Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet
· "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) · Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Juhan Liivi luuleauhind Luulekogu "Pihlakamarja rist" · Kolmeteistkümnes kogu luuletusi · 104-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat · Kaane kujundas ja illustreeris Otto Paju Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik · http://www.scribd.com/doc/2554886/elulood-kalju-lepik · http://www.jarva.ee/public/files/kalju_lepik.jpg · http://www.vanaraamat.ee/data/eesti192
/--Uus slaid--/ Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) /--Uus slaid--/ Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul") o 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia o 1998: Juhan Liivi luuleauhind o 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk /--Uus slaid--/ (Lõpp) Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul") o 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk o 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia o 1998: Juhan Liivi luuleauhind Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, mis oli eesti suurim eksport, siis nende hulgas oli ka Jaan Kaplinski raamat "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Kaplinski tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming
● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
"Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss.
• ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding# Tunnustused • http://viiding.weebly.com/elu.html • https://de.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding AITÄH KUULAMAST!
aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" Tõlketööd TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti- alver-loeb-katariina-unt
19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989
Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan) "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Mälestusmärk Jõgeval Muuseum Tänan kuulamast ja vaatamast!
· Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast!
· "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Tunnustused · 1984: Juhan Liivi luuleauhind 1 2
2. Richard Brautigani "Et tuul seda kõike ära ei puhuks" (2010) 3. Matsuo Bashō "Valik haikusid" (2011) •. Ajakirjanduses on Sommeril ilmunud artikleid, esseid, muusikaarvustusi, Tunnustused Lauri Sommer on oma loomingu eest saanud mitmeid tunnustusi: • Gustav Suitsu stipendium (2005) • Loomingu aastapreemia (2001) ja (2007) • Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2010, 2012) • Bernard Kangro kirjanduspreemia (2012) • Juhan Liivi luuleauhind (2014) Luuletused • “märg põld ei igatse lund” https://luuleleid.wordpress.com/tag/l auri-sommer/ • http://www.looming.ee/artiklid/luule/ • “Kui pika ringi pealt” https://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-la uri-sommer-kui-pika-ringi-pealt Tänan kuulamast!
Suur ja väike algustäht Ülevaade 8.-9.klassile NIMI võib olla · kohal ja ehitisel: Väike Munamägi, torn Pikk Hermann · riigil ja osariigil: Rootsi Kuningriik, Texase osariik · isikul ja olendil: Agatha Christie, Julk-Jüri, orkaan Camille · perioodikaväljandel: ajakiri Imeline Teadus, Eesti Ekspress · suhtlusportaalil: Facebook, Twitter · autasul: Murtud Rukkilille märk, Juhan Liivi luuleauhind · tootel/kaubal: assortii Must Roos, juust Atleet · üritusel: Valge Daami muusikapäevad, infomess Teeviit · sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused · läbiv suurtäht · väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis
· "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud.
B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen"
Hingelisus “See tüdruk ei tule enam” See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast. Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. “Üle kuristiku” Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
"Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" "Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud" "Paani surm ja teisi luuletusi" "Peegelmaastikud" "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" "Maavallast ja maailmakirjandusest" "Minu silmad ja sinu silmad" "Kolm Lydiat" "Haukamaa laulu'" "Jumalatosin" "Muusad ja maastikud. "Antillide luulet" "Austraalia novelle" "Caspar Hauser ehk Südameleigus" "El Greco" "Ikke all" tunnustused Click to edit Master text styles 1984 Juhan Liivi luuleauhind 1996 Riigivapi III klassi Second level teenetemärk Third level 1998 Elva linna aukodanik Fourth level 2008 Rahvusmõtte auhind Fifth level 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/530/ain.html http://et
· "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002. aastal
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud...
"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled,kui musulman Mekka.
aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu. Tema luulet on kasutatud ka lauludes. http://www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSfs Teosed "Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) "Unistaja aknal" (1959) "Rannalageda leib" (1965) "Tuule valgel" (1977) "See kauge hääl" (2000) "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006. Tunnustused 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik
Jaan Koort skultor on teinud tundud inimeste hauamonumente. Heino Eller helilooja sümponilise ja kahmermuusika üks rajatest. Liina Reimann näitleja esimesi kutselisinäitlejaid. Kristjan Palusalu maadleja 12 kordne Eesti meister. Paul Pinna näitleja, ehitusmeister teeneline näitleja, Estonia Seltsi Auliige. Evald Aav muusika helilooja dirgent, hea kõnemees. Betti Alver luuletaja luuleauhind, novelliauhind, tema nimeline muuseum. Ernst Öpik teadlane Eesti astronoomia koolkonna üks rajajaid. Ülemaailmne majanduskriis Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveenda krooni; see omakorda süvendas kriis. Devalveermine- rahaväärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Töö puuduse ja
koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991 ,,Ole kus oled" 1971 ,,Inimese kapike" 1998 (esseekogu)
juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale.
"Punapäine tüdruk" haldjajutte" "Kurja õied. Les Fleurs du mal" "Tubakapood" PREEMIAD 1995 Balti kirjandusauhind romaani "Piiririik" eest 1996 Kultuurkapitali aastapreemia romaani "Hind" eest 2002 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemiaartiklipreemia: "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat" ("Meil siin Hüperboreas") eest 2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS Õnnepalu on viljelenud autorikeskset, mälestuslikku ja kordusterohket zanrisegu Tema looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses Tema teoseid on tõlgitud väga mitmetesse võõrkeeltesse Õnnepalu looming kajastab muutusi eesti kirjanduses Teostes kajastatavad probleemid on
1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all. Üdi paremik Uus algus Surematus Eneseotsing AITÄH! KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding http://www.slideshare.net/AnnaParts/juhan-viidingu-elulugu-12317454 http://viiding.weebly
Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat
Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, Kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda,
"Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010)
välkpildistused • Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976.a Loomingu aastapreemia • 1978.a A.Lauteri nim. näitlejapreemia • 1979.a Teatriühingu preemia “Hamleti“ rolli eest • 1980.a Eesti NSV teeneline kunstnik • 1984.a J.Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia • 1985.a J.Liivi luuleauhind • 1991.a Teatriliidu eripreemia • Kokku oli tal 19 tunnustust, peamiselt näiterollide eest. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding • http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=a5d14b587de5e437c24b39723 117553e • www.koolibri.ee • http:// www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=943:juh an-viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217 • http://viiding.weebly.com/elu.html Tänan kuulamast!
Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav linn" (1979), ,,Üle sõnade serva" (2004) ning ,,Koguja: suur luuleraamat" (2005). Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused 1966- Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval luuletaja nimeline muuseum, kus kajastatakse tema tegevust. Luulestiil Tema luule on vormirange ja sõnastuselt loomulik, mis on mõjutanud Eesti lüürika arengut väga tugevalt. Hilisemal perioodil muutus luule napiks, ülevaks või irooniliseks, rangeks ja skeptiliseks. Näide ,,Korallid Emajões" Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, kuna tema arvates kujundavad inimesed maailma
"Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde. Doris Kareva luulet on võrreldud templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum, sõna ja vaikus, Eros ja Thanatos. "Mandragora" (2002) põhjal valmis Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi.
vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel); 2009 Avati Ungaris Kiskõrösis Sandor Petõfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst; 2010 Tallinna vapimärk. Kasutatud kirjanus http://ellen-niiit.weebly.com/looming.html http://www.elk.ee/?profile=ellen-niit http://et.wikipedia
jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).
uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. · Kadusid ka kindel värsimõõt, piiritletud stroof ja puhas riim. Tunnustused · 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1981 Eesti NSV rahvakirjanik · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind · 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. · Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval · Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Allikad · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.htm ·https://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver ·https://teele.luts.ee/index.php?q=node/183 Tänan kuulamast!
kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga. Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal · Põleva laotuse all" (1945) Luulekogu oli kantud koduigatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Debüüt oli vabavärsis. Kirjanike liit. · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950)"Unistaja aknal" (1959) milles autor näitab ennast võimsa loodus- ja armastuslüürikuna
(proosakogu; 1998) Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel).
lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga. 1991 - Teatriliidu eripreemia programmilise tegevuse eest Draamateatri tegevuse eest väikesel laval ja lavastuse "Väljakäik" eest. Aitäh kuulamast!
1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. ; URL- https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva ) 1.2 Looming Oma luulelaadi väljakujundamisel on Kareva mõjutusi saanud kõrge vormikultuuriga
Väga hästi on vastu võetud tema romaanid „Seitsmes rahukevad“ (1985) ja „Ajaloo ilu“ (1991), mida on tõlgitud mitmetesse keeltesse, näiteks soome, rootsi, saksa ja norra keelde. Olles olnud hea kirjanik ja luuletaja, on Viivi Luik pälvinud järgnevad tunnustused: • ENSV J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985); • Eesti NSV teeneline kirjanik (1986); • ENSV riiklik preemia romaani „Seitsmes rahukevad“ eest (1987); • Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992). Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm. Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes
.. Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011)
"Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be, that no life lives forever, that dead men rise up never,
Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis
"Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Luulekogu tutvustus · "Mandragora" ilmus aastal 2002. · Igal teose lehel oli üks luule. Raamat ise oli jaotatud neljaks n.ö peatükiks: keelatud raamat, teemantneem, laulud väikesele printsile, helin. Mõndadel lehtedel oli illustratioon, milleks oli punakaspruun pilt, sarnane raamatu kaantele. Mulle selle raamatu välimus meeldis, kuna see oli
annaabi.ee 
