Sõnade ortograafia (15)

Suur, väike algustäht

• Lausealgused kirjutatakse suure algustähega
  

• Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega.
  

• Väikese tähega, kirjutatakse :
  

tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev);
pühad (nt.jõulud, emadepäev);
nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar);
üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu);
au- ja ametinimed (nt. professor , direktor)

• Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega:
  

Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega
Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja- Prits , Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni -Villem ( Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu)
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa ( Herodotos ), Emajõe ööbik (Koidula)]

• Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus e.liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt).
  

Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust.
Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa ( Egiptus ), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal ( Rooma ), Poola jõgede ema ( Visla ), jäämander ( Antarktika ), geisrite saar ( Island ), suur lomp (Atlandi ookean)
Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja keelte nimetused kirjutatakse väikese algustahega.

• Tavakasutuses kirjutatakse nimetus väikese, nimi suure algustähega, ametlikus keelekasutuses kirjutatakse nii nimi kui nimetus suure algustähega, nt Ingerisoomlaste Liit, Magdaleena haigla.
  

Alati kirjutatakse väikese algustähega:
Üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus , tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor , gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium.
Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon

• Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome.
  

Osariigid:
Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa
Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria

• Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:
  

Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, Pärnu Postimees ;
Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika . Kino , Eesti Arst, Elu Pilt;
Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega

• Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.
  

• Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Mõnel autasul on nimi. Autasunimedes kirjutatakse nimi suurtähega, nimetus e.liigisõna (orden, medal , teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega.
  

• Kaupade nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e.liigisõna väikesega
  

Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit , Volkswagen Jetta , Opel Kadett Caravan, Volvo 720.
Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu.

• Üksiksõidukite nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e. liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool.
  

Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.

• Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega.
  
  • Pealkirjastatakse :
    
    • Teosed
      
    • Õigusaktid jm dokumendid
      
    • Filmid
      
    • Muusika- ja koreograafiateosed muusika- ja koreograafiateosed
      
    • Kujutava ja tarbekunsti teosed
      
    • Fotod
      
    • Saated
      
    • Sarjad ja Rubriigid
      
    • Mängud
      
    • On nimetatud mõned üritused, nt. sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert " Renessansist Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad ", rahvusvaheline teatrifestival "Kontakt", rahvusvaheline maimess "Ettevõtlus 95", näitus "Raamat ja kiri 1990"
      
    • Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar "Hollandi punane"( ilukirjanduslikus tekstis võib tuntumaid sorte kirjutada kui nimetusi - nt. suislepp, valge klaar).
      

Keelevääratusi (Uued ajad, uued kombed)
Sirje Mäearu
Reklaamsilte ja -tekste lugedes torkab silma tava kirjutada liitsõnalise või muidu pikema nime sees (sõna keskel!) teinegi komponent või lihtsalt üks suvaline täht suurelt , nt (aktsiaseltsid) BalSnack, TalBest, RaSiRex, (kauplused) AlekSiil, JamboLaya, ( kohvik ) HõbeKass, ( hambapasta ) FloraDent.
Keegi ei keela kunstnikke, kes reklaamsilte jms kujundavad, suur- ja väiketähtedega mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent.
Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella Hundi kõrtsis (mitte kantseleikeeli kohvikus Kolm Tuvi, kõrtsis Hell Hunt).
Laialt on levimas võõrapärane nimetavalise täiendi tarvitus, mille puhul jäetakse ettevõtte nimi, nimetus või selle osa käänamata (nagu võib kohata teistes keeltes, nt Ford Motor Company): Herbert Auto, Kuuper Kaubad, Tarvis pood, Vikman Vara, Prior kinnisvarabüroo, Amring Kelder, Seesam kindlustusselts, AS Hermann Reisid, Eesti Sepik AS. Õiged oleksid Herberti Auto, Kuuperi Kaubad, Tarvise pood, Vikmani Vara, Priori kinnisvarabüroo, Amringi Kelder, Seesami kindlustusselts, AS Hermanni Reisid, Eesti Sepiku AS.
Mõnikord ei juleta käänata registreeritud kaubamärki (jooge Coca- Cola