Sõnade ortograafia (15)

Suur, väike algustäht

• Lausealgused kirjutatakse suure algustähega
  

• Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega.
  

• Väikese tähega, kirjutatakse :
  

tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev);
pühad (nt.jõulud, emadepäev);
nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar);
üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu);
au- ja ametinimed (nt. professor , direktor)

• Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega:
  

Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega
Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja- Prits , Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni -Villem ( Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu)
Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa ( Herodotos ), Emajõe ööbik (Koidula)]

• Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus e.liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt).
  

Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust.
Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa ( Egiptus ), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal ( Rooma ), Poola jõgede ema ( Visla ), jäämander ( Antarktika ), geisrite saar ( Island ), suur lomp (Atlandi ookean)
Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja keelte nimetused kirjutatakse väikese algustahega.

• Tavakasutuses kirjutatakse nimetus väikese, nimi suure algustähega, ametlikus keelekasutuses kirjutatakse nii nimi kui nimetus suure algustähega, nt Ingerisoomlaste Liit, Magdaleena haigla.
  

Alati kirjutatakse väikese algustähega:
Üksi konteksti jääv tüübinimetus: vallavalitsus , tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor , gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium.
Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon

• Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome.
  

Osariigid:
Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa
Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria

• Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:
  

Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, Pärnu Postimees ;
Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika . Kino , Eesti Arst, Elu Pilt;
Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega

• Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.
  

• Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Mõnel autasul on nimi. Autasunimedes kirjutatakse nimi suurtähega, nimetus e.liigisõna (orden, medal , teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega.
  

• Kaupade nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e.liigisõna väikesega
  

Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit , Volkswagen Jetta , Opel Kadett Caravan, Volvo 720.
Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu.

• Üksiksõidukite nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e. liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool.
  

Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega.

• Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega.
  
  • Pealkirjastatakse :
    
    • Teosed
      
    • Õigusaktid jm dokumendid
      
    • Filmid
      
    • Muusika- ja koreograafiateosed muusika- ja koreograafiateosed
      
    • Kujutava ja tarbekunsti teosed
      
    • Fotod
      
    • Saated
      
    • Sarjad ja Rubriigid
      
    • Mängud
      
    • On nimetatud mõned üritused, nt. sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert " Renessansist Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad ", rahvusvaheline teatrifestival "Kontakt", rahvusvaheline maimess "Ettevõtlus 95", näitus "Raamat ja kiri 1990"
      
    • Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar "Hollandi punane"( ilukirjanduslikus tekstis võib tuntumaid sorte kirjutada kui nimetusi - nt. suislepp, valge klaar).
      

Keelevääratusi (Uued ajad, uued kombed)
Sirje Mäearu
Reklaamsilte ja -tekste lugedes torkab silma tava kirjutada liitsõnalise või muidu pikema nime sees (sõna keskel!) teinegi komponent või lihtsalt üks suvaline täht suurelt , nt (aktsiaseltsid) BalSnack, TalBest, RaSiRex, (kauplused) AlekSiil, JamboLaya, ( kohvik ) HõbeKass, ( hambapasta ) FloraDent.
Keegi ei keela kunstnikke, kes reklaamsilte jms kujundavad, suur- ja väiketähtedega mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent.
Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella Hundi kõrtsis (mitte kantseleikeeli kohvikus Kolm Tuvi, kõrtsis Hell Hunt).
Laialt on levimas võõrapärane nimetavalise täiendi tarvitus, mille puhul jäetakse ettevõtte nimi, nimetus või selle osa käänamata (nagu võib kohata teistes keeltes, nt Ford Motor Company): Herbert Auto, Kuuper Kaubad, Tarvis pood, Vikman Vara, Prior kinnisvarabüroo, Amring Kelder, Seesam kindlustusselts, AS Hermann Reisid, Eesti Sepik AS. Õiged oleksid Herberti Auto, Kuuperi Kaubad, Tarvise pood, Vikmani Vara, Priori kinnisvarabüroo, Amringi Kelder, Seesami kindlustusselts, AS Hermanni Reisid, Eesti Sepiku AS.
Mõnikord ei juleta käänata registreeritud kaubamärki (jooge Coca- Cola 't) ja see jäetakse nii, nagu seda pruugitakse teistes keeltes, s.o käänamata: Adidas dressid, Jonsered saed, Kodak filmid, Brother õmblusmasinad, Panasonic telerid, Paulig Baltic tooted. Õiged on Adidase dressid, Jonseredi saed, Kodaki filmid, Brotheri õmblusmasinad, Panasonicu telerid, Paulig Balticu tooted.
Osas nimedes tuleks komponentide järjekorda muuta, st rakendada eestipärast omastavalist nimetusmalli. Näiteks Kuld Artur peaks olema ilmselt Arturi Kuld, kui just ei mõelda kullast Arturit (vrd kuldlõvi), galerii Luum ja galerii Vaal võiksid olla Luumi galerii, Vaala galerii (või siis äärmisel juhul Luumgalerii, Vaalgalerii). Ebaeestipärast tagaasendit tuleks vältida eriti kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing Vahenurme, rendiettevõte Suur-Jõe, raadio Tallinn, raadio Tartu.
Eesti Sõnumid 3.12.1994
Sõnaliigid
Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel:

• Muutumise alusel
  
• Tähenduse järgi
  

Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki:

Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes

Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms

Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu
Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma:

Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm)

Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena
Abisõnad
Iseseisvad Sõnad
Numbrite õigekeelsus

• Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni.
  

• Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon , Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud
  

• Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass
  

• Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart.
  

• Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna.
  

• Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata , nt 210 inimesest, 28. kuupäeval
  

• Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku, nt 40-vatine ~ 40vatine lamp
  

• Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildilt liiga lähedane numbriga 1
  

Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine

• Kuupäeva kirjutamise võimalusi:
  
  • 20. aprillil 2004. a
    
  • 20. aprill 2004
    
  • 20. IV 2004
    
  • 20.04.2004
    
  • 20.4.04
    

• Aastaarvude kirjutamise võimalusi:
  
  • 2004. aastal
    
  • 2004. a
    
  • aastal 2004
    
  • aastail 2004 - 2007, 2004 - 07
    
  • aastad 1908 - 1918, 1908 - 18
    
  • Johannes Aavik (1880 - 1973)
    
  • 1920. -1930. aastad
    
  • 1920ndail
    
  • 1920. aastail (vrd sõnaga kahekümnendail aastail)
    
  • 1905 .-1907. a sündmused
    
  • 2004.- 05. õa, 2004/05. õa
    

• Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga:
  
  • kell 19.30
    
  • algab 8.00 ja lõpeb 9.15
    
  • 6.18.24 (6 h 18 min 24 s)
    
  • 2.36,15 (2 min 36,15 s)
    

• Suuremat täpsust nõudvatel kirjutusjuhtudel on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon :
  
  • 6:18.24
    

Kokku- ja lahkukirjutamine
Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on

• tähendus,
  
• traditsioon,
  
• grammatiline vorm
  

Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut.
Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku.
Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest.
Lahkukirjutamise erandid (kirjutatakse kokku):

• 2-silbilised täiendsõnad, kui tekib omaette tähendus (mõiste):
  
  • lastearst
    
  • lasteaed
    
  • nõudepesija
    
• pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis
  
  • vanadekodu (pansionaat)
    
  • võõrastemaja (hotell)
    
  • pühadekaart
    

Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus.
Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat).
Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile
Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku.
Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri
Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat.
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine
Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm.
Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine
Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel.
Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile.
Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane.
Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid , sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne.
Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt.
Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt.
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on kokkuleppelised, st arvud kirjutatakse traditsiooniprintsiibil.
Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad , aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid.
Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat , viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks.
Samal põhimõttel kirjutatakse järgneva arvsõnaga hulgasõnad mitu, paar, mõni, pool jms.
Arvsõnade põhireegel kehtib ka järg- ja murdarvude kokku-ja lahkukirjutamisel, nt 1959. aasta - tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, 25/4738 - kakskümmend viis nelja tuhande seitsmesaja kolmekümne kaheksandikku.
Sõnad pool, veerand, kolmveerand kirjutatakse sõltuvalt tähendusest.
Määrsõna pool 'pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga mõistereegli järgi alati kokku: nt.pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes.
Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand ( nt. veerand aastat, kolmveerand tundi, aga veerandaasta).
Liitesõnad
Liitasesõnu kirjutatakse

• kokku, igaüks, seesama, toosama, needsamad, noodsamad,
  
• sidekriipsuga kokku, nt emb- kumb , mitu- setu .
  

Tavaliselt käändub liitsõnal ainult viimane e põhisõna, aga mõnel asesõnal käändub ka täiendsõna, nt seesama, toosama, needsamad, noodsamad, emb-kumb.
Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine
Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või käändsõnaga, nt maha hüppama, pealt võtma, seal viibima; jalga laskma, jalule seadma, joonde ajama. Niisugustes ühendites saab sõnu ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. Ühendtegusõnade tähendus jääb sõnade järjekorra muutmisel samaks, nt. üles kirjutama = kirjutan üles.
Liittegusõnades ei saa sõnade järjekorda muuta, nt abielluma : ellun abi?
Tegusõnaühendid kirjutatakse üldiselt lahku ja liittegusõnad kokku.
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine sarnaneb tegusõnade õigekirjaga, st tavaliselt kirjutatakse lahku. Kui kokkukirjutatult tekib uus tähendus, nii et kumbagi sõna üksikult nende otses tähenduses ei tajuta, moodustub liitmäärsõna (vdl Käe pärast läksin arsti juurde. - Õpikut pole käepärast.)
Muutumatud sõnad kirjutatakse tavaliselt lahku.
Eksitakse järgmiste kaassõnade õigekirjas:

• kombel - inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel, ime kombel;
  
• teel - kirja teel, posti teel, telefoni teel;
  
• jõul - auru jõul, elektri jõul;
  
• väel - kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (tulenevad sõnadest imevägi, nõiavägi);
  
• jooksul ja kestel - aja jooksul, õhtu jooksul, elu kestel jt.
  

Sidekriipsu õigekiri
Sidekriipsul on 3 funktsiooni:

ühendav - seob sõnad liitsõnaks, nt T-särk, Viljandi-suurune jt;

asendav - tähistab liitsõna korduvat sõna, nt teede- ja majandusminister, poolaasta- või aastatellimus jt. Täpsemalt

lugemist hõlbustav - pikemates liitsõnades, nt korvpalli -meistrivõistluse, jää-äärne, pool-elutu jt.
Kõige vabam on lugemist hõlbustava sidekriipsu kasutamine, kindlamalt on reeglistatud liitsõnade sidekriipsukasutus.
Kontekstireegel - Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse omadussõna eelnevast sõnast lahku.
Kokku- ja lahkukirjutamise ülevaade
Tüüpsõna aitab reeglit meeles pidada ja krjutamisprotsessis samalaadset sõna ära tunda.
Täheortograafia
Õigekirjareeglid on enamasti kokkuleppelised. Kuigi eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.
Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid.
Hääliku pikkuse õigekiri
Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse).
Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega
Sulghäälikutel ja f ning š-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri.
Sulghäälikute õigekiri
Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.

• Sulghäälik sõna algul
  

Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt.

• Sulghäälik sõna sees
  

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.
Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).
Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:
Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel).
Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es - kärb/sed) ja võõrsõnades.
h õigekiri
h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu.
On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar - aar, haare - aare, hagu - agu, hai - ai, hais - ais, ood - hood.
Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt).
i ja j õigekiri
Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu.
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel.
Kaashäälikuühendi õigekiri
Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid.
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus , purke, värske, mõtlik, monarh jt)
Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte

• liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki , tuttki, värsski, krahhki;
  
• sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus , pappkarp, kepphobu, allkiri;
  
• liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane , vrd linlane ), portugallane, modernne , suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
  
• l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:
  

s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss , nüanss;

s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).
Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt.
Võõrsõnade õigekeelsus
Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus:

• g, b, d sõna algul - grimm, botas , doos;
  
• võõrtäht - zooloogia , faas, efektiivne, tušš;
  
• pearõhk järgsilbil - miniatuur , limonaad, etikett ;
  
• võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia , lornjett jt
  

Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele.
h võõrsõnades
Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus.
Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel). Kui rõhk langeb h-le, kirjutatakse kahe tähega, kui mõnele teisele häälikule, on üks täht.
f ja š õigekiri
f ja š kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi.
Pikk f , š kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i š-d ei esine).
Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel).
Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja š õigekiri õigest hääldusest.
Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel , kohv, kohver , krahv, paragrahv, tuhv
Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri
Lõppsilbi täishäälik

Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob , limonaad, sünagoog, paradiis , fotograaf .
Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida.
Lõppsilbi sulghäälik
Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati.
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt).
Tsitaatsõnade õigekeelsus
Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud.
Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont.
Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie 'd).
Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist.
Võõrnimetuletiste õigekiri
Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata.
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri, kui:

• Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane kann ].
  
• Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann 'lik, scott 'lik, thomas -mann'lik, bonn'lane. Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt 'lik, artur-kapp'lik, rumm 'lane.
  

Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane.
Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud.
Nt marksism , -ist ( Marx ), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus , -lane (Luther).
Kirjavahemärgid
Lihtlause kirjavahemärgid
Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid.
KOMA
Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad:
1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud .
Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt
Otti , vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu
NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane.
2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt
Töömees, aus, usin , lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel
3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt
Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi.
Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt
Leo on pärit Kabala vallast Ollepa küla Metsa talust. Jaan sündis 17. märtsil 1925. aastal
Nädalapäeva ja kuupäeva vahel peab olema koma, kuna nad on kattuvad mõisted, nt
Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna.
Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit.
4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt
Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära!
5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli)
6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt
Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema .
7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt
Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale.
8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.
Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast . Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast.
Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast.
Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt
Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama.
9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud.
KOOLON
Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu , kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt
Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail.
Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt
Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel
SEMIKOOLON
Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt
Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z…(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised)
MÕTTEKRIIPS
Mõttekriipsu kasutatakse:
1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt
Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased – kõik olid juba kohal
2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt
Isegi Ott – meie kandi tugevaim poiss – ei jaksanud seda kotti maast kergitada.
Küsimärk
Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt
Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole.
Hüüumärk
Hüüumärki kasutatakse lauses:
1) üksiku hüüdsõna järel, nt
Karmauhti! Oli Manni üleni vees.
2) tunderõhulise ütte järel, nt
Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed!
Liitlause kirjavahemärgid
Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel:
1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube .
Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal .
2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt
Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste)
Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste)
Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste)
Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks.
Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid . Nt
Ema läks tuppa , et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses).
KOMAGA ERALDATAKSE
1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt
Jutumehed räägivad, tegijad teevad.
Jutumehed räägivad ja tegijad teevad.
Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt
Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna.
2) põimlause osalaused üksteisest, nt
See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge.
Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi.
Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt
Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks.
3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: „Muril on kirbud,“ ütles Mari
4) kiilud, nt
Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane
KOOLON PANNAKSE
1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt
Mart nõudis juba ukselt: “Ema, kas toit on valmis“
2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt
Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid.
Semikooloniga eraldatakse
Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt
Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud , janused.
MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE
1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt
Vanemad rügasid hommikust õhtuni – rikkust ei toonud aga kumbki neist koju.
2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt.
Meie uus sekretär – kuidas ta nimi nüüd oligi? – näeb päris hea välja
JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE
1) otsekõne ja tsitaat, nt
„Mis te minu uue saaniga teinud olete?“ küsis jõuluvana päkapikkudelt.
2) tsiteeritav lause, nt
Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina“
ÜMARSULGUDESSE PANNAKSE
muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt
Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua.
Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses. (Lihtlause tunneb ära sellest, et seal on vaid üks öeldisverb, samas kui liitlauses on kaks või enam öeldist.) Lihtlauses nende sidesõnade puhul koma ei tarvitata, nt
Mees on tugev kui karu. AGA Sadas vihma, kui väljusime majast.
Kõik töötasid nagu segased . AGA Kõik töötasid, nagu suutsid.
Kalurid töötasid kuni hommikuni. AGA Kalurid töötasid, kuni saabus hommik
NB! Koma tarvitatakse:
1) ja, ning, ega, või ees, kui need järgnevad kõrvallausele, üttele, järellisandile või kiillausele, mis tuleb muust lausest komaga eraldada, nt
Isa ütles, et ta ei saa tööle minna, ja magas edasi.
Tulge siia, lapsed, ning vaadake mis ma tegin !
2) ja, ning või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt
Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (=aga, kuid) mehi polnud ikka näha.
Lapsed tulevad meiega suvitama, või (=või muidu) me loobume üldse maaleminekust.