50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
364 laadimist
Kokku alla laetud
15 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AParvelo
Õppematerjali autor
Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või käändsõnaga, nt maha hüppama, pealt võtma, seal viibima; jalga laskma, jalule seadma, joonde ajama. Niisugustes ühendites saab sõnu ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. Ühendtegusõnade tähendus jääb sõnade järjekorra muutmisel samaks, nt. üles kirjutama = kirjutan üles. Liittegusõnades ei saa sõnade järjekorda muuta, nt abielluma : ellun abi? Tegusõnaühendid kirjutatakse üldiselt lahku ja liittegusõnad kokku. Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine sarnaneb tegusõnade õigekirjaga, st tavaliselt kirjutatakse lahku
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. ·Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ·Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss;
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või enamasilbiliste sõnade lõpus sõltub k, p, t õigekiri sõna pearõhust: 1) kui viimane silp pole pearõhuline, kirjutatakse üks k, p, t: taburet, kotlet, kabinet; 2) kui viimane silp on pearõhuline, kirjutatakse kk, pp, tt: galopp, ballett, omlett. 4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia
Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, mus, sus, tas, ses, tos, kes, mis;
-Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide –ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi -4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d - Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus
-Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide –ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi -4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d - Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Aitäh :)
Kõik kommentaarid