AS Roosike Hr Tiit Talunik AS Jänes Kupu 19 16.04.2012 nr 1-3/35 12346 Tallinn Toodete testimine Lugupeetud härra Talunik AS Roosike ootab Teid 16. juunil 2012. a kell 12.00 uute toodete testimisele. Osavõtust palume teatada e-posti teel. Austusega Pille Roosike Direktor Ülle Kanarbik [email protected] Kirbu tn 13 Telefon 656 526 Arvelduskonto 2364549546 104566 Tallinn Faks 656 526 Swedbank Registrikood 216465654 E-post: [email protected] www.roosike.ee
AS Jänes Pr Pille Roosike AS Roosike Teie 16.04.2012 nr 1-3/35 Kirbu tn 19 104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545 10999 Tallinn Faks 632 896 Sampo pank Registrikood 46543556655 E-post: info@janes. ee www.janes.ee
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Arenenud riikidele on globaliseerumine ka vägagi kasulik. Kuna meil on hea haridus, meil on palju raha ja võimu siis kontrollime me põhiliselt maailmamajandust. Põhja- Ameerika, Lääne-Euroopa ja Jaapan kasutavad vägapalju välistööjõudu. Arenenud riigid rajavad oma tehaseid ja vabrikuid sinna, kus neil on kõige soodsam. Nad on suurimad tootjad ja ka suurimad tarbijad. Suures osas tänu neile on maailm muutumas ühtsemaks, sest nemad otsivad kontakte, toorainet ja kupu väljaspoolt. See mida neil pole üritavad nad mujalt saada ja võimalikult odavalt. Nemad on need kes on loonud sidemeid arengumaadega. Algselt oli kaalul küll ainult isiklik kasu, kuid nüüd õpime aina enam väärtustama ka võõraid kultuure, aitama kaasa nende arengule ja vajadusel saatma abi. Ilma nendete poleks me ju see, kes me praegu oleme. Tegelikkuses me ei pane tähelegi, et suur osa meie elust on pärit otse välismaalt. Enamus toiduained, filmid,
Sügise poole, kui ema muneb vähem, on munad raskemad piima, kaanetamata haudmega peredes 285–527 mg. Peredes, kus toimus ja mesilased kooruvad tugevamatena. nn. salajane emavahetus (s.t. peres oli nii kaanetatud kui ka kaanetamata hauet) oli emakupus 736 mg toitepiima. Mesilasema sigimiselundid Erinevalt töölisvaglast kasvab emavagel edasi ka pärast kupu kaaneta- Ema sigimiselundid koosnevad kahest munasarjast, munajuhadest, mist. Kookoni võrkimise ajal pöördub ta peaga kupu põhja poole, et nee- seemnepaunast, limanäärmetest ja tupest. lata allesjäänud toitepiima. Kui kupu põhjas on Munasarjad paiknevad tagakehas ja koosnevad paljudest munatoru- Mesilasema pärast ema väljumist toitepiimajääke, annab dest. Headel emadel võib olla 300–350 munatoru.
puudub korje liigne õietolmukorje vana ema Sülemi väljalend: Esisülem (vana emaga) väljub ilusa ilmaga kella 10…15 vahel. Sülem väljub 1…3 päeva peale esimese emakupu kaanetamist tarus. Mesilased sagivad taru ees õhus edasi – tagasi ja neid väljub tarust massiliselt. Taru lendab tühjaks 4 minutiga. Mesilasema väljub viimaste hulgas. Kui sülemile esialgne paik ei ole sobiv, lendab sülem 20…30 minuti pärast edasi. 8päeva peale kupu kaanetamist koorub tarus noor ema kelle ülesanne on teistes emakuppudes olevad emad hävitada. Kui töömesilased seda teha ei lase, siis sülemleb pere teist korda paarumata emaga Sülemi äralennu takistamine: Tarude läheduses olgu valmis viht veekausiga või pihustiga voolik. Tuleks ette valmistada kärjeribadega tühi taru teistest veidi eemal varjulises kohas – hõõruda üle kuuseokstega. Sülemi maha võtmine: 1
kõige jämedam, otsad muutuvad sujuvalt ümarateks tippudeks, värvuselt läikivrohelised, leheserv on alla käändunud. Lehe teisel küljel võime näha tihedaid roostevärvi plekke, just nagu oleks mõni seenhaigus kallale tulnud. Hanevits Õied on valged ja omapärase kelluka või (Chamaedaphne kupu kujuga. Pohl on igihaljas taim ja tema lehed elavad kuni neli aastat. Pohl paljuneb risoomidega. Põõsake kasvab kolm- neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR XXX Eestis kasutatavad pangakaardid Referaat Õppejõud: Diana Tandru Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Peaaegu igapäevaselt kasutame me pangakaarte, et ühe või teise ostu eest maksta. Enamikes poodides ja asutustes, kus me saame mingit teenust või kaupa osta on kaardimaksevõimalus. Klienditeenindajad ei pööra eriti suurt tähelepanu, missuguse kaardiga kliendid maksavad, ometigi on olemad üsna palju erinevaid pangakaarte. Pangakaardid jagunevad automaadikaartideks ja maksekaartideks, millest maksekaardid veel omakorda deebetkaartideks ja krediitkaartideks. 1 AUTOMAADIKAARDID Automaadikaarti saab kasutada pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks ja saldo kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikes...
Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ka Eesti Punasesse Raamatusse kui eriti ohustatud liik. 1. Üldiseloomustus 1.1Ehitus ja toitumine Harilikul ebapärlikarbil on kahe poolmega, pruunikasmust ja neerja kujuga paksuseinaline koda. Värvus on valdavalt tumepruun, kuid noortel isenditel heledam. Karbi kupu osas võib väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja kinnitumiseks ja sealt edasi liikumiseks kasutab ebapärlikarp lihaselist jalga. Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
Kupu- ehk vaakummassaaz Kupumassaaz on massaaziliik, kus kasutatakse erinevast materjalist (kumm, silikoon, klaas ja savi) valmistatud ja erineva suurusega kuppe. Kupumassaazi tehakse lihastele, liigestele ja punktmassaazina. Massaazi eripäraks on kuppude abil tekitatav vaakum, mis saavutatakse kuppe kehapinnale asetades. Kupumassaaz kombineeritakse klassikalise massaaziga. Selleks kasutatakse erineva suurusega kummist kuppe. Masseeriv efekt saavutatakse kupu abil tekitatava vaakumiga. Kupp imeb endasse hulgaliselt pehmeid kudesid, lihaseid ja nahka nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Selle tulemusena saab kudesid intensiivsemalt töödelda, organismi lümfi- ja vereringet ning ainevahetusprotsesse parandada. Vaakum vähendab lihaspingeid, trimmib nahka ja puhastab poore. Parandab naha funktsionaalset aktiivsust, siseorganite tööd ja verevarustust, puhastab nahka, tõstab naha kaitse- ja
suurendab naha elastsust. Nahk muutub pehmeks, pringiks, naha värv ühtlustub. Ideaalne hoolitsus kuivale nahale - taastab ja tasakaalustab naha niiskuse sisalduse. Kupumassaaž / vaakummassaaž - iidne hiina alternatiivmeditsiini meetod. Kupumassaaži tehakse lihastele, liigestele ja punktmassaažina. Massaaži eripäraks on kummist või silikoonist kuppude abil tekitatav vaakum, mis imeb naha ja nahaalused koed kupu sisse ja mis annabki masseeriva efekti. Vaakum vähendab lihaspingeid, trimmib nahka ja puhastab poore, tõstab naha kaitse- ja regeneratsioonivõimet ning akupunktuuripunktide reaktsioone. Ei soovitata lapseootel naistele. Kuuseokkad - Antiseptiline, vereringet stimuleeriv, kasutatakse hingamistrakti infektsioonide puhul, külmetuse ja gripi korral, reumavalude puhul. Kiirendab neerude tegevust ja puhastab neid. Sobib inimestele, kes vajavad lisaenergiat ja kellel puudub otsustavus ning usk
Usulised äärmusliikumised — rahuldav alternatiiv reaalsusele, tavaliselt väga kauge maisest. Näit indiaanlaste usk, et on võimalik muutuda kuulide suhtes immuun- seks. Äratusliikumised — uus reaalsus näitab domineeriva kultuuri ihalust uue järele. Näi- teks Cargo kultus Melaneesia kultuuri 20 saj I poolel. Esile tõusid karismaatilised põlisrahvusest liidrid, kes väitsid, et lähitulevikus saabub tohutu hulk moodsaid Euroopa kupu (Cargo), algab külluseajastu, kus kaupu valdavad juba melanees- lased ja mitte kolonistid. Taassünni liikumised — katse rekonstrueerida purustatud, kuid mitte veel unustatud elulaadi. Näitena sobivad paljude rahvaste liikumised, mis jõuavad sageli mässu või revolutsioonini. Eeldusteks on, et: • rahulolematus jõuab piirini, • valitseva jõu prestiiži kadumine, • alluvate gruppide majanduslik allakäik,
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Kroonineel koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks. Krooniputk kroonlehtede alumine kokkukasvanud osa. Kroonleht õiekatte seesmise ringi leht (värvuselt mitmesugune). Kupar kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas. Metsakõdu on varisest moodustunud pindmine orgaaniline kiht. Metsakõdu horisont sisaldab lagunenud taimejäänuseid, taimejuuri, vetikaid, seeni, baktereid, seemneid, selgrootuid ja nende elutegevuse saadusi ning mineraalosi. Kõrgleht taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti
38185 Kunitsina G57.81999927.590001 38185 29424 4400430-1Kunstide ko59.40780727.280946 29424 Kohtla-Järve linn 21621 4400372-1Kunstikooli59.35602226.969027 21621 Kiviõli linn 21622 4400371-1Kunstikooli59.35593426.968585 21622 Kiviõli linn 25025 7820113-1Kuperjanov58.37595126.710438 25025 Tartu linn 25026 7820114-1Kuperjanov58.37603726.710403 25026 Tartu linn 132429 6500896-1Kupri 58.18980427.044712 132429 Ahja vald 5389 30702-1 Kupu 59.45225125.477377 5389 Kuusalu vald 5390 30701-1 Kupu 59.45250425.476488 5390 Kuusalu vald 20742 7800333-1Kure 58.31188726.845382 20742 Haaslava vald 22971 7800334-1Kure 58.31150126.845573 22971 Haaslava vald 24673 7800335-1Kureküla 58.27095426.175952 24673 Rannu vald 24674 7800336-1Kureküla 58.27088626.175695 24674 Rannu vald 30215 6500236-1Kureküla 58.15992027.386625 30215 Räpina vald 90781 6500234-1Kureküla 58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
