Kokku-lahku kirjutamine (0)

KLK
Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles 
arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid:

a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised  tähistavad  erinevat mõistet võrreldes 
samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea  tükk , lapsepõlv-lapse põlv,  väikemees -
väike mees. 
b) vormipõhimõte- nimetavakujuline /lühenenud tüvega sõna  kirjutatakse  järgneva sõnaga 
kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi 
c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku 
kirjutatavaid sõnu: erakonna li ge- iga erakonnali ge 
d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva 
esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek 
e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba 
kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine 
f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks li ga pikaks, siis ei 
saa seda siiski kokku kirjutada: aastalõpu koosviibimine,  keskkonnakaitse  teemaline 
Nimisõna +nimisõna; 
- Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga 
kokku:  vesiveski , nahkmööbel,  verivorst  
- Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta 
märgib sel e nimisõnaga väljendatud mõiste li ki või laadi, moodustades koos temaga 
ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukel , seinakel , rongipilet, 
bussipilet,  eksamitöö , muusikakool,  seapraad  
- Sel esama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:

a) sihitisliku täiendiga  omaette  tähenduse ühendid: vennaarmastus, rõõmuavaldus, 
kartulipanek,  rehepeks 

b) hulka ja kogu väljendavad ühendid: li vahunnik, suhkrutükk, saiapäts. Kui täiendosa 
on li tsõna, siis kirjutatakse lahku: mereli va  hunnik , peegliklaasi  kild 

c) mitmusliku sisuga ainsuse  omastav : tikutoos, raamatukapp, palgikoorem

d) kolm või  enamgi  tüve: adviljakonserv, jalgpal ikohtunik, seisuametnik

Li ga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib li gendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku 
- Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kel e?, mil e?, siis kirjutatakse 
järgnevas nimisõnast lahku: isa  saapad , naabri auto, õpetaja portfel  
- Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:

Täiend laiendab täiendit:                    Täiend laiendab kogu  järgnevat  ühendit:

märja turba hunnikud                          märjad turbahunnikud

tähtsa linna elanikud                           tähtsad linnaelanikud

meie kooli õpetajad                            meie kooliõpetajad 
- Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse  järgnevast  nimis-st lahku: teaduste 
akadeemia,  vigade  parandus, raamatute nimestik, sademete hulk 
- Järgneva nimis-ga li tub ketgemini kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimis. omaette 
tähendusega ühendeis:  lasteaed , lastearst,  lastekodu , lastekoor (aga lahku laste sõber 
Lotte); naistearst, naisterahvas,  naistepäev ; meestesärk. Samuti kirjutatakse kokku 
mõned pikemadki mitmuse omastavas nimisõnad kindlakskujunenud 
ühendeis: hingedepäev , teadetebüroo,  vanadekodu , võõrastemaja 
- Järgneva nimis-ga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, 
kui sel eks on vähemalt 1 klk põhimõtete põhjustest 
- Kui peasõna juurde kuulub 2 või enam omastavalist  väljendit  tuleb nende klk toimida 
eeltoodud reeglite järgi. 
OMADUS-, ARV-,  ASESÕNA  VÕI MUUTUMATU SÕNA+ NIMISÕNA: 
• Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatkse järgnevast nimis-st üldiselt lahku: suur maja, 
rõõsk koor, raske koorem,  sinist  värvi, kolm nurka, meie maa, sel määral. Sama reegli 
järgi kirjtuatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda li ki  juhtumid .  
• Nimis-st lahku kirjutatkse ka käändumata omadus-d ja nende sarnased väiketähelised 
kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kul a sõber,  gooti  sti l,  slaavi  hõimud, eesti keel, 
läti rahvas.  
•  Märkus : Iseisesvate nimis-dena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatkse järgneva 
nimis-ga kokku li ts-des: di selmootor, röntgenikiired, maratonijook. 
• Märkus: väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimis-ga kokku: 
jaaniuss,  kadripäev , aadamaõun 
• Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimis-ga kokku, kui ta sel ega 
väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema, uusaasta, enesekriitika, kal iskivi 
• Järgneva nimis-ga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadus., samuti  tegus  
tüvivorm: esmaabi, kiirrong,  rohevetikas , sirgjoon, tõmblukk.  
• Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimis lahku, kui ta tähendab erinev, erisugune; 
tähenduses spetsiaalne, eriline kokku: töötasime igaüks eri alal; aga talle anti 
eriülesane.  
• Muutumatu sõna harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli  paat , lokkis juuksed. 
• Kokku kirjutatakse ni sugused kolme-või enamtüvelised omaette tähendusega ühendid: 
kuumaveeal ikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette 
tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe sil a jooks 
KOHANIMEDE  KLK: 
• Kohanimedes kirjutatakse li gisõna nimetuumaga harilikult kokku:  Emajõgi , Vahemeri, 
Pelgurand, Supilinn, Punaoja 
• Kohanime li gisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: 
-  Kohanimi  võib sama tähenduses ette tul a ni  koos li gisõnaga kui ka ilma: Tartu 
linn=Tartu,  Aakre  küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi 
- Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, 
Kol ane tänav, Narva  maantee , Mere puiestee, Punane  väljak , Raekoja  plats  
- Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean ( Vaiksel  ookeanil, Vaiksest 
ookeanist), Kol ane  jõgi , Suur  väin  
- Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva 
kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed 
• Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge  Suurjärv , Valguta 
Mustjärv, Virtsu  Vanasadam  
• Märkus: 

Anne  turg - Anneturu apteek

Uus turg- Uueturu tänav

Pikk jalg- Pikajala  kohvik  
• Ka li gisõna maa kirjutatakse harilikult kokku: Novgorodimaa, Prantsusmaa, Saksamaa 
• Märkus:Isikunimi kirjutatakse li gisõnast maa lahku: Adélie maa, Banksi maa 
• Märkus:Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse tal e  eelnevast  
suuremat terrutooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad= Aafrika riigid 
KÄÄND -VÕI  MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA  
• Määrsõnaliselt tarvitatud omadusõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku: kole 
külm, paras soe, tavatu kõrge 
• ne-ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, 
rahuaegne, jõulueelne, sel enimeline 
• Märkus:Kui ne- või line- omaudssõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend 
kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, suurte linnade vaheline 
• Nimi,  tsitaatsõna , täht, tähtühend või  sõnaosa  li detakse -ne või -line-omaudssünaga 
sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu- lähedane , sse-lõpuline 
• Märkus:mitmesõnaline nimi/tsitaatväljend kirjutatakse lahku: Friedrich  Reinhold  
Kreutzwaldi aegne, Esimese maailmasõja aegne.  
• Number/märk kirjutatakse järgneva ne-või -line-omadus-ga kokku või li detakse 
sidekriipsu abil: 25aastane/25-aastane, +märgiline/+-märgiline 
ARVSÕNADE KLK 
• Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist, -kümmend, -sada. Muud arvsõnad 
kirjutatakse lahku. 
• Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või -line li telise 
omadus-ga kokku, kui arv on kirjutataud mitme sõnaga, siis lahku. 
• Sõna pool kirjutatakse järgnevas nimis-st lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning 
käändub:pool aastat, pool tundi hiljem 
• Määrsõna pool ‘pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku:poolsurnud, 
pooljoostes, poolnuttes, pooltoores 
• Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand 
tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis 
TEGUSÕNADE KLK 
•  Üldreegel : käändsõnad,  määrsõnad  ja verbide  tegevusnimed  kirjutatakse verbi 
pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, 
• Üldreeglist kõrvalekaldeid on li t-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: 
- Liittegusõnad on mingi sõna või  sõnatüve  ja  tegusõna  püsiühendid, mida ei saa 
lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abiel uma, 
alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma 
- Li ttegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku:alahindama, alahinnata, 
alahinnates, alahindav, alahinnatav,alahinnanud, alahindan 
- Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna 
ühendid, mil e osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade 
vaheleasetamise teel lahutada: ühendtegus:al a  tulema , ette võtma, juurde  astuma , 
juures seisma; määrtegus(ülekantud tähendus):andeks andma, aru  saam , aset leidma. 
- Ühend-ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. 
- Kui ühend-või väljendtegusõnade oleviku  kesksõnad  esinevad  lauses  täiendina või 
öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas 
kokku või lahku kirjutada:äraminev  külaline -ära minev külaline, eemalseisev võõras-
eemal seisev võõras, al akirjutatud dokument-al a kirjutatud dokument, vastuvõtmata 
töö-vastu võtmata töö 
- Märkus:Kui ühendtegus. määrsõnalisele osael eelneb sel ega süntaktiliselt seotud 
laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist:trepist al a  jooksev  
koer, piletist ilma jäänud poiss,  aknast  välja visatud müts 
- Märkus:Ühend-ja väljendtegusõnades mood. käändsõnade ja määrsõnade osad 
kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette 
tähendusega:al akirjutamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine 
- Ühend-ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnadühendid kirjutatakse 
lahku:ammu tuntud lood, vähe kasutatud  õmblusmasin , raskesti jälgitav tekst. Kokku 
kirjutatakse ainult harvad  juhud , kui on moodustunud iseseisev omadussõna:paljutõotav 
algus, väheminev kaup, teretulnud külaline. 
MUUTUMATUTE SÕNADE KLK 
• Määrsõnade üldreegel:Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku:väga 
hea, üsna tugev, kuskil ees, ni sama hästi.  
• Märkus:Mõnikord võib määrsõna ol a li tnimisõna täiendosaks:paljutõotav, väheütlev.  
• Liitmäärsõnade üldreegel:Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnali ki kuuluvat sõna 
on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad 
kokku:aegamööda, aegapidi, alailma,  alatasa , avasilmi, eeskätt 
• Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o li tmäär-või li tsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna 
koos väljendavad  ilmset  erisisu, mis erineb tunduvalt  samade  sõnade lahku kirjutatavast 
õhendist (aegamööda, kahevahel,  kõigepealt ), või kus kokkukirjutamise tingib vorm 
(eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole 
tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu).  
• Kui sisu ja vorm ni  selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada ni  kokku kui ka 
lahku. 
• Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mil e 
juurde ta kuulub, lahku:mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber. 
• Märkus:ainult sel korral, kui kssõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga 
lahutamatu  terviku:aegamööda, pealekauba, tagaselja. 
• Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu üle talve e ületalve pidama.  
• NÄPUNÄITEID SÕNUTI: 
- Pool, pool, poolt:

Käändsõnadest lahku:metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool

Määrsõnaga kokku (määrsõna käändub 3s kohakäändes): sealpool , al pool, ülalpool 
- Kombel:

Käändsõnast lahku:inimese kombel, vasika kombel

Eritähenduslikud  väljendid  kokku:imekombel, õnnekombel 
- moodi ja viisi ‘moodi'

Käändsõna  omastavast lahku:varblase moodi, minu moodi

Käändsõna  osastava  puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi

Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi

Määrsõnaga kokku:ni moodi, nõndamoodi

Vorm nõuab kokkuirjutamist: mismoodi  
- pidi:

Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi

Kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi’, ‘viisi’:kahet(e)pidi-kahte pidi, kumbagipidi-
kumbagi pidi

Vorm nõuab kokkukirjutamist:edaspidi, pahempidi, parempidi 
- teel:

Käändsõnast lahku:kirja teel, posti teel 
- väel:

Käändsõnast lahku:kampsuni väel.  aluspesu  väel 
- jooksul ja kestel:

Käändsõnast lahku:aja jooksul, elu kestel 
- korral ja puhul:

Käändsõnast lahku:soovi korral, surma puhul

Vorm nõuab kokkukirjutamist: mispuhul , seepuhul (mil e puhul, sel e puhul)

Eritähenduslikud väljendid kokku:otsakorral

- kaupa ja viisi ‘kaupa'

Ainsuse  omastava  puhul kaheti:nädalakaupa-nädala kaupa, kahesakaupa-kaheksa 
kaupa, tükiviisi-tüki viisi

Mitmuse omastavast alati lahku:nädalate kaupa, kuude viisi 
- pealt, peale, pärast:

Käändsõnast harilikult lahku: hüppas  sõidu pealt maha, une pealt, päeva peale paistab, 
viguri pärast; mõnel juhul kaheti:Päeva pealt-päevapealt

Eritähenduslikud väljendid kokku:kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otsekohe'

Vorm nõuab kokku kirjutamist:mispärast, seepärast, mispeale 
- mööda:

Käändsõnast harilikult lahku:teed mööda

Eritähenduslikud väljendid kokku:aegamööda,  pikkamööda 

Kaheti võib kirjutada:  meelt  mööda-meeltmööda