paindlikumad töötamisvõimalused - toob leevendust suurendab arenguriske - kvalifitseeritud tööjõu puudust. spetsialistide defitsiidile. Lääneliku tarbimiskultuuri levik Aasiasse – kasvavad Demograafilise dividendi vähenemine tärkavates majandustes võimalused sealsete riikide jaeturgudel. – liigitub ohuna, kuna demograafiline dividend on tärkavates *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". majandustes üheks majanduskasvu hoogustajaks, seega võivad väheneda ekspordi - ning investeerimisvõimalused. Sotsiaalvõrgustike laienemine – on võimalus, kuna sotsiaalvõrgustikke saab edukalt ära kasutada turunduses,
Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants.
LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult, oskussõnad (taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused) kirj. Kursiivis. Tekst kirj. Lehe ühele küljele. Töö esitatakse lihtsas köites. Kokkuvõtte lõppus on autori allkiri.
jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha Kursiivis on tähistatud muutuvad pühad, mis järgnevatel aastatel ei ole samal kuupäeval.
NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise. Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles. Levinuimad on näiteks
kuupäev aastatest 1970-1990 selle sajandi kuupäev eelmise sajandi kuupäev arv, mis on väiksem kui 900 arv, mis on suurem kui 800 arv, mis on vahemikus 700-1000 mitmesõnaline tekst (vt ka fn Instr), mille pikkus on suurem kui 10 sümbolit ühesõnaline tekst (vt ka fn Instr), mille pikkus on suurem kui 7 sümbolit mitmesõnaline tekst (vt ka fn Instr), mille pikkus on väiksem kui 10 sümbolit Ül 5-6 II tekst (mitte arv ega kuupäev), mis on kursiivis (Font.Italic) tekst (mitte arv ega kuupäev), mis on rammusas kirjas (Font.Bold) arv, mis on kursiivis (Font.Italic) arv, mis on rammusas kirjas (Font.Bold) kuupäev, mis on kursiivis (Font.Italic) kuupäev, mis on rammusas kirjas (Font.Bold) tekst (mitte arv ega kuupäev), mis ei ole kursiivis (Font.Italic) tekst (mitte arv ega kuupäev), mis ei ole rammusas kirjas (Font.Bold) arv, mis ei ole kursiivis (Font.Italic) arv, mis ei ole rammusas kirjas (Font.Bold)
Mida või kuidas annaks näitediagrammi paremaks muuta (diagrammi tööriistarea lühitutvustus asub lk 2 alguses)? Vihje: vaata joonisel olevat tabelit ja nende andmeid, mida on üritatud võrrelda. Kirjuta vastus äsja loodud tabeli järele. 4. Vorminda punktis 2 loodud tabelit: muuda päiserea taustavärv (ja vajadusel ka teksti värv) ja olgu rasvane ehk poolpaks; 1. veeru tekst võiks ka olla rasvane (ja miks ka mitte kursiivis); viimase rea ja veeru taust olgu helesinine ja tekst kursiivis. Samuti võiks eraldada nii 1. ja viimast rida kui 1. ja viimast veergu ülejäänud tabelist kas jämedama joone või mõne muu joonestiili abil. Ole loov. 5. Märgista tabeli 4 veergu (v.a viimane rida) ja kopeeri. Lisa diagramm ja loo link tabeliga. Vorminda see diagramm. Ülesanne Loo lihtne palgatabel (4 veergu ja 6…10 rida) ning päiserida olgu näit. järgmine: Nimi
annulleerima, zürii, hasis, fasist, tsehhid EL-i, NATO-t jne Võõrnimetuletis väikse tähe ja ülakomaga (hääldus, kaashäälikuühend). Camus'lik, goethe'lik; dostojevskilik, hermann'lik, bonn'lane. Võrdle: pealinlane, kasjas. Barbie [barbi] barbielik (ie hääldub ühe vokaaline ,,a''). Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist
ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’ koormaauto – ‘veoauto’ mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi) *keegi õnnestub, ebaõnnestub > kellelgi õnnestub, ebaõnnestub midagi LAENAMINE Laenud on iga keele sõnavara loomulik osa. Laenata on mõtet, kui oma keeles sõna puudub. kruiis, servis, marketing, workshop Tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis: värsked croissant’id, show’le *ümber vaatama > ümber tegema, muutma, revideerima *koosoleku päevakorda lülitama > koosoleku päevakorda võtma jõudma + rajav kääne, nt *Saade jõuab teieni kell 15.45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P. Põllu näoprofiiliga juubelimedalid.
sisaldades ühtlasi töö seisukohalt olulisemaid märksõnu. Abstraktis tuleb esile tuua uurimisprobleem, töö eesmärk, peamine meetod ja peamised allikad ja/või kirjandus, millele toetuti (näit mingi oluline artikkel, autor, raamat, ühesõnaga teoreetiline raamistik). Abstrakti pikkuseks on ca 150 sõna koos töö pealkirja ja autori nimega ja ta peab mahtuma ühele lehele. Töö pealkiri peab olema esitatud abstraktis nii eesti kui ka inglise keeles (viimane kursiivis). Pärast abstrakti tuleb järgmisel lehel Sisukord koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras esimesena tuleb nimetada sissejuhatust. Peatükid on nummerdatud. Lubatud on kaks variant: a) Sissejuhatus ja kokkuvõte ilma numbrita, peatükid nummerdatud; b) Läbiv numeratsioon: 1. Sissejuhatus, ....., seega ka kokkuvõte on nummerdatud. Allikate ja kirjanduse nimestikku ei nummerdata. Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne.
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only)
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only)
Kui leheküljele mahub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või mada- lama tasandi alajaotust uuelt leheküljelt. Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega. Vaata näidet lisas 1. 7 4.2. Töö keel Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa- sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis. Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit
Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühendada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt kes on ,,tema"), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse [ ]. 3.2 Allikakirjete loend Kuna kõik allikad pole rangelt võttes kirjandus, siis on sagedase pealkirja ,,Kasutatud
punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks
komplektina" 8) Leidke veel Inglise lühendit asap (as soon as possible 'niipea http://keeleabi.eki vähemalt üks kui võimalik') ei soovitata eesti tekstis kasutada. .ee/index.php? ebasoovitatav Selle asemel tarvitatagu eesti keelt: niipea kui leht=4&act=1&ot ingliskeelne lühend. võimalik, nii ruttu kui võimalik, esimesel si=asap võimalusel. 9) Kuidas lühendada Ladina lühend et al. on eesti tekstis kursiivis, http://keeleabi.eki väljend et alii (kas lühendi lõpus on punkt. .ee/index.php? punktiga või leht=4&act=1&ot punktita)? si=et%20alii 10) Mida ÕS Maratonijooksja http://eki.ee/dict/q soovitab sõna s/index.cgi
5 Notepad Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat.
looming on autobiograafiline, eluloo avaldus, jälg autori reaktsioonist millelegi. 2. Luulekogu on heleroosat värvi, kaanel on Betti Alver kirjutatud kuldsete tähtedega. Minu arvates on luulekogu välimus kena, tagasihoidlik kuid ilus. Arvan, et kuldsete tähtedega kirjutatud Betti Alver viitab sellele, kui suur on tema roll eesti kirjanduses. Illustratsioone raamatus ei ole, kuid luuletuste trükitud pealkirjades on üks täht üle kirjutatud kursiivis või selletaolises kirjas ning iga luuletuse lõpus on aastaarv, millal luuletus kirjutati. Teose kujundus on väga lihtne, mis mulle meeldib, aga arvan, et raamatus võiks olla ka veidi illustratsioone. 3. Betti Alver kirjutas palju luuletusi loodusest, aastaaegadest ja tunnetest, mida need tekitasid. Tema luules on vastamisi turvaline kodu ja vaenulik väline maailm. Alveri luuletused räägivad igat moodi maailmast ning maailma saatusest. Paljud luuletused on
00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeelsed terminid tuleb kirjutada kursiivis. Olulised on ka kriitilisus, tolerantsus ning teaduslik ausus. 2. Mida tähendab, et uurimistöö peaks olema probleemikeskne? See tähendab, et uurimistöö kõige tähtsam osa on probleem. See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte. 3. Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek?
külje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse. Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei tohi liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest
Notepad Notepad on lihtne tekstiredaktor, mis on vaikimisi kaasas Microsoft Windows operatsioonisüsteemidega. Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatu, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehtavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine, kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem.
TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri.
TEXT=RGB-kood vi sna teksti phivrv LINK=RGB-kood vi sna klastamata viitade vrv VLINK=RGB-kood vi sna klastataud viitade vrv ALINK=RGB-kood vi sna viida vrv hiireklpsu hetkel Nide:
TEKSTI KUJUNDAMINEKui leheküljele mahub alajaotuse teksti vähem kui kaks rida, alustatakse ka teise või mada- lama tasandi alajaotust uuelt leheküljelt. Sisukorras ei kirjutata ka esimese tasandi pealkirju suurtähtedega. Vaata näidet lisas 1. 7 4.2. Töö keel Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa- sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis. Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit
William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli. Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist. Oma kuulsaima romaani ,,Kui ma olin suremas" kirjutas elektrijaamas kütjana töötades öövahetuses kuue nädalaga. Õppis 1918 Kanada Briti lennukoolis. 1925 reisis Euroopas. 20 sajandi üks kõige raskemini loetavamaid kirjanike. Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid. Auhinnad: Nobeli preemia 1949 Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 ) Sündis 7 nov 1913 4 jaanuar 1960. I Aafrikas sündinud Nobeli laureaat. Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused
9 NotePad Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-,XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. [2] Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat.
Nt: Kiskjad söövad liha. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid tuleb esitada tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Lausestusest peab olema selge, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 17 Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö
Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses
Seal on font (Times New Roman), suurus (12 punkti). Fondi või teiste määrangute muutmiseks tuleks kõigepealt muudetav tekstiosa aktiveerida ja seejärel anda uued määrangud, näiteks kirja suuruse muutmiseks. 2. Teksti ilmestamine Lihtsaim võimalus on lülitada sisse rasvast kirja (B), kursiivi (I), tehes hiireklõpsu vajalikul nupul, kui tekstiosa on valitud (aktiveeritud). Nupp lülitatakse sisse ja valitud tekst on kas rasvases kirjas, kursiivis (n võõrsõnad). Vahendi lülib välja teistkordne nupule klõpsamine. Teksti esiletõstmiseks lugemise jaoks võib kasutada märgistamist markeriga. Kui valida nupul üks pakutavatest värvidest ja vedada kursoriga üle märgistatava teksti, muutub rea foon valitud värvi. Teksti vormindamiseks aktiveerida kõigepealt vajalik tekstiosa ja kasutada siis soovitud vahendit. Valiku tegemiseks tuleb kas osutada valiku nimele (ruutu ilmub linnuke ) või avada
6 Vaata ka 7 Viited 8 Välislingid Ajalugu Tallinki algus Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. TallinnaHelsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil MuugaHelsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl. Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile MuugaHelsingiRostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati
ja alguslehekülgede numbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist jaotiste hierarhia süsteemi (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1). Sisukorras ja töös ei nummerdata jaotistena sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjandust ja lisa. Samuti tuleb sisukorras näidata kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed ja vastama sisule. Kõikide põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega, alajaotiste ja jaotiste (kursiivis) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega. Pealkirjade järele punkti ei panda. Sisukorras kirjutatakse mõiste sisukord ise suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kuna teised põhijaotised kirjutatakse töö teksti osas samamoodi. Sisukorras kõikide teiste põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutamata (Vorm E.1 [8]). 2.2.4. Tähised ja lühendid Tähised ja lühendid esitatakse eraldi loeteluna sisukorra leheküljele järgneval, uuelt
Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu poolt. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Selles referaadis tuleb tuleb täpsemalt jutu selleaegsest võimustruktuurist, EKP juhtidest, natukene NSVLi välispoliitikast, majandusest, metsavendlusest ja kultuurielust. Kursiivis on minu vanaema mälestused sellest ajast, mis teeb referaati ilmekamaks ja kergemini loetavamaks. Nõukogulik võimustruktuur 1944. aastal inkorpeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tollane NSV Liit oli oma poliitiliselt korralduselt totalitaarne riik, kus valitsenud
Esitatakse kõik sõnas esinevad morfeemid ja sõnavormi grammatilised kategooriad. Glossimine on laialt levinud rahvusvahelisele auditooriumile mõeldud teadusartiklites ja – ettekannetes. Kolm rida: Esimesel real on algne tekst Teises reas on morfeemtõlge, milles iga esimeses reas eraldatud morfeem saab grammatilise kategooria märgendi. Leksikaalsele morfeemidele esitatakse lekseemi tõlge. Kolmandas reas on näite tõlge Näiterida on kursiivis. Morfeemilühendite märkimiseks kasutatakse kapiteelkirja. Kõige suurem eristatav üksus saab olla sõna, see tähendab igale tekstisõnale peab morfeemtõlkes leiduma vaste. Kokku ei saa märkida verbi liitaegu või verbi ja adverbi ühendeid. kollas-te-le kassi-de-le Töö sa-i teh-tud. yellow-PL-ALL cat-PL-ALL job get-3SG.PST do-PASS.PST.PTCP ‘To yellow cats’ ‘The job got done.’
Soolase Kassi kokteil. Õige on kirjutada Rooma number (suurtäht), aga araabia number (väiketäht). Kohanimeline täiend on suure algustähega, seetõttu on õige Rooma number. Ühendi araabia number täiend ei ole lähtunud kohanimest (Araabia poolsaarest), vaid on seotud araablastega, seetõttu on õige väike algustäht. Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei ka Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi. 1999. aasta ÕSis on mulgikapsad ja mulgipuder, aga alates 2006. aasta ÕSist on antud ka rööpvõimalused Mulgi kapsad ja Mulgi puder. Kirjutage Eesti Näituste sinine paviljon. Asutuse nimi Eesti Näitused on läbiva suurtähega, sinine paviljon kui nimetus on väikese algustähega. Kirjutage peaminister ja õiguskantsler (väike algustäht). Need on ametinimetused.
24. detsembril on jõululaupäev (väike algustäht). Mida tähendab Glavlit? See on Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse venekeelse nimetuse lühend (vt ,,Eesti entsüklopeedia" artikkel tsensuur). Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei kao. Sõna jaanipäev on väikese algustähega. Sõna äriregister on väikese algustähega. Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi. 1999. aasta ÕSis on mulgikapsad ja mulgipuder, aga 2006. aasta ÕSis on antud ka rööpvõimalused Mulgi kapsad ja Mulgi puder. Kirjutage Eesti Näituste sinine paviljon. Asutuse nimi Eesti Näitused on läbiva suurtähega, sinine paviljon kui nimetus on väikese algustähega. Õige on kirjutada peaminister, õiguskantsler (väike algustäht). Need on ametinimetused. Õige on Parma sink
Vokaalimoodustuse universaalsus Samasugusel põhimõttel eristavad vokaale kõik keeled. i i ü õ u u e o e ö [] o [:] æ ä [a] a Skeem 6: kardinaalvokaalid ehk Jonesi trapets (võrdluseks eesti vokaalid kursiivis). Kardinaalvokaalideks nimetatakse tinglikke täishäälikumalle, mida saab hääldada suuõõne ruumivõimaluste piiridel (skeemil punktid trapetsi kummalgi küljel). Tegelikult kasutavad maailma keeled kogu ala, mis mahub selle kujundi sisse: häälikute põhihulk jaotub ette-taha (skeemil vasak ja parem väli), kuid ka keskele olev kolmnurk ei jää tühjaks seal moodustuvaid nimetatakse keskvokaalideks (nt [] ehk vene )
Kasutada tuleb üldtuntud terminoloogiat ning vältida paljusõnalisust ja liigset võõrsõnade kasutamist, büro- kraatlikku keelekasutust, konspektistiili, slängi, populistlikke ja ajakirjanduslikke väiteid ning käibe ja poeetiliste fraaside kasutamist. Kogu töös tuleb kasutada ühtseid termineid ja sümboleid. Kui võõrkeelsel terminil pole kindlaks kujunenud eestikeelset vastet ja seda ka hääldatakse võõrkeelsena, tuleb see kirjutada kursiivis. 3.1 Lühendite kasutamine Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu, näiteks Pär- numaa Kutsehariduskeskus (PKHK), sisemajanduse koguprodukt (SKP). Teine võimalus on esita- da koondloend koos vastavate määratlustega lisas, millele iga lühendi korral viidatakse. Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks välja kirjutada (nt USA, ÜRO, WTO jt). 3.2 Arvude esitamine tekstis
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid
loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid
Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud. ("Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.") (Unt, 1979, lk. 309) Uuslinna elanikud on iseenesesse süüvinud ning kontaktikartlikud, sest väliskeskkond on nende jaoks vaenulik (opositsiooni "sees/väljas" rõhutamine kursiivis, kusjuures viimasele on antud üheselt negatiivne hinnang) (Ibid., lk. 310). Väliskeskkond seisab barrikaadina inimeste vahel, teeb sõpruse, isegi armastuse võimatuks ning mõttetuks. Vaid juhuslikud sündmused, näiteks autoõnnetus, viib inimesed kokku. See aga ei muuda nende elus midagi, nad võtavad õnnetuse hingetult teadmiseks, registreerivad selle ega tee järeldusi, nad käituvad endiselt ettekirjutatud mudeli kohaselt. Linnaelanikud võrdsustatakse
kood concat() Liidab kokku kaks või rohkem stringe; tagastatakse uus string fixed() Teletype tekst fontcolor() Tekstivärv fontsize() Tekstisuurus fromCharCode() Muudab Unicode väärtuse stringiks indexOf(str, alates Alamstringi asukoha määramiseks esialgses stringis indeksist) (esimese esinemise positsioon) italics() Tekst kursiivis lastIndexOf(str, Alamstringi asukoha määramiseks esialgses stringis alates indeksist) (viimase esinemise positsioon) link() Hüperlink match() Kasutatakse avaldise otsimiseks stringis replace(avaldis, str) kasutatakse avaldise otsimiseks ja asendamiseks stringis search() Kasutatakse avalduse otsimiseks stringis slice(ind1,ind2) Esialgset massiivi ei muuda. Tagastab tulemusena massiivi,
põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi eespoolmainitud kolme tingimuse täitmine tulepüsivuse suhtes ei ole vajalik, nt kandetarind (post) peab täitma kõiki kolme tingimust, kui ta paikneb tuletõkkepiirdes; eraldiseisval postil on ainult stabiilsuse nõue (R). Isekandev tuletõkkesein, millele ei rakendata muid koormusi, peab täitma ainult tiheduse ja soojuse isoleerimise nõudeid (EI). Järgnevalt on kursiivis toodud pinnakihtide märgistused, mida võib küll leida materajalide tähistuses, kuid mida ei käsitlevad materjalid enam ei kehti Ehitusmaterjali ja tarindi pinnakihi omadusi, mis mõjutavad pinnakihi süttivust ja tule levimist piki tarindi pinda, klassifitseeritakse alljärgnevalt: - süttivustundlikkust iseloomustavad klassid V1 ja V2; - tule levikut iseloomustavad klassid I ja II. Klass V1 tähistab pinnakihti, mis ei sütti üldse või süttib väga halvasti
Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid ei kasutata (vaata ka tabel 1). Tabel 1
põlemiskoormusest. Olenevalt ehitusdetailist või tarindist ja selle asukohast ehitises võib esineda olukordi, kus kõigi eespoolmainitud kolme tingimuse täitmine tulepüsivuse suhtes ei ole vajalik, nt kandetarind (post) peab täitma kõiki kolme tingimust, kui ta paikneb tuletõkkepiirdes; eraldiseisval postil on ainult stabiilsuse nõue (R). Isekandev tuletõkkesein, millele ei rakendata muid koormusi, peab täitma ainult tiheduse ja soojuse isoleerimise nõudeid (EI). Järgnevalt on kursiivis toodud pinnakihtide märgistused, mida võib küll leida materajalide tähistuses, kuid mida ei käsitlevad materjalid enam ei kehti Ehitusmaterjali ja tarindi pinnakihi omadusi, mis mõjutavad pinnakihi süttivust ja tule levimist piki tarindi pinda, klassifitseeritakse alljärgnevalt: - süttivustundlikkust iseloomustavad klassid V1 ja V2; - tule levikut iseloomustavad klassid I ja II. Klass V1 tähistab pinnakihti, mis ei sütti üldse või süttib väga halvasti
on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. Adressaat: näit kiri justiitsministrile Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Tõnismägi 5A 11519 TALLINN Kahe kohtuniku koha taotlemine (või taotlemisest) tuleb kirjutada nimetavas või seestütlevast käändes. Puntki lõppu ei panda) Austatud hr justiitsminister Reinsalu Sisu...... teksti ja lugupidamise vahele jääb kolm rida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ kui käsitsi peal kursiivis kirjutama, siis laineline joon alla Meelis Leht kohtunik allkiri Lisa:..... Kui lisasid on rohkem, siis lisa 1, lisa 2, lisa 3 Telefoni nr ja nimi on ühel real. Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja e-posti aadress. Kui peab pitsati panema, siis see peab riivama allkirja viimaseid tähti. HAGIAVALDUS
GS grammatiline subjekt TS - tegevussübjekt,PS - pragmaatiline subjekt Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele Tähendus (ing meaning) 1.abstraktne (üldistus, süsteemi tähendus) 2. konkreetne (kõneleja/kuulaja) ideaal kõneleja = kuulaja tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs (al 1960, sobilik ühe tähendusvälja sees) 2. prototüüpanalüüs (al 1970) 3.leksi kontseptuaalne semantika (1980 Roy Chachendorf - väike
tingimustel: fraasid peavad liikuma üldiselt tervikuna ja nad on teataval määral asendatavad (asesõnade või lähedaste sõnadega). NT: Mul on poes käidud. Mul on koolis käidud. Semantika Tähistatu /mõiste/ meel Tähistaja /sõna/ keel referent /entiteet/ maailm Ogden ja Richards · Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest" nt maja häälduskuju või kirjakuju märgitakse KURSIIVis. · Tähistaja ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõist. Nt see, mida me mõistame, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. Märgitakse SUURTÄHTede või VÄIKE SUURTÄHTedega. · Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Tähendus (ingl meaning) Tähendus võib olla: 1. Abstrakne: süsteemi tähendus 2. Konkreetne: a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus
Loomade isiksus · Inimestel on kõik viiefaktorilise mudeli omadused olulisel määral · Loomade käitumisomaduste ("isiksuse") kirjeldustes on küllalt · Simpanside "isiksuseomadustest" (5F + dominantsus) on olulisel · Püsivad erinevused temperamendiomadustes võivad esineda ka · Iguchi jt (2001) leidsid kloonitud lõhedel 5 temperamendidimensiooni, mis kirjeldasid 67% uuritud käitumuslike · Kahe dimensiooni (allpool kursiivis) puhul ei olnud vahet 2 erineva 1. julgus vs vältimine 2. aktiivsus vs passiivsus 3. ärevus vs rahulikkus 4. aplus 5. ettevaatlikkus · Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist (Wilson 1998). Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda, kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või ... · Iguchi jt uurimus näitab, et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus H. J
annaabi.ee 
