„The Hobbit“ or „There and Back Again“ Words 1. Oozy – lämune - …worms and an oozy smell,… 2. Hobbit – kääbik - … particular hobbit… 3. Hushed – vaikisid - …and the family hushed it up… 4. Immovably – liikumatult - …settled down immovably. 5. Immense – tohutu - …and immense black boots. 6. Shady – varjuline - …of his shady hat. 7. Braces – traksid - …thumb behind his braces,… 8. Prosy – proosaline - …was not quite so prosy as he liked to … 9. Pantry – sahver - …as he went to the pantry. 10. Flustered – pabinas - Yesterday he had been too flustered… 11. Kettle – kann - …put on the kettle… 12. Dwarf – päkapikk - It was a dwarf… 13. Depredations – laastamistöö - …the depredations of dragons… 14. Morsel – suutäis - …for his after-supper morsel. 15. Throng – rahvamass- Throng! 16
• EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI MASKIGA • SUITSUSUKELDUMISEL ASETATAKSE SUKK KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid, puukingad. (naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad, kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit. Soengud: kadusid parukad. (mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe. (naised) hakkasid juukseid siledaks kammima. Mõõtühikud: võeti kasutusele meetri süsteem,raskus ühikuks oli kg., kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s
Sisukord: Asko Künnap .........................................................................................3 Looming ................................................................................................4 Haridus..................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Asko Künnap Luuletaja, kujundaja, illustreerija, turundaja sündinud 1971.Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimeste...
volang.Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures. 3.4 Vöö Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid, siis vööd ei kantud. 3.5 Liistik Liistik õmmeldi mustjassinisest villasest riidest, linasest riidest voodriga. Hõlmade alla õmmeldi kõvanduseks paks villane riie. Kaela-, kaenla ja alumisel äärel oli punasest kalevist kant. Hõlmad kaunistati värviliste riideribadega ja –täpikestega. Liistik kinnitati eest kahe haagiga. 3.6 Kaelarätik Kaelarätik oli tehtud punasepõhjalisest kirjust siidist. Rätiku äärtes olid narmad
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada. 11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal? Muutuste põhjused. Põhjusteks: 1)aadlike emigreerumine(aadlike elulaad ja toretsev rõivastusmood ei olnud enam eeskujuks) 2)aristokraatia eitamine, rõhutati kõigi inimeste ühetaolisust · Üldiseks muutus sankülottide riietus · Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid · Püksid taljejoonest kõrgemal traksid, jalas kanti puukingi · Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast · Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni
Hõlbustab triikimist Lõhnastatud Annab pesule pehmuse Sobib ainult masinpesuks Lubatud nii käis- kui masinpesu Vahend muudab naha vetthülgavaks Vahend kirgastab naha värvi Vahend impregneerib jalatsinaha Vahend annab nahale sära ja uudse väljanägemise Spordirõivaste märgistamine Õhutusavad puusast põlveni Eemaldatav karusnahk Eemaldatavad traksid Kapuuts (ilma kraeta) Kindatasku jope sees Lukuga ventilatsiooniava Õhukese voodriga pealisrõivas Puuvill Suusaprillitasku jope sees Tuulekindel Veekindel ja hingav Eemaldatav kapuuts Eemaldatav sisejakk Vetthülgav Kõik õmblused teibitud Kriitilised õmblused teibitud Lumetõke rõiva sees Pakendatud karpi
Professionaalne märgpuhastus. Mõõdukas hooldustoiming. Professionaalne märgpuhastus. Eriti mõõdukas toiming. Sirje Mets 13 Märgpuhastus keelatud Keemiline puhastus keelatud. Professionaalne keemiline puhastus, vähese veega, lühiajaline tsükkel, madalal temperatuuril, mitteaurviimistlus Sirje Mets 14 Spordirõivaste märgistamine Õhutusavad puusast põlveni Eemaldatav karusnahk Eemaldatavad traksid Kapuuts (ilma kraeta) Kindatasku jope sees Lukuga ventilatsiooniava Õhukese voodriga pealisrõivas Sirje Mets 15 Vetthülgav Puuvill Suusaprillitasku jope sees Tuulekindel Veekindel ja hingav Eemaldatav kapuuts Eemaldatav sisejakk Sirje Mets 16 Kõik õmblused teibitud Kriitilised õmblused teibitud Lumetõke rõiva sees Pakendatud karpi Sulg Tugevdatud õmblus
Iseseisev töö nr. 6 Ohutusjuhendi koostamin AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND Käesolev juhend annab üldised juhised õnnetusjuhtumite vältimiseks akutrelliga töötamisel. Konkreetsed juhised leiab tööriista tootja poolt koostatud kasutusjuhendist. 1. ÜLDNÕUDED 1.1 Akutrellidega lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 1.2 Akutrelli kasutaja peab täitma käesoleva juhendi ja akutrelliga kaasasoleva kasutusjuhendi nõudeid. 1.3 Töötamise koht peab olema hästi valgustatud, valgus ei tohi pimestada töötaja silmi. 1.4 Töövahendid, seadmed mõõteriistad, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepär...
telefoninumber ja nimi. Kaelarihm peaks olema elastne, et kassil oleks võimalus kuhugi kinnijäädes lahti rabeleda . Hea lahendus oleks ka kui laseksite oma looma mikrokiibistada, see tähendab, et loomaarsti juures paigaldatakse talle nahaalla imepisike mikrokiip ning registreeritakse omaniku ja looma andmed. Nii on võimalik eksinud loom peremehele tagastada. Kui soovite käia linnas kassiga jalutamas, siis pange kassile peale traksid, mida on loomapoodidest saada. Enne kui te kassiga õue lähete jalutama oleks mõtekas teda toas jalutusrihmaga harjutada. Kassile oleks vaja ka mõningaid mänguasju, kas siis loomapoest, loomakliinikust või enda tehtud. Sellel ei ole erilist vahet, sest mängides on kass ikka sama õnnelik. Kõigil kassidel on vajadus kraapida või kratsida, mis aitab neil oma küüniseid paraja pikkuse juures hoida
30 2. VÄLIOSKUSED 2.1 SÕDURI VARUSTUSE PAKKIMINE Aluseks on võetud Sõduri baaskursuse õppekava (kinnitatud kaitseväe juhataja kk 29 jaanuar 2003 nr 30) peatükk 9 välioskused instruktori käsiraamat. RAKMED. Vöörihm Neid on kolmes eri pikkuses (vöörihma paremal esiosas asub number I-III) Traksid · traksid koosnevad kas ühest või kahest osast sõltuvalt rakmete mudelist. · trakside külge saab kinnitada 1-2 seljakoti küljetaskut (seljale) kuhu paigutatakse kogu ülesande täitmiseks vajalik varustus. Taskud Vöörihmal asetsevad (Pilt 2.1): · vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski taskus 2 salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit) · vihmaülikonnatasku, kus hoitakse vihmaülikonda + kuivi riideid (kui mahub, vastavalt aastaajale) (nr 3 ja nr 5)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Referaat ABIVAHENDID. 1 SISUKORD 1.Liikumisabivahendid............................................................................................ 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõida...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud, mille tüved eksisteerisid varem eesti keeles. Soome keelest uusi tüvesid on 87-96, s.o
luud. Illimar sirutas ennast soojas voodis ning talle pakkus alati huvi nende piltide vaatlemine. Ta ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad. Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna
asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas kala: "Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas." VÕI Vaal: "See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma." 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definatsioonid ja erinevused. Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e
Trummelkuivatus, eriti Triikraua talla kõrgeim lubatud temperatuur 200`C. mõõdukas toiming. Väänamine, tsentrifuugimine Väänamine keelatud. keelatud. Triikraua talla kõrgeim lubatud Triikraua talla kõrgeim lubatud Triikimine keelatud. temperatuur 150`C. temperatuur 110`C. Teave keemilise puhastuse jaoks. Keemiline puhastus keelatud. Märgpuhastus keelatud. Õhutusavad puusast põlveni. Eemaldatav karusnahk. Eemaldatavad traksid. Kapuuts(ilma kraeta). Kindatasku jope sees. Lukuga ventilatsiooniava. Õhukese voodriga Vetthülgav. pealisrõivas. Puuvill. Suusaprillitasku jope sees. Tuulekindel. Veekindel ja hingav. Eemaldatav kapuuts. Eemaldatav sisejakk. Kõik õmblused teibitud. Kriitilised õmblused teibitud. Lumetõke rõiva sees. Pakendatud karpi. Sulg. Voodrimaterjaliks on Tugevntatud õmblus
Tekstiili võib katta enne rullimist siidpaberiga. Rull seotakse puuvillase paelaga. Läbi rulli pannakse pulk, mille abil asetatakse objekt vastavate tugedega kappi. Riidepuudel hoiustatakse terveid ja heas seisus riideid. Horisontaalselt hoiustatakse kahjustunud seisundis riideesemeid ning raskete kaunistustega kostüüme.Riidepuud peavad olema polsterdatud. Rasketele riietele õmmeldakse vöökohale riidest riba ja traksid. Esemed kaetakse tolmukattega ja säilitatakse kappides. Karpides hoides tuleks riide sisse panna padjandid vormi säilitamikeks,Kolmemõõtmeliste objektide jaoks valmistatakse polüeteenvahust vorm. Peakatteid ei tohi asetada üksteise otsa. Kinnastesse pannakse toestud. Haruldased, haprad tekstiilid ei tohi olla ekspositsioonis üle 3-6 kuu. Tekstiilid tuleb eraldada puidust, krohvist : vaipade alla asetatakse vaibapolster. Tekstiile võib eksponeerida riputatult takjakinnituste abil
sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole). Osa substantiive on vaegmuutelised arvukategooria suhtes, st nende vormistikus puudub kas mitmus või ainsus. Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga.
olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas.” VÕI Vaal: “See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma.” 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definitsioonid, erinevus. Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Siis võttis ta teise marmorkuuli taskust ja viskas selle samuti ara, öeldes: «Vend, mine otsi oma vend üles!» Ta jälgis kuuli kukkumist, läks sinna ja vaatas. Kuid kuul oli kas lähemale või kaugemale kuRkunud, niisiis proovis ta veel kaks korda. Viimane vise oli tagajärjekas: kaks marmorkuuli lebasid ühe jala kaugusel teineteisest. Just sel hetkel kõlas rohelise metsavõlvi all nõrk mängupasuna hüüd. Tom viskas kuue ja püksid maha, muutis traksid vööks, lükkas pehkinud puutüve taga oksad kõrvale, paljastades algelise vibu ja noole, puust mõõga ja plekkpasuna, haaras need esemed ja sööstis minema palja jalu ning lehviva särgiga. Ta peatus varsti suure jalaka all, puhus vastusignaali ja hakkas siis kikivarbail, siia ja sinna piiludes edasi minema, hüüdes tasakesi oma kujutletavaile kaaslastele: «Pidage, mu vahvad poisid! Jääge peitu, seni kui puhun.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
