püha Ambrosiuse kullast altari autor signeerib oma teose ja kujutab ennast samamoodi püha Ambroosiuse kõrval seismas nagu töö tellijagi. Sajandeid oli juveelikunst üks keskaja kunsti juhtivaid tehnikaid, milles panid ennast proovile parimad meistrid ning loodi kõige uuenduslikumad ja tähtsaimad teosed ja tehti kõige moodsaimaid katsetusi. Meuse piirkonnas kaasnes suurte kaubanduskeskuste kasvuga 12.sajandi algul kunstide õitseng, eriti metallivalamise ja kullassepa kunsti alal. Meuse`i kullasseppade kuulsus oli erakordne, neid kutsuti igalepoole töötama. Kullasseppade kõrval olid väljapaistval kohalmetallitöötlejad ja valamismeistrid. Sageli nimetati ja vahel ka isegi kujutati pronksuste autoreid. Säilinud on ka mõnede romaani perioodi miniaturistide nimed ja kujutised. Üks esimesi miniatuurmaalijate autoportreede loojaid oli munk Hugo kes kujutas ennast püha Hieronymuse teksti kõrval sule ja kaabitsaga nagu kirjutajat. Võis ka
Botticelli Elulugu · Pärisnimi Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi · Sündis 1445 · Hüüdnimi Boticelli(väikesed tünnid) · Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia
Krister Erik Roben 7.A 05.11.1 2 KÄSITÖÖLISE PÄEV KESKAJAL Ärkan hommikul päikese tõusuga ja alustan töödega juba kohe peale ärkamist: perele on vaja raha teenida.Esimese asjana lähen pesema ja pärast seda lähen tööle.Mu töökoht asub mu majast umbes 2 kilomeetri kaugusel. Ma olen kullassepa meister ja õpetan õpipoisse.Ise oli õpipoiss 7 aastat,kannupoiss olin 2 aastat, selle ajaga sain palju selgeks. Mu töö ehete valmistamine, sammuti vermin ma ka münte Töö lõpeb alles päikese loojangul, siis jooksen koju pere juurde. Kodus on juba soe toit laual. Aga nüüd pean lõpetama, sest pean magama minema, et homme hommikul vara ärgata.
vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen. Kui inimesed läksid kullassepa juurde laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks.
viinud turu-uuringut, et teada saada -Selgus, et ei olnud piisavalt klientide huve ja eelistusi lugejaskonda, kes spordipäevalehte ostaks ,,ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte" · Probleemi valdkond: Vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valik ettevõtte juhi Riho Kullassepa poolt. (Strateegiline juhtimine ja ettevõtlus," Juhtimise aluste" õpik lk.74-78) · Milliseid strateegiaid kasutades oleks Riho Kullassepp saanud ära hoida ettevõtte pankrotti? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Antud olukorra ära hoidmiseks oleks tulnud Rihol lähtuda strateegilise juhtimise 9- astmelisest protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist.
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0%
sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb Ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstranss, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Menshikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazhis. 4
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi
liiginimetused: siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline, rootsi punane; · keelkondade, keelerühmade ja keelte nimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor
· Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust · Kõik, mis kiriku seintel , oli mõeldud inimese õpetamiseks, et nad õpiksid piiblit. · Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst) · Vaibad-seinade kaunistamiseks, Bayeux'i vaip · Kullassepa kunst: kiriku tarbeesemete kaunist, pühakirja kaaned, ehted, kaunistused · Inimese kujutamine- 5- kujulisena, lühike jässakas. Gooti stiil o 12. saj lõpp-13. saj algus u. 16. saj alguseni. o Romaani stiili jätk. Põhilised levib Lääne-Euroopas. Stiili mõiste on tinglik, halvustav. Gooti- mõistena-barbaarne, kultuuritu. Nimetus võetakse hiljem kasutusele teadlaste poolt
Põhjus: Turgu ei uuritud piisavalt, klientide soovidega poldud kursis. Põhirõhk pandi kioski müügile. Tagajärg: Oodatav müügitulu jäi kasinaks, lisaks tuli teha lisa investeeringuid kodukandeks. Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu. Probleemi valdkond: Konkurentsistrateegia vale valik, ettevõtte juhi Riho Kullassepa vale juhtimisstrateegia. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Pankroti ära hoidmiseks oleks tulnud ettevõtte juhil Riho Kullassepal lähtuda strateegilise juhtimise 9-astmelisest protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist. Situatsioonist on aru saada , et Rihol jäi tegemata eeltöö, peamine eesmärk oli turu liidri positsiooni saavutamine. Tehes suuri kulutusi ja lootes oma projektile edu. ,,isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid kodukannet, Eestis polnud piisavalt
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga
kes loeksid just neile mõeldud päevalehte; jne). Lähtudes teooriast tuleks teha väliskeskkonna analüüs, selgitades välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni; välja selgitada ohud ja võimalused; tööjõu analüüs, materiaalsete ja rahaliste ressursside analüüs; selgitada välja plussid ja miinused ning kindlasti tuleks strateegiaid rakendada. Kindlasti oleks tulnud teha SWOT analüüs (Strateegilise juhtimise protsess, õpik lk 74). Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud inimeste seas tuntud, tekkisid kohe sisenemisbarjäärid. See raskendas ajalehega turule tulekut (esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu). Kuna müügil oli palju sarnaseid tooteid (asendustoodete oht), jäid kliendid truuks seni loetavatele ajakirjadele ja –lehtedele
piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tstsid üles 500 sdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhidektuuris unikaalne nii oma mtmete kui ka valmistamise
Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone. Kõrge taseme ka saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja tekstiilikunst. Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud pokaale, raskeid katteid ikoonidele ning jumalateenistuste ajal kasutatavate raamatute kaasi. Emaili kasutamisel avastasid nad ottersulatise (kärgsulatis) tehnika, mis oma ilult võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel
KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kull...
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4
The clock in northern side is one of the oldest in Tallinn and though it has been blanched with rain and window, the clock strick the time exactly. It has a Baroque wooden carvings, made by Christian Ackermann. 9. Saiakäik (White Bread passage) suubub raekoja platsile Raekoda mainitakse esimest korda 1322, säilinud hoone valmis 1404. Raeapteek- mainitakse 1. korda 1422. Raekoja platsile suubuvad tänavad: Vanaturu kael, Kullassepa, Dunkri, Voorimehe, Kinga, Mündi, Saiakäik, Apteegi. Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402-1404. 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. The Town Hall was established on the central square, probably at the beginning of 13th century. The second floor - the main floor, where the Citizen`s Hall, the Council Hall, a small kitchen and chancery are located and where festive receptions and concerts are held, just
Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuval...
Lineaarkiri B Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs Seinamaalid Lossid kaetud seest Sarnane Kujutati egiptuse Kreetaga poosis Kontrastsed värvid, Erinev vastandtoonid Kreetaga Pole pidustusi, sõda Tarbekunst Keraamika (mereteema) Kullassepa kunst (kullast surimask, agamenmoni) VANA-KREEKA Jaguneb 3 perioodi: Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr) – Poseidoni temple, dooria stiilis Klassikaline ehk õitseaeg (480- 323 eKr) - akropol Atheenas Hellenistlik ehk hiline (lõppes 30 pKr) – Mosolose hauakamber Halikarnossoses Arhidektuur Loogiline, matemaatiline Sambad :*2+1 (nt lühemal küljel 8 sammast, pikemal 8*2+1=17) Sammaste arv kindel 4-nurkne põhiplaan
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
(2) Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. (1) Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga looduslähedane ning isegi naturalistlik. Vaasidel kujutati väga palju mereloomi. Keraamika jaotatakse kolme perioodi: I perioodi puhul on kaunistuseks sisse kraabitud ornament, II perioodi puhul sirge ja range muster, nõud on kaetud musta, pruuni ja punase värviga, mille peale on valge värviga kantud joonis (hiljem punase ja tumekollasega), III
Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on baleriin Matilda Ksesinskaja villa (1904 06). 3. Lalique`i looming näitab traditsiooniliste kullassepa traditsioonide suurepärast tundmist. Seda näeb mitte ainult vanade juveelitoodete jäljendamises vaid ka julguses, kuidas ta muutis oma kunstiprintsiibid küpse stiili uudsetesse vormidesse. Lalique`i ehted esitavad suurepäraselt koloreeritud luksuslikke, eelkõige parasiitseid, taimi sageli putukate poolt asustatutena. Teiseks lemmikteemaks oli naine. Naist portreteeriti piinliku üksikasjalikkusega rahutuks tegeva vastupandamatu olendina .
17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, 5
SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on kogu organisatsiooni tasandil. Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3. Lugejaskond polnud piisavalt suur, et ostaks spordipäevalehte. „Eestis pole pisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte.“ Põhjused kohe iga tunnuse kohta, eraldi 1. Riho Kullassepp paigutas raha valesti. Ta investeeris esimesel aastal algkapitali liigselt: ostis tugeva ülepakkumisega tehasehoone kesklinna lähedal, hankis kaasaegse ...
Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist. *Metallikunst Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud, ehted, küünlajalad, orderid ja medalid, arhitektuurne sepis jms. Esemeid kaunistatakse muuseas pinna täppimise või tembeldamisega, puhandumis KUJUTAV KUNST Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav
(Mart Port, Malle Meelak, Irina Raud, Oleg Zemtsugov) ja 1980. aastate alguses Pärnu Mai (nüüd Ranna) rajoon (Paul Aarmann, Maimu Palm). Estonia taastamise ja laiendamise projekt (1945) Alar Kotli Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid
4 Avastused ja leiutised Kuldne kroon Tuntuim anekdoot Archimedesest räägib, kuidas ta leiutas meetodi ebakorrapärase kujuga esemete ruumala mõõtmiseks. Vitruviuse järgi pühendati templi ehitamisel aidanud kuningas Hiero II-le kroon, kuna ta aitas ehitust varustada puhta kullaga. Archimedes pidi siis kindlaks tegema, kas kroonile oli lisatud ebaausa kullassepa poolt hõbedat või mitte. Ta pidi lahendama probleemi krooni kahjustamata, seega ei saanud ta seda sulatada korrapärase kujuga objektiks, et siis selle tihedust mõõta. Ükskord vanni võttes pani ta tähele, et veetase vannis tõusis, kui ta sisse läks, ja mõistis, et selle nähtuse abil saaks mõõta krooni ruumala. Vett pole võimalik kokku suruda, selle tihedust ei saa muuta, seega vee alla lastud kroon tõrjuks välja ta enda ruumalaga võrdse koguse vett
Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondlane, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid ühte voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Tänavad olid kitsad. Kõik linna peatänavad suundusid turuplatsile, mida nimetati tavaliselt seal elavate ja töötavate ametimeeste järgi: Kullassepa, Voorimehe, Kinga tänav jne. Veel praegugi võib keskajal asutatud linnades leida kingseppade, rätsepate ja parkalite nimelisi tänavaid.Väga ligistikku asuvad majad ehitati sageli astmikuna, sopistused ulatusid korrus-korruselt üha kaugemale välja-niimoodi sai suuremaid tube. Säärastest üksteise lähedale pressitud majades levis kahjutuli väga kiiresti edasi , seda enam, et majad olid puust. Tulekahjusid puhkes küllaltki sageli
1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Triin Kingu Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja: Ivar Kaselaid Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng 2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus trükiplaati muuta ja ette valmistada. Trükkimiseks saab tegelikkuses nimetada ainese kopeerimist, ...
mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima.
kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse. · Madalmaad levis läbi Prants. 16. saj keskpaigas kujuneb välja oma stiil. FLORIS Antverpeni raekoda, de Key Leideni raekoda. · Saksamaa saavutused jäid tagaplaanile. Iseseisvat renes stiili ei suudetud kujundada. Valitsesid dekoratiivsed elemendid, Saksa iseloomulikud fassaadid (kolmnurksed viilud, mis ahenevad üles poole). Heidelbergi loss, Kõlni raekoja eeskoda. · Hispaania peatereskne stiil e. kullassepa stiil. Äärmiselt dekoratiivne, rikkalike kaunistustega. De Herrera ja de Toledo projekteerisid Eskoriali lossi Madridi lähedale Philippe II soovil. · Inglismaa gootika valitses kirikuarhit kuni 17. saj, profaanarhit. pääses renes võimule Elizabethi valitsuse ajal. Kujunes välja omanäoline stiil, mandri mõju puudus. Lossiarhit hinnati siseruumide otstarbekust jaa mugavust, välisarhit polnud nii oluline. Walton Wall. · Tsehhis Praha lõbuloss
Kuna väiksed aknad, siis pime, maalid olid mõttetud.., seega skulptuurid rulz ! Usk muutus hirmutamiseks, kardeti Jumalat rohkem kui Kuradit. kunstnikud= käsitöölised. Proportsioonid polnud tähtsad. ntks pea väike, jalad ülearu pikad. MAALIKUNST Tähtsal kohal miniatuurmaal, seda kautati käsitsi kirjutatud raamatutes. Raamatute hind kõrge. ( põhiliselt mungad olidki need, kuna nemad oskasid kirjutada). Esineb freskosid ja mosaiike, Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST, eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele.
Leitud tõendid räägivad, et Sipparis toimus elu alates Uruki perioodist (4000 eKr), kuid tegevus selles piirkonnas katkes aastal 481 eKr, mil toimus mäss Pärsia kuninga Xerxese vastu. 1 2 3 3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud 3. aastatuhandest eKr on Sipparist ja teistest Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele induse kultuuriga. Leidude hulka kuulub ka ühe olulise kullassepa peidetud vara, mis leiti purki peidetuna Ebabbari templi põranda alt. Peale kuld- ja hõbeehete, poolvääriskivist pärlite, vasktööriistade, savipitsatite ja ühe hematiitsilindri kuulus sinna veel 67 erinevast materjalist (enamasti ahhaadist ja hematiidist) ja erineva kujuga kaaluvihte. Kogu vara oli peidetud Ebabbari pühakompleksi, kus tegeleti juhtimise, käsitöö ja kultusega. Niisiis on leitud esemed sümboolsed objektid seotud religioosse tegevusega. Päikesejumal Shamashi
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
Rannaväravaga. Mõlemis nimetatud hargnemiskohas asetsevad väikesed kolmnurksed platsikesed. Väike platsike paikneb ka Pika tänava alguses Pika jala väravatorni ees, kust lähtub peale Pika tänanava ja Pika Jala veel kaks tänavat: - Põhja suunduv Nunne tänav, mis keskajal lõppes Toompea külje all paiknenud Nunnaväravaga. - Lõunasse suunduv Rataskaevu tänav, mille pikenduseks olev Rüütli tänav möödub Niguliste kiriku lääneküljelt. Raekoja platsilt lõunasse suundub Kullassepa tänav, selle pikenduseks olev Harju tänav lõppes linnamüüri lõunaosas paiknenud Harju väravaga. Peale nimetatud põhitänavate leiduvad all-linnas veel mitmed väiksemad tänavad, mis ülalnimetatuid omavahel ühendavad. Ka linnamüüri äärde jäeti selle hooldamiseks teed, need on tänapäeval tuntud kui Müürivahe ning Laboratooriumi tänavad. Kõik all-linna tänavad on harilikult kitsad (v.a Lai tänav) ning kõverad, et mitte raisata ringmüüriga hõlmatud ala
kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. 2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus,
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhitektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise
kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus Ka maali kunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maali kunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis ja põimtöid kullassepa kunsti tooteid ning tarbe ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastusmüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest mida oma jumalatele
Nende baasil moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse-
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
