Sõbralik irve näol , püüdis kursavend minult maha kirjutada . Koma eraldab veel : 1. dateeringus kohanime ja kuupäeva , kui need on nimetavas käändes : nt : Tallinn , 12 . märts 2009 . 2. NB ! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes ( sisseütlevast kuni alalütlevani ) , siis koma ei ole : nt : Tallinnas 30 . detsembril 2008 . Koolon pannakse : 1. Koondlause loetelu ette , mille ees on mingi kokkuvõttev sõna : Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde , õemees , vend , vanaisa ja onu . 2. NB ! Loetelu ette , mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolit ei panda . 3. Neli kuulsad ''sõpra'' on Vasja , Stjopa , Igor ja Ümera mees . 4
Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
Kui des-, mata- vi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z..
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos.
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5. Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon, kui järgneb loetelu, ja loetelu järel mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu. Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid süüdi. Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo olid süüdi. 6. Hõlmavaid määrusi koma(de)ga ei eraldata. Ta lapsepõlv möödus Tartu maakonnas Elva linnas Eha tänavas. 7. Kui üks täiend või määrus täpsustab teist, eraldatakse nad komaga.
koma ei ole. nt. Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: nt. Tallinn, 12. märts 2001 NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole. nt. Elvas 30. juunil 1962. a. Esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest. nt. Kessel, Mari, Goethe, Johann Wolfgang von. Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse: Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru."
katkestuspunktid vormilist. Mõttepunktid, mis asendavad sõnas ärajäetud tähti, kirjutatakse kokku: Meenutab, et Vilde kolhoosis oli üks vahva ökonomist, kellel oli suhtluseks selline ’’valem’’, et pooled tuleb kohe koera p…. saata. Ärajäetud sõnu või lauseid asendavad mõttepunktid kirjutatakse harilikult mõlemalt poolt lahku: Noh ... mis ma oskan öelda ... ei ole seda veel isegi proovinud ja ... KOOLON Kooloni puhul tuleb tähele panna juhtumeid, kus temaga eraldatakse tunde ja minuteid või näidatakse suhet. Ajamärgina kirjutatakse koolon mõlemalt poolt kokku: 16:19, 8:15:15, jagamis ja suhtemärgina aga mõlemalt poot lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti. Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel: Vare 1998: 108-107. NUMBRID
5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. 4)nimetavas käändes määrused eraldatakse komaga Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. 5) koolon siis kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: saksa, inglise ja vene keelt. 6) mõttekriips kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Inglise, saksa ja vene keel kõiki neid keeli õpitakse koolis. LAUSELÜHEND: 1) iseseisva nimetavaga lauselühend eraldatakse komaga Poiss läks metsa, seenekorv käes. 2) määruslikud nud- ja tud- lauselühend eraldatakse komaga (millal?) Suurtest linnadest lahkutud, kohaneti vaikse maaeluga.
täienedes seda nii tihti enam ei tehta. Morse kood koosneb pikkadest ja lühikestest signaalidest, mida saab edastada mitmel viisil: Järgmisel lehel Morse kood koosneb pikkadest ja lühikestest signaalidest, mida saab edastada mitmel viisil : Morse tabel a . _ n _ . ü . . _ _ punkt . _ . _ . _ b _ . . . o _ _ _ x _ . . _ koma _ _ . . _ _ c _ . _ . p . _ _ . y _ . _ _ koolon _ _ _ . . . d _ . . q _ _ . _ 1 . _ _ _ _ küsimärk . . _ _ . . e . r . _ . 2 . . _ _ _ mõttekriips _ _ . . . _ f . . _ . s . . . 3 . . . _ _ sulud _ . _ _ . _ g _ _ . z _ _ . . 4 . . . . _ h . . . . t _ 5 . . . . . i . . u . . _ 6 _ . . . . j . _ _ _ v . . . _ 7 _ _ . . . k _ . _ w . _ _ 8 _ _ _ . . l . _ . . ä . _ . _ 9 _ _ _ _ . m _ _ öõ _ _ _ . 0 _ _ _ _ _
seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka. Nt: Joonelised, ruudulised ja valged vihikud olid riiulitel. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. Nt: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist kleit. · Hõlmatud määruseid komaga ei eraldata (üks mahub teise sisse). Nt: A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Nt: Minu õde sündis 3. mail 2002. aastal. · Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu. Nt: Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. · Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Nt: Inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt kõiki neid õpitakse koolis. IV. KOMA SIDESÕNADE KUI, NAGU, KUNI, OTSEKUI EES. · Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad osalauset, s.t neile järgneb
LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu,
Omastav kääne- ees koma Osastav kääne- ees ja taga koma Olev kääne- ei ole koma Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma Eeslisand- ei ole koma Korduvad lauseliikmed- eraldatakse komadega. Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga. Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga. Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga. Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu- loetelu ees koolon. Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips. Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega. Kesksõna- ja mata- lühend järeltäitena- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi alguses- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi lõpus- ei
teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused. Nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. Nt Praegu töötan, tõepoolest, pangas. Koolon ja mõttekriips Kasutan neid juhul, kui lauses on kokkuvõttev sõna või sõnaühend. 1. Koolon esineb lause I veerandis ja sellele järgneb pikem seletus või loetelu. Nt Kohal olid kõik: ema, isa, vanaisa, onu ja tädi. 2. Mõttekriips esineb lause II pooles ja sellele järgneb järeldus või lühisihitis. Ema, isa, tädi ja vanaema – kõik olid kohal.
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine
2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE
Tavaotsingus asendab tärn suvalist hulka sõnu, fraasiotsingus aga ainult ühte. Otsingud Kiviõli * keskkool ja "Kiviõli * keskkool" annavad erineval hulgal tulemusi. "Pimedate * filmifestival" Eesti Infotehnoloogia * Liit 4. Otsing kindlatelt veebilehtedelt Mida teha siis, kui sinu lemmiksaidil on palju põnevat kraami, kuid pole otsinguvõimalust või see ei tööta ajutiselt? Sundimaks Google-it otsima ainult mingi kindla veebiaadressi alt, kasuta märksõna site: (koolon on kohustuslik) millele järgneb täielik või osaline veebiaadress. Näiteks ei paku Eesti Päevalehe enda otsingumootor otsingu Albaania vasteks mitte ühtegi artiklit, kuid Google-i otsing Albaania site:epl.ee leiab küll. Kui tahad teada, mida kirjutavad Harry Potteri kohta ainult itaallased, mitte aga muu maailm, siis kirjuta Harry Potter site:it (it on siin Itaaliat tähistav domeen .it). Albaania site:epl.ee esmaspäev site:gov.ee Madonna site:bbc.co.uk 5. Failitüüpide otsing
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega. Saatelause annab infot selle kohta, kes arvamuse esitas ja millisel moel ta seda tegi. Kui tegu on tsitaadiga, siis järgneb saatelausele koolon ning tsitaat on jutumärkides (näiteks President ütles: "Üksteist tuleb vajaduse korral toaetada"). Kui tegemist on refereeringuga, siis koolonit ei panda. Saatelause ja refereering ühendatakse enamasti sidesõnaga et või moodustavad nad hoopis ühe tervikliku lause (President ütles, et vajaduse korral peab üksteis toetama. Presidendi arvates tuleks vajaduse korral üksteist toetada). Kui saatelause on tsitaadi järel, siis pannakse tsitaadi lõppu koma või küsi- või hüüumärk
· Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed)
On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja Koosneb mitmest iseseisvast osalausest. samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga. b)sidesõna c)sidesõnad nõuavad koma. c)koma ja sidesõnaga d)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev 2.Ei eraldata - ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal Lõbus oli nii naistel kui ka meestel. oli olnud koolis spordipäev. seletab Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, vaid, e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte aga, ent. esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid
Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon)
aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
" Mida Oidipus ise aimas ja mida ei tahtnud ta endale tunnistada? Sellised kohti peaksin edaspidi vältima. ° Ebavajalik informaatsioon, nii sissejuhatuses kui üleüldiselt kirjandis. Tuleks vältida sellised lauseid: ,,Need on ehedad näited sellest.." Targem oleks lihtsalt see osa välja jätta. ° Esineb vigu teksti liigendamisel lõikudeks ja lõikudevaheline sidusus on kohati nõrk. ° Kirjavahemärgid. Mul esineb tihti selline viga: kohas, kus võiks olla koolon või mõttekriips, on minul pandud sinna koma. Või on üldse mõne koha pealt koma puudu, kus ta olema peaks. Ning meeles tuleks pidada, et sõnade kui, nagu ees on koma, kui nende järel on öeldis, s.t. nad alustavad kõrvallauset. ° Õigekirjavead. Neid on õnneks vähem, aga siiski mõned on. Näiteks mina olen kirjutanud sõna ,,ühtset", kuigi õige oleks ,,ühist". ° Lisaks selle veel, et näiteid peaks olema rohkem. Tekst võiks rohkem
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE
Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
segamini minna sõnaga panda punkti. peatüki tähistus, siis (v.a) roomanumbri järel punkt) Kui kokkuvõttev fraas Otsekõne (saatelause: Rindlauses on koondlause ees. ,,Ostekõne.") täpsustava/seletava lause KOOLON NT: Ema võttis kaasa kõik Vanasõnad ees. hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude
võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike): Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.
Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Võimalik on ka koolon, kuid ainult siis, kui loetelu ei kuulu täiendi juurde. Kui kuulub, tuleb tingimata
Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles kõigil oli tegevust. Ütte eraldatakse muust lausest komaga. Lisandi kirjavahemärgid: Ei panda koma: Põhisõna ees asuvat lisandit komaga ei eraldata. Meie kallis lammas Aloe sõi karjamaal. Eraldatakse komaga põhisõnale järgnevat lisandit.
koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit.
kes? Nad kirjutavad artikleid, uudisnuppe ja arvustusi. mida? mida? mida? Eile ega üleeile nad toimetuses ei käinud. millal? millal? KOONLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Komaga Komata aga, kuid, vaid, ent Ja, ning, ega, ehk, või nii... kui ka. Nt Sõita ei tulnud paadi, vaid kanuuga. Nt Matkata võib nii suvel kui ka talvel. Koolon Mõttekriips Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon. sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu. Nt Meid ründasid mitmesugused putukad: Nt Telk, magamiskott ja toidunõud need parmud, sääsed ja kihulased. esemed tuleb kindlasti kaasa võtta. NB
Ridade ja veergude vahetamine: Aktiviseeri (klõpsa 2x) graafik nupud By Row ja By Column Andmete kustutamiseks: Aktiviseeri tabeli päis (hall) Delete Graafiku kuju muutmine: Aktiviseeri (klõpsa 2x) graafik chart type Graafiku suurust muuda pidemepunktist! Powerpointis tehtud graafiku saab kopeerida Wordi ja seal edasi töödelda! Mõõtühikud näita alati päisereal Numbri eraldaja on koma mitte punkt! 5,0 Kellaaja eraldaja on koolon 13:25 NB! Masina poolt muudetud arve (kui sisestad koma asemel punkti) saab kustutada: Edit clear all Teksti suuna muutmine x-teljel: Aktiivseks paremklõps sõnal Format Axis Alignment Orientation Graafiku värvide (kuju) muutmine: Aktiviseeri graafik (2x klõps) paremklõpsa detailil, mida muuta soovid Format... Et teada saada esitluseks kuluiv aeg, mängi esitlus läbi koos ettekande kestvuse määramisega: Slide show rehearse timing (hakkab tööle slaidide
29. Mis on kontrollitav nimevorm? 30. Nimeta maailmas kasutusel olevaid MARC formaate. - 31. Mis identifitseerib MARC kirje välja ja mis eraldab väljadel olevaid kirjeelemente? - Marc väli koosneb põhiväljadest, alamväjadest,indikaatoritestja tähistest, kirjeelemente eraldab püstkriips ja alamvälja tähis kuni väljani 008 tähistatakse süsteemi põhiselt. 32. Igale rööppealkirjale eelneb põhipealkiri. 33. Kõigile pealkirja täiendandmetele eelneb koolon ( : ) 34. Ühes väljaandes tiitellehel olevate sama autorite teoste pealkirjad eraldatakase ülakomaga. 35. Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........ 36. Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus. 37. Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ] 38. Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht. 39. Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ] 40
"Kui ühel juba on, ei saa teisedki ilma jääda. Tänaseks on oma raamat ilmunud kuuele lapselapsele, kahe oma ootab ilmumist ja kahele, varsti juba kolmele, veel kirjutamist."Kas pole tore, kui lapsel on eluaeg raamat, mis on talle pühendatud?" küsib Hainsalu. Midagi ei saa olla paremat kui oma vanaema kirjutatud raamat. Hainsalu lasteraamatutest tuntumad on "Pikkurilli", "Jette", "Nõiamaja", "Suurejüri peremees", "Väike hiiglane", "Kool on koolon" ja "Koerliblikas" Kirjaniku sõnul on tema lugemiskasvatuse põhimõtteks mänguliselt arendada laste fantaasiamaailma ja rõhutada õppimise ja enese harimise tähtsust. Luulest Lehte Hainsalu on kirjutanud väga palju luulekogusid lastele kui ka täiskasvanutele("Liivakellas niriseb aeg" "Rukis loob pead" jne). Kahtelemata on Lehte Hainsalu kõige kuulsaim luuletus "Teisel pool vett", millele kirjutas viisi Urmas Alender. Romaanid
loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp) ja lohistada üle joone. 4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks. Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma, semi- koolon, kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus- ehk Enter-klahvi. Tabeli tekst tuleb esile tõsta (ehk märgistada) ja valida menüükäsk, mispeale avaneb paremal pool nähtav dialoogiaken. Rühmad Tabeli suurus (ingl. Table size) ja Automaatsobitus (ingl. AutoFit behavior) on sarnased dialoogiaknas „Tabeli lisamine“ olevatega, ainult selle erinevusega, et ridade arvu ise muuta ei saa (toimub automaatselt, vastavalt veergude arvu muutmisele).
öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid:
Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number koma lehekülgede numbrid Artikkel Interneti koduleheküljelt
" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost soovid lugeda," ütles kirjandusõpetaja, "mina soovitan Gailiti teost." V. LIITLAUSE. RINDLAUSE Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole KUID, VAID, ENT, AGA -koma on nt Ma ei teadnud ta nime ja otsustasin temalt küsida, ent majja sisenes võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni. Mõttekriipsule järgneb lühike seletus ja see esineb lause teises pooles. nt Armastasin, uskusin, lootsin - miski ei parandanud meie suhet. VI PÕIMLAUSE - lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Pealause eraldatakse ALATI ülejäänud lausest komaga. 22. Katkev põimlause
Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.) Järjestiktegevused Kaht lauset ühel real peab eraldama : (koolon). o nimed (muutujad, alamprotseduurid) Valikulaused Pikema lause jagamiseks mitmele reale pannakse o avaldised (operatsioonid konstantide ja
Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk. Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga: ,,O___________ , (? !)" s_______ . ,,Võib-olla õnnestub mul siit midagi õppida,"lausus ta mornilt. 3. Otsekõne võib saatelausega katkeda ja pärast seda jätkuda. Sel juhul on
laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.) Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. Nt üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Päike paistab, lõoke lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Maarja laulab ning Indrek mängib klaverit. Koolon Mõttekriips Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon. sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu. Nt Meid ründasid mitmesugused putukad: Nt Telk, magamiskott ja toidunõud need esemed parmud, sääsed ja kihulased. tuleb kindlasti kaasa võtta. KIRJAVAHEMÄRGID PÕIMLAUSES
Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega jaselle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mis eraldatakse tavaliselt muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse. Väikeste
1905 .-1907. a sündmused 2004.- 05. õa, 2004/05. õa · Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 h 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s) · Suuremat täpsust nõudvatel kirjutusjuhtudel on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon: 6:18.24 Kokku- ja lahkukirjutamine Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine
(naer ja naerev hääl, ebaselgused jms). 10. Osutada tempomuutused (kiirendused ja aeglustused), hääletooni, hääletugevuse muutused. Voorudevaheline paus eraldi real S: aga=noh `omaksed on `kaugel=ja (.) ja `küll nad on `väikeste lastega=ja (.) ega see `tulek ei `ole niisama `tööd=ja kõik=ja (...) V: ee kas sa (.) `Leili tuled `kah meiega `kaasa=või. Osalejatunnus · Nime (rolli) algustäht, koolon, Tab · Telefonikõnedes H, V (V1, V2, H1, H2) · AL: · {-}: · {A}: M: jaa `jaa. mingi `akne ei ole ültse mingi: `eksistentsiaalne [prob`leem.] K: [vaata: vaata] neid modelle, `need on ju (.) `suisa `puhta näoga. KM: ema naeris=et enne peetakse noor `sõda maha kui meie isa ükskord oma `püssi kätte [saab.] [mhemhe] IT: [noh] ST: [hehe] Mitte nii: H: jah, `seitse [viis] oli `lõpp jah
Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset. Rindlause kirjavahemärgid: (1) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki. (2) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. (3) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. (4) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. (5) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaks. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. (1) Koosneb pealausest ja kõvallause(te)st (2) Et, sest, kuna, kui, nagu, ilma et, ja nii edasi -> KOMAGA
· siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on! · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mis eraldatakse tavaliselt muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel
13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mis eraldatakse tavaliselt muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel
annaabi.ee 
