Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria eesti keel - 2766 õppematerjali

Eesti keel >> Eesti keel
1
odt

Kas eesti keel on suur või väike keel?

Kas eesti keel on suur või väike keel? Eesti keelt peetakse tavaliselt väikseks keeleks, kuid ainult seetõttu, et oleme harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur. Kirjakeel on umbes kolmandikul maailma keeltest. Eesti keeles on välja antud üle 90000 Vikipeedia artikli. See kõik näitab ,et eesti keel on kõrgelt arenenud keel. Eesti ke...

Eesti keel - Keskkool
58 allalaadimist
2
doc

Kõne, kakskeelsus, eesti keel, vene keel

Kuid meie keele kõnelejaid on tegelikult vähe. Mis siis veel saaks, kui Eesti muutuks ametlikult nii vene kui eestikeelseks? Mina arvan, et meie kauni keele säilitamiseks, peaksime üritama teha kõik, et välitda Eestis ametlikku kakskeelsuse teket! Mitmetes riikides esineb mitmekeelsus. Näiteks Sveitsis on ametlikeks keelteks saksa, prantsuse, itaalia ja retromaani keel. Belgias on hollandi, saksa ja prantsuse keel. Kuid nende keelte kõnelejaid on hulga rohkem kui meie keele. Mis tõttu ei ole väljasuremis oht nii suur. Oletame, et eesti võtab neist riikidest õppust ja vene keel hakkab olema riigi teine keel. Arvan, et siis ei püüakski Eesti venelased Eesti keelt ära õppida. Neil on ju mugavam jätkata rääkimist vene keeles, kuna see on siis ametlik. Selle tulemusena on suur võimalus, et terves riigis kohandatakse end ümber vene keelt rääkima ja Eesti...

Eesti keel - Keskkool
38 allalaadimist
2
docx

Mälumäng 1-6.klassile, teemal Eesti, eesti keel ja eestlased

EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15 ...

Eesti keel - Keskkool
39 allalaadimist
1
doc

Eesti keel

Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa saanud ning...

Eesti keel - Keskkool
188 allalaadimist
1
doc

Eesti keel ja eesti meel

Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustamisest ja võõrmõjust eh...

Eesti keel - Keskkool
82 allalaadimist
1
docx

Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel

F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann Karl August Herman kirjutas esimese eestikeelse normeeriva grammatika, mille mõju eei kirjakeele kujunemisele on olnud väikem kui Wied...

Eesti keel - Keskkool
17 allalaadimist
2
docx

Mälumäng 7-12.klassile teemal Eesti, eesti keel ja eestlased

7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004 ...

Eesti keel - Keskkool
33 allalaadimist
2
rtf

Eesti keel ja kirjandus.

Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste...

Eesti keel - Keskkool
95 allalaadimist
2
doc

Eesti keel

Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad ­ põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinev...

Eesti keel - Keskkool
86 allalaadimist
10
wps

Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kir...

Eesti keel - Keskkool
282 allalaadimist
9
rtf

Terve aasta eesti keel

Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälik...

Eesti keel - Kutsekool
62 allalaadimist
3
doc

Eesti keel

Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3...

Eesti keel - Keskkool
27 allalaadimist
1
doc

Eesti keel ja kultuur

Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomul...

Eesti keel - Keskkool
85 allalaadimist
2
doc

Kordamine Eesti keel üldine

LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -)...

Eesti keel - Põhikool
29 allalaadimist
13
pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt...

Eesti keel -
29 allalaadimist
1
docx

Eesti keel (küsimused)

Mille põhjal saab väita, et eestlane on sama usklik rahvas kui mõni teinegi? Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku päevast päeva ning neil...

Eesti keel - Kutsekool
41 allalaadimist
9
docx

9.klassi eesti keel

KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtn...

Eesti keel - Põhikool
27 allalaadimist
2
doc

Eesti keel käänamismallid

B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur...

Eesti keel - Keskkool
156 allalaadimist
1
doc

Wiedemann ja eesti keel

J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud. 1869.a ilmunud sõnaraamatus oli kokku 50 000 sõna. Seejärel asus Wiedemann koostama grammatikat, mis koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisemate...

Eesti keel - Keskkool
6 allalaadimist
2
docx

Eesti keel - kas väärt säilitamist?

Eesti keele säilitamine Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus? Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja laensõnu, sest tänapäeva noorte sõna...

Eesti keel - Keskkool
33 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun