleb koheselt lõpetada
Töö tuleb kohe lõpetada
Aruanne esitati õigeaegselt
Aruanne esitati õigeks ajaks
Saak ületab keskmise kahekordselt
Saak ületab keskmise kaks korda
Puuvilja müüakse aastaringselt
Püüvilja müüakse aasta ringi
Noor lauljatar on juba üle-eestiliselt tuntud
Noor lauljatar on tuntud juba üle Eesti
President kirjutab omakäeliselt alla
President kirjutab oma käega alla
Halvem
Parem
Ta silmad muutusid kurbadeks
Ta silmad muutusid kurvaks
Volitused tunnistati kehtivaiks
Volitused tunnistati kehtivaks
Kaks last jäid orbudkes
Kaks last jäid orvuks
Nad tulid võitjateks
Nad tulid võitjaks
Mehed jõudsid koju kainetena
Mehed jõudsid koju kainena
Üldlaiendid
Ettevaatust sisutühjade täitesõnadega!
Nagu üldlaiendina väljendab kõhklust või ebakindlust. Te nagu ütlesite midagi.
Praktiliselt kipub välja tõrjuma sõnu tegelikult, õigupoolest ning peaaegu, enam-vähem.
Põhimõtteliselt on muutums sisutühjaks täitesõnaks, mille võib lausest vabalt välja jätta.
Reeglina on võõrkeelte toel saanud ülemäära laia leviku ja tõrjub välja sõnu üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, harilikult, enamasti.
Lause sõnajärg
Verb teisel kohal. Ajamäärus paikeb kohamäärusest eespool. Ajamääruses paiken eespool suurem määrus, nt Esitlus algab 19. Märtsil kell 18.00 Tallinna Raekojas.
Täiend, määrustäiend
Halvem
Parem
Esimene osa kirjutisest
Kirjutise esimene osa
Nimekiri kõigist osavõtjatest
Kõigi osavõtjate nimekiri
Visioon tulevikus
Tuleviku visioon
Tellimus piletitele
Piletitellimus
Sooduspakkumine välisvärvidele
Välisvärvide sooduspakkumine
Tagatis eduks
Edu tagatis
Sanatoorium südamehaiguste raviks
Südamehaiguste sanatoorium
Segu hautise valmistamiseks
Hautise valmistamise segu
Võti paradiisi , piletid teatrisse
Paradiisi võti, teatripiletid
Jäätis karamelliga
Karamellijäätis
Konsultant hariduse alal
hariduskonsultant
Lisand
Väär
Õige
Liköör Vana Tallinna
Likööri Vana Tallinn
Sõiduauto Fordist
Sõiduautost Ford
Ralli Valgetele Öödele
Rallile Valged Ööd
Ajakiri Keele ja Kirjanduse toimetus
Ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus
Romaan „Tõde ja õigus“ auto
Romaani „Tõde ja õigus“ autor
Verb olema’l
Verbil olema
Liide lik-ul
Liitel -lik