Rahvatants Marleen Mõttus 10.e Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ning lavarahvatantsu. Rahvatants Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule. Rahvatants Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus (traditsioon) uuenduse (innovatsiooni) üle, kuigi rahvatantsud muutuvad ajas nagu kõik teisedki rahvaloomingu liigid. https://www.youtube.com/watch?v=UV_g_IY 4__c
tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Mis siis ikkagi iseloomustab eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks
RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID
regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne helilooja Jean Sibelius LORDI · 2006 a. võitsid Eurovisiooni lauluvõitluse.
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
(kliima soojeneb, rahvad assimileeruvad, mõttemallid muutuvad), kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera-Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. Rahvatants on nagu ühine lemmik spordiala, kus saab teatud ja tuntud seltskond kokku ning hakkavad õppima tantse, mis sümboliseerivad meie kultuuri, on see siis võetud vanadest rituaalidest või täiesti ise välja mõeldud
Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor *rõhk sõnadel *naised laulavad enamasti *üks mõte mitu korda *loetlemine
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude li...
Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE..................................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKAD.....................................
EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu? Põhjasõda, kontaktid Euroopa meelelahutusliku tantsuga mõisnike kaudu, vennastekoguduslik liikumine Milles seisneb paaristantsu ja kontratantsu peamine erinevus?
kalapüük kilpkonn lumelauasõit ei ole programmeerimine ei ole kalapüük kass golfimäng kass golfimäng ei ole golfimäng kass kalapüük kass pillimäng ei ole sulgpall papagoi võrkpall madu pillimäng koer rahvatants papagoi ratsutamine koer käsitöö kass käsitöö hamster pillimäng koer kergejõustik kass käsitöö koer lumelauasõit koer rahvatants kass lumelauasõit ei ole jalgrattasport kass programmeerimine koer jalgpall papagoi
Ulla, T.Randviir, J.Lehiste, AE.Kerge, E.PoznjakKõlar jne 8 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Kõige enam on Eesti balleti mainet kujundanud MaiEster Murdmaa looming, mis on laialdast tuntust kogunud ka väljaspool Eestit Ta on loonud individuaalrolle Kaie Kõrbile (1961) Kaie Kõrb 9 Rahvatants Eesti rahvatantsu iseloomustus: kollektiivne, rahulik, väärikas puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused vähe akrobaatilisi elemente palju korduvaid motiive lihtne liikumissüsteem 10 Rahvatants Rahvatantsu hakkas 20. saj. alguses (1913) põhjalikumalt koguma ja üleskirjutama Anna Raudkats (18861965). Tema "Eesti rahvatantsud" ilmus 1926. a. Ullo Toomi oli selle töö jätkja.
vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera- Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. "Kaera-Jaani" algupära iseenesest on huvitav, kuigi see on ka tuliseid vaidlusi tekitanud. Tartust viisid mitte-eestlastest üliõpilased "Kaera-Jaani" Eesti rahvusliku tantsuna isegi kuni Kaukaasiani välja, kus tollele naljaviluks ka peenem nimi olla välja mõeldud: Jean de Kaër.
vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi tuntud kujutusi itaalia rahvatants on osa komplekt freskod Palazzo Pubblico Siena poolt Ambrogio Lorenzetti. Osa tema Allegooria Hea valitsus on maalitud umbes 1338-40 ja mis näitab üheksa rühm tantsijad, kõik naised ja saadaks teine naine laulab ja mängib tamburiin. Täidesaatva "bridge" näitaja, kus tantsijad lähevad alla liitus kätte kaks juhtivat tantsijad. Hilistel 16. ja 17. sajandi alguses käsiraamatuid Caroso ja Negri, erinevaid tantsu tüüpi võib näha: aeglane processional tantsud, pikuti, erinevad
Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik Sugu Tootmine tööline 7 200 jalgpall koer mees Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass naine Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass mees Ost sekretäär 8 500 pillimäng hamster naine Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine Tootmine tööline 10 500 karate ei ole mees Majandus koristaja 6 500 käsitöö kass naine Transport dispetser 9 600 kalapüük kilpkonn naine
vallaline Ost juhataja 29 600 pillimäng ei ole lahutatud Müük juhataja 36 500 sulgpall papagoi lahutatud Finants jurist 23 500 võrkpall madu abielus Finants jurist 22 700 pillimäng koer abielus Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi lahutatud Ladu kompekteerija 11 600 ratsutamine koer abielus Majandus koristaja 6 500 käsitöö kass abielus Majandus koristaja 7 200 käsitöö hamster lesk Majandus koristaja 6 500 pillimäng koer abielus Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass
võimu all. Sellel perioodil : talupoegadele hakkati pidama eestikeelseid jumalateenistusi alustati piibli tõlkimist eesti keelde 1632. aastal asustati kuningas Gustav II Adolfi eestvõtmisel Tartu Ülikool. RAHVALAUL Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, sarnaneb eesti uuema rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks.
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI
lesk Ladu juhataja 2,270 € kalapüük vallaline Ost juhataja 2,960 € pillimäng lahutatud Müük juhataja 3,650 € sulgpall lahutatud Finants jurist 2,350 € võrkpall abielus Finants jurist 2,270 € pillimäng abielus Ladu kompekteerija 1,030 € rahvatants lahutatud Ladu kompekteerija 1,160 € ratsutamine abielus Majandus koristaja 650 € käsitöö abielus Majandus koristaja 720 € käsitöö lesk Majandus koristaja 650 € pillimäng abielus Tootmine lukksepp 1,150 € kergejõustik vabaabielus Tootmine lukksepp 860 € käsitöö
Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve, sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma autor, kuid ajapikku on see ununenud. Teemad: töö, usk, perekond, säilitati teadmisi ammustest aegadest.
.......................................................................................................... 5 Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants.Euroopa ballisaalides olid mõlemad tantsud populaarsed 7. sajandil 19. sajandil kasutati neid vaheldustpakkuvate karaktertantsudena ballettides..................................5 Krakovjakk on ¾ taktimõõdus,sünkopeeritud rütmiga elavaloomuline rahvatants,mis sai 19.sajandi lõpul Euroopas tuntuks ka peotantsuna..................................................................... 5 Poola rahvapillidest on põnevamad kolme tüüpi puutrompetid , mida kasutati signaalpillidena.Bazuna't kasutasid karjased ja kalurid.Ligawka't puhuti põhiliselt advendiaja õhtutel.Trombita oli 5 meetrit pikk ja sellel mängiti aeglaseid meloodiaid.Dudy on torupillisarnane puhkpill , mida esineb mitut liiki.............................................................
Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 580 Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus jalgpall koer mees 2/11/1985 29 raamatu lugemine kass naine 4/25/1987 27 kergejõustik kass mees 5/13/1964 50 pillimäng hamster naine 5/15/1966 48 rahvatants papagoi mees 8/14/1947 67 programmeerimine koer naine 11/8/1957 57 korvpall koer naine 10/7/1971 43 karate ei ole mees 4/5/1954 60 käsitöö kass naine 3/13/1942 72 kalapüük kilpkonn naine 10/6/1971 43
Kunsti teemad: ainestiku valimine : ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest, teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni Arhitektuur : Keskaja matkimine Tornid, lossid ja kaasaegne mugavus Muusika Autoritel isiklik stiil Ühtsust vähe Palju vorme Kontrastid-ilus ja inetu Tundeelu Loogiliselt arenev lugu 5. Mõisted: Masurka – poola rahvatants Polonees - 3/4 taktimõõdus ballitants, mis oli eriti populaarne 18. sajandil. Oli algselt poola rahvatants. See on ülimalt mõõduka tempoga tants. Operett (teksti osaga, ka koomiline ooperit meenutav teos) -väike ooper, rohkem teksti ilma muusikalise taustata, moodsate tantsude rütmil. 7. Heliloojad ja peamised teosed: Chopin - poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud klaveripoeediks
Habaneera Habaneera on tantsustiil, mis on rütmikas kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www
2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud Rahvatants on ka rühmatöö, kus tähtis on igaüks isiklikult, aga tulemus sünnib koostöös – ka seda õpetab Erik Ta ütles ka ,et ‘’Tunnustus on meeldiv ja näitab, et ka rahvakultuuri vallas tegutsejaid märgatakse.“.
Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks. 19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru, subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt: Vanem rahvatants talupoeglik maarahva tants, kohati ka maagilise ja rituaalse otstarbega. Eesti vanemale rahvatantsule on iseloomulik vaoshoitus ja väärikus, kus puuduvad suured hüpped, käte- jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus ja puusade liikumine. Vanem tantsumuusika on rõõmsakõlaline ja sageli kolmeosalises taktimõõdus. Voor- ja sõõrtantsudes liiguvad tantsijad üksteise taga reas või kinnises ringis. 18.-19
Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS
3,650 golfimäng kass naine 10/9/1962 2,270 kalapüük kass mees 10/6/1942 2,960 pillimäng ei ole mees 5/19/1983 3,650 sulgpall papagoi mees 9/21/1969 2,350 võrkpall madu naine 11/13/1944 2,270 pillimäng koer naine 11/24/1942 1,030 rahvatants papagoi mees 2/3/1971 1,160 ratsutamine koer naine 9/17/1969 650 käsitöö kass naine 6/21/1950 720 käsitöö hamster naine 1/8/1984 650 pillimäng koer naine 7/11/1942 1,150 kergejõustik kass mees 1/18/1989
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor
kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. aeg Tantsu viisi päritolu liikumisjoonised Vanem rahatants Kuni 19.saj lõpp Voor, sõõr, Uuem rahvatants 19 saj Ring, Anna raudkats- 1. Üldtantsupeo vastutaja I üldtantsupidu toimus 1934 a.
Tal oli palju sõpru teiste kunsti inimeste seas. Pikemat aega oli Chopin seotud skandaalse kirjaniku George Sand`iga. Chopin pühendas talle paljud oma teosed. Chopin kirjutas peamiselt klaverimuusikat. Kuulsad on prelüüdid, ballaadid jne. Ta kirjutas ka palju kontsertvalsse. Tähtsaim joon tema loomingus on rahvuslikkus. Muusikas on sageli meenutus tema sünnimaast Poola rahvamuusika rütme ja viise. Otsesel poola muusikaga seotud masurkad ja poloneesid. Masurka Poola rahvatants, polonees suursugune ballitants (pidulik). Kuulsaimad teosed: ,,Revolutsiooniline etüüd" ja ,,Vihmapiiskade prelüüd. Chopini teosed on alati väga viimistletud iga heli ja kõlavärv oli talle tähtis. Tema teosel on alati ilus voolav meloodia ja palju kaunistusi. Väga sügava sisuga ja tundeküllased. Fryderyk Chopin suri tuberkuloosi aastal 1849.
kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga. Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Keskajal põlgas kirik tantsu, kuid ei suutnud siiski selle arengut takistada ning õitsele puhkes rahvatants. 15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes tõukas see rahvatantsu kõrvale. Praeguseks on rahvatants peamiselt taandunud tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes välja 16. 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants, mis omakorda jaguneb
Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Minu nimi on ............ ja seisan täna siin teie ees, et rääkida milleski, mis huvitab mind, igapäevaselt ning millega tegelen vabal ajal, tavaliselt peale kooli. Räägin teile tantsust üleüldiselt. Tants on vanimaid kunstiliike. Tantsuga väljendatakse liigutuste ja poosidega tundeid, elamusi kui ka suhtumist. Tantsuliike on kümneid, kui mitte sadu. On rahulikke tantse, aeglane valss, ballett, rahvatants. Kuid on ka tantse, mis on täis energiat, emotsioone show, hip-hop, street need on tantsud, kus on vaja TÄPSUST, TERAVUST, TUGEVUST. Tantsus on tähtis igakülgne abi ja toetus nii lähedastelt kui ka ühiskonnalt. Ühiskonna all mõtlen rohkem kooli ja valla toetust. Tantse saad ise välja mõelda, jäljendada teisi ja teha neid mõlemaid koos. Tantsuga saab reisida nii kodus kui ka kodust kaugemal, Itaalia, Tsehhi, Leedu, Läti need on kohad, kus olen tänu tantsule saanud reisida.
Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. 7 Tantsuliigid Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod. Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust: · voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi
golfimäng ei ole M 10/24/1972 43 golfimäng kass N 10/9/1962 53 kalapüük kass M 10/6/1942 73 pillimäng ei ole M 5/19/1983 32 sulgpall papagoi M 9/21/1969 46 võrkpall madu N 11/13/1944 71 pillimäng koer N 11/24/1942 73 rahvatants papagoi M 2/3/1971 44 ratsutamine koer N 9/17/1969 46 käsitöö kass N 6/21/1950 65 käsitöö hamster N 1/8/1984 31 pillimäng koer N 7/11/1942 73 kergejõustik kass M 1/18/1989 26 käsitöö koer M 8/5/1970 45
Kaunid kunstid Referaat 1 Kaunid kunstid: Fotogaafia..............................................................................................3 Tants......................................................................................................4 Animatsioon...........................................................................................5 Maalikunst..............................................................................................6 Illustratsioon...........................................................................................7 2 Fotograafia Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab o...
Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel ka tantsiti
· Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. · Obstsöönne-ropp · Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud · Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest. · Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants. Iseloomulik on iga takti esimese osa tugev rõhutamine. Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine osa. · Imitreerivad ja akrobaatilised tantsud-nendes aimatakse liigutustega järele mõnd looma, lindu, tegevust või olukorda.
meerimine ei ole Veevalaja Veebruar Talv golfimäng kass Kalad Märts Kevad golfimäng ei ole Skorpion Oktoober Sügis golfimäng kass Kaalud Oktoober Sügis kalapüük kass Kaalud Oktoober Sügis pillimäng ei ole Sõnn Mai Kevad sulgpall papagoi Neitsi SeptemberSügis võrkpall madu Skorpion November Sügis pillimäng koer Ambur November Sügis rahvatants papagoi Veevalaja Veebruar Talv käsitöö kass Kaksikud Juuni Suvi käsitöö hamster Kaljukits Jaanuar Talv karate ei ole Lõvi August Suvi käsitöö kass Skorpion November Sügis meerimine koer Kaalud Oktoober Sügis atsutamine kilpkonn Jäär Aprill Kevad pillimäng koer Vähk Juuli Suvi ergejõustik kass Kaljukits Jaanuar Talv meerimine koer Neitsi SeptemberSügis
OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval vari...
golfimäng kass naine 10/9/1962 52 1962 sulgpall papagoi mees 9/21/1969 45 1969 kalapüük kass mees 10/6/1942 72 1942 pillimäng ei ole mees 5/19/1983 31 1983 pillimäng koer naine 11/24/1942 72 1942 võrkpall madu naine 11/13/1944 70 1944 rahvatants papagoi mees 2/3/1971 43 1971 ratsutamine koer naine 9/17/1969 45 1969 käsitöö kass naine 6/21/1950 64 1950 käsitöö hamster naine 1/8/1984 30 1984 pillimäng koer naine 7/11/1942 72 1942 kergejõustik kass mees 1/18/1989 25 1989
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema Folkloorne harmoonia Uus klaveristiil Klaveristiil tämbririkas Sümfoonilise poeemi rajaja Poola rahvatants Programmilise muusika alusepanija Väikevormid- prelüüdid,etüüdid ,,Faust" ,,Hamlet" Rohke ornamentika (ilustused) Schubert Üheksa sümfooniat Klaverisaated
K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos passioon-oratooriumi alaliik, räägib alati kristuse kannatustest ja surmast. Orgaanum-9
· Räägivad tihti vanadest legendidest · ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill), guitarronist (suur mehhiko kitarr), viiulitest ja trompetitest · Esitavad Rancherat, Corridot, polkat ja teisi muusika liike · Ansambel koosneb viiest või enamast liikmest kes kannavad charro kostüüme · https://www.youtube.com/watch?v=h9KQbbheFcM VIHUEELA MARIACHI BÄND MEHHIKO RAHVATANTS · Juured ulatuvad Aafrikasse ja Euroopasse · Kindlam stiil kujunes välja 1750. aastatel ja seda tantsis ühiskonna madalam klass · Iseseisvus sõja ajal kasvas tantsu populaarsus · Tantsitakse pikkadest seelikutes · Mehhikos on tuntud ka rituaalsed tantsud (mõned ulatuvad isegi maiade aega) · https://www.youtube.com/watch?v=EBmLLskFGpA HUVITAVAD FAKTID MEHHIKO KOHTA · Mehhikost on pärit shokolaad, chilli ja mais
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab läbikomponeeritud ooper puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus monoodia on ühehäälsus meloodias motett on mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas muzike on muusade kunst ehk lauldes ettekantud luule muusikaline draama on ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud nokturn on ööpala
valdavalt kergesisuliseks soololauluks. Klassikalise balleti väljakujunemisele eelnes Prantsusmaal õukonnatantsude tekkimine. Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
