KÕIGE SUUREMAD TÄHED 10. klass SIIRIUS • Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. • Tänapäeval on Siiriuse komponentide massid määratud järgmiselt: Siirius A 2,02 Päikese massi ning Siirius B 0,978 Päikese massi. Raadiused vastavalt 1,711 ja 0,0084 Päikese raadiust ning temperatuurid 9940 K ja 25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat. WOLF 359 • Wolf 359 on punane täht, mis asub tähtkujus Lõvi, lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M • Temperatuur: 3500 K • Avastaja: Maximilian Franz Josep...
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike
• Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige nõrgemate palja silmaga nähtavate tähtede tähesuurus on 6, väga heledate tähtede tähesuurus aga 0. Mõned tähed on nii heledad, et nende tähesuurus on miinusmärgiga. Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar,
Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse, et neid ei ole Universumi eluea jooksul jõudnud tekkida, sest jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate vaadeldud valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K. Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist Galaktika tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole palja silmaga nähtav. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest. Oht maale On avastatud, et ühel valgel kääbusel võib toimuda kunagi suur termotuuma plahvatus, mis on suhteliselt lähedal meie päikesesüsteemile. Õnneks teadlaste sõnul ei toimu plahvatust lähima miljoni aasta jooksul.
Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravitatsioonijõuga ja tiirlevad ümber ühise raskuskeskme. Ka tähistaeva Heledaim täht Siirius on kaksiktäht. Mõned tähed paistavad taevas teineteise lähedal ja näivad kaksiktähtedena, aga tegelikkuses nad ei ole omavahel seotud, vaid paiknevad kosmoses juhuslikult ühel suunal, niisuguseid tähti nimetatakse aga visuaalseteks kaksiktähtedeks. Näiteks Suure Vankri aisa keskmine täht Miitsar moodustab visuaalse kaksiktähe Alkoriga. Mõnes tähesüsteemis on kolm või enam komponenttähte ja neid nimetatakse mitmiktähtedeks. Täherühmad
tänapäeval väga hea meditsiin ja põhimõtteliselt kõik on võimalik ning tänu heale arstiteadusele elas nii mõnigi inimene mõned aastad kauem. Teaduses veel üks oluline saavutus on päikesekalender. Egiptlased suutsid tol ajal kõige täpsemini aega arvata. Nende päikesekalender oli seotud Niiluse üleujutustega. Nimelt Niiluse üleujutused olid korrapäraselt ja need toimusid alati peale seda, kui täht Siirius peale pikka varjul olemist välja tuli. Egiptlased jagasid selle ajavahemiku, mis jäi kahe üleujutuse vahele kaheteistkümneks kuuks. Puudusid neil küll liigaastad, aga siiski oli see selle aja täpseim ning see on ka tänapäeva kalendri aluseks, sest roomlased lõid hiljem selle põhjal tänase kalendri. Ka see on väga märkimisväärne saavtus tolle aja kohta, sest see, et nad aega oskasid määrata ja
kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu · Sideeriline kuu-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8h-ga, tegelik tiirlemisperiood, tähtede suhtes Sünoodiline kuu-29 ööpäeva ja 12h, Päikese suhtes Maalt vaadatuna · Suhteline heledus on seotud väljuva kujutise suurusega ja märgib, kui hästi binokliga näha on, mida suurem, seda parem. Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas · . · Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Astrofüüsikud jaotavad tähed
Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine. Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati kuukalendriks ja selel järgi koosens aasta täpselt 12 kuust (Kuu astronoomilisest perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Religioon 4
spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav)
Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII
kujunenud. Enamik hieroglüüge tähistas mingit mõistet. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga, ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Igapäevases kasutuses oli nn hieraatiline kiri. Kirjutati papüürusele. Kirjamärke oli palju. 11. Millised teadusvaldkonnad olid Egiptuses rohkem arenenud? Miks? Too näiteid. · Astronoomia- Niiluse üleujutus algas alati , siis kui pikka aega varjul olnud täht Siirius koidkul taevasse ilmub, ja et Siiruse uut ilmumist lahutab täpselt 365 päeva. Need jagati 12ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. · Geomeetria-tänu ehitamisele. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, ning püramiidi ja silindri ruumala. Bii. · Arstiteadus-aitasid kaasa surnute palsameerimisega saadud teadmised. 12. Too näiteid Egiptuse kirjandusest. · Hümnid(ülistuslaulud jumalajaile) · Püramiidi raamatud · Surnute raamatud
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine T...
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
Kosmoloogia (õ lk 24 küsimused) 1. Mida tähendab ''kosmoloogia''? Mida see teadus uurib? ''Kosmoloogia''- tähendab maailmaõpetust ja uurib Universumit. 2. Mis on universum? Universum selle all mõistame kõike olemasolevat. Tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Kosmos ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline on primitiivse kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivne ettekujutus lame Maa ja kuplikujuline taevas. Maapinnal asuvad esemed on enam-vähem kättesaadavad. Taevas liikuvate taevakehade kohta tehti vaid oletusi, usuti, et tegu on jumalatest seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähted...
kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse et neid ei ole Universumi eluea jooksul jõudnud tekkida, jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K. Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist Galaktika tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole palja silmaga nähtav. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest Päike Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev. Ta paistab päeval, mitte öösel. See täht on päevatäht Päike. Päike on tegelikult samasugune täht, nagu need tuhanded tähed, mida me öötaevas näeme
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Päike.........................................................................................4 Tähtede kiirgus.........................................................................5 Tähtede värvus ja heledus.......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, ...
kääbuseks. Arvatakse, et Universumi eluea jooksul ei ole külmi musti kääbuseid jõudnud tekkida, sest Universum pole nii kaua veel eksisteerinud. Kuigi valged kääbused on umbes Maa suurused, on nende mass võrreldav Päikese massiga. Palja silmaga ei ole ühtegi näha, aga üks vähestest pikksilmaga vaadeldatavatest valgetest kääbustest on Omicron2 Eridani. Selle avastas William Herschel 1783. aastal. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ja on ka heledaim valge kääbus. Pruunid kääbused on Jupiterist mõnevõrra suuremad ja tavaliste tähtedega võrreldes väga jahedad neist jahedaim ainult 27 kraadi. Pruunid kääbused on tekkinud suutmatusest helendada, kuna nad pole piisavalt suured ja seetõttu ei saa mõnedes neist tekkida termotuumareaktsioone. Nad kiirgavad ainult väga nõrka kiirgust, mis pärineb nende tekkimisel üle jäänud soojusest
otseselt vaatlusandmeist. Visuaalseil kaksiktähil, millede kaugus on teada, on võimalik arvutada muu seas ka komponentide tõenäolised läbimõõdud heleduse ja pinnatemperatuuri alusel, viimane omakorda on määratav tähe värvi, või "värvi-indeksi" abil, ülesanne, millega tegeleb astrofotomeetria. Niisiis on olemas mõnikümmend süsteemi, kus mitte ainult orbiidid, vaid ka üksikute komponentide suurused ja massid on teada. Näiteks Siirius ( Canis Majoris), üks lähematest tähtedest, heledaim täht taevas; kaugus 8.8 valgusaastat; on kaksiktäht, mille avastas Bessel, ilma et tema kaaslast oleks näinud, ainuüksi tema liikumise perioodilisest kõikumisest, mida tuli nähtamatu kaaslase arvele panna; hiljem leiti kaaslane üles, see osutus võrdlemisi heledaks, 8. suuruse täheks, mida aga väikeses pikksilmas pole võimalik näha peatähe pimestava heleduse tõttu; peatäht "varajasetüübiline" valge, pinnatemperatuur
Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Egiptuse kalendris puudus liigaasta ning selletõttu tekkis päikese- ja kalendriaasta vähele aja jooksul üha suurenev nihe. Geomeetria: Egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala.
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnet...
Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 18. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Juba vanaaja astronoomid püüdsid tähti heleduse järgi jagada, kasutades tähesuuruse mõistet. Kõige heledamad tähed olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise ja kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk oli eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam täht on Siirius – tähesuurusega -1,45. 19. Millest tekivad tähed? Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madalal temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheke kohutavalt palju aega. Meie ei näe tekkivat tähte, kuna ümbritseva külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. 20. Kuidas tekib tähe kiirgus?
poolt asutatud Estonia Film Tartus stuudios valminud esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust;
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
Kr. Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi. Kõik tekste sisaldavad püramiidid asuvad Sakkara nekropolis. Püramiiditekstide funktsiooniks arvatakse olevat garanteerimine, et surnud vaarao jõuab õnnelikult teispoolsusse - tähtkuju Orioni (Osiris) juurde, milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legende. Püramiiditekstide leidumisest Järgnev on ülevaade olulisematest püramiididest, kust tekste on leitud: Unase, Teti, Pepi I ja Pepi II ja samuti kahe viimase juurde kuulunud kuningannapüramiididest. Unase püramiid Unas, 5. dünastia viimane kuningas (valitses arvatavalt 2355 - 2325 a. e
Päikesevarjutust 28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides d) tõusud ja mõõnad e) magnettormid? 29.8. Tähed on erineva värvusega: Siirius on valge, Betelgeuse punane ja Kapella kollane. a) võrdle nende tähtede pinnatemperatuure. Kõige kuumema pinnaga on Siirius, kõige jahedamaga Betelgeuse b) kas ka planeetide värvuse järgi võib otsustada nende temperatuuri üle? Ei PÄIKESESÜSTEEM. Küs. Lk. 51 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? V: Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond
Ees-India, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Islandi koondnimi), Baltimaad, Madalmaad; · maailmajaod: Aafrika, Euroopa, Aasia, Euraasia, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Maa, Päike, Kuu, Galaktika (vrd nimetused maa, päike, kuu, galaktika); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Padise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall); · ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba, Hiidude tuba (vrd nimetused
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volf...
Kui ma ärkasin, nägin ma sind. Sa magasid. Minust olid sa ikka veel kaugel-kaugel. Olid täielikult mu juurest kadunud. Sa ei teadnud minust enam midagi. Sa olid kusagil, kuhu ma sulle järgneda ei saa." Ravic suudles Joani kätt. ,,Kuidas saab armastus olla täiuslik, kui ainuüksi juba uni sind igal ööl mu käest röövib?" ,,Ma lamasin päris sinu juures. Sinu kõrval. Sinu käte vahel." ,,Sa olid tundmatul maal. Sa olid mu kõrval, kuid olid must kaugemal kui Siirius. Kui sa päeval ära oled, siis ei tähenda see midagi; päeva kohta tean ma kõik. Aga kes teab midagi öö kohta?" ,,Ma olin su juures." ,,Sa ei olnud mu juures. Sa ainult lamasid mu kõrval. Kust võibki inimene teada, missugusena ta tagasi tuleb, sealt kontrollivabalt maalt? Tuleb sootuks teisena ega tea seda ise."" Lk 218,,,,Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe aga võtab juhmiks."" Lk 227"Linnuke, mõtles Ravic. Istub veel minu okstel, aga tiivad juba valmis lendu tõusma." /---/ ,,..
toitu oma emadelt... Tema jõud kätkeb horisondis, nagu Atumil (õhtupäikesel), kes tema sünnitas, aga sünnitas ta enesest tugevamana... Päike keedab nendest toitu oma õhtupadades... Suured neist lähevad tema hommikulauale, keskmised nendest tema õhtulauale, väikesed tema öölauale... Taevaelanikud on loovutatud Päikesele". Seega hävitas kõikeneelav Päike kõik taevatähed. Päikese kõrval paistis silma ainult Kuu, aja reguleerija (jumal Thot), ja Siirius, täht, millest sõltus Niiluse veetõus, Egiptuse kogu heaolu läte. Siirius ilmus Egiptuses esmakordselt horisondile üheksateistkümnendal juulil, s.o. hetkel, mil algas veetõus. Seepärast pühendati Siirius, mis etendas nii tähtsat osa, Ra lapselapsetütrele (teise variandi järgi tema tütrele) viljakus jumalanna Isis- Hathorile, kes andis maale kõik maised hüved. Isis on viljakuse ja emaduse jumalanna, Hathor aga armastuse, tantsu ja taevajumalanna
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5
elujärje kui ka auväärse ühiskondlikus positsiooni. Teadus Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikuks. Sellest hoolimata omandasid egiptlased arvukates üksikküsimustes põhjalikke teadmisi ja oskasid neid ka edukalt rakendada. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub, ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest alati 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaliseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. 17 See oli vaatamata liigaasta puudumisele, kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvestussüsteem kuni 1. Sajandini eKr, mil roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria oli egiptlastele vajalik ehitustegevuse tõttu peamiselt
spekter, mis annab uurijatele detailse ülevaate nii tähe keemilisest koostisest, massist (mis on seotud läbimõõduga) kui kirjeldab tähe nähtavat värvust (pinnatemperatuuri). Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust A – sinakasvalged, pinnatemperatuuriga 7500 … 11 000K (spektris H, He ja ioniseeritud Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete spektritega nihkunud pikemalainelisemaks – tegu on Doppleri efektist tuleneva punanihkega.
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), · Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi); · maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
