Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veejuhe" - 90 õppematerjali

veejuhe on ummistunud kas taimede, setete, kivide, kändudega vm. Ummistumine vähendab voolusängi ristlõike pindala ja suurendab selle karedust.
Roomakunstist romaanikunstini
4
docx

Roomakunstist romaanikunstini

Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
2 allalaadimist
Kunstiajaloo I kursus-Kontrolltöö 1 Pildid
47
pptx

Kunstiajaloo I kursus: Kontrolltöö 1 Pildid

egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst Colosseum Vana-Rooma arhitektuur Panteon Pildid: guideoftravels.com aaw3dart.blogspot.com cuenticoscuanticos.blogspot.com paideyg.ee album.ee art.tartu.ee cruises.about.com egyptgiftshop.com atheism.about.com greece-athens.com bit.pri.ee historyforkids.org metmuseum.org studyblue.com mlahanas.de

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
19 allalaadimist
Vana-Kreeka-Vana-Rooma-Etruskide kunst
3
doc

Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Etruskide kunst.

MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 ­ 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. ­ 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel) KEISER HADRIANUSE POMPEI LINN VIA APPIA(e sõjatee) MAUSOLEUM(e haua- Kamber) KREEKA JUMALAD 1.ZEUS ­ peajumal, taeva-, pikse- ja vihmajumal 2.POSEIDON ­ merejumal 3.HADES ­ allilma ja surnute jumal 4.HESTIA ­ kodukolde jumalanna 5.HERA ­ abielude kaitsejumalanna 6.ARES ­ sõjajumalanna 7.ATHENA ­ tarkuse ­ ja lahingujumalanna 8.APOLLON ­ ilu-, poeesia- ja muusikajumal 9.APHRODITE ­ armastuse- ja ilujumalanna 10.HERMES ­ varaste jumal 11

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Vana-Rooma mõisteid
2
rtf

Vana-Rooma mõisteid

Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid-

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
Advedukt
1
odt

Advedukt

Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Rooma ajaloo 12 klassi kokkuvõte
1
docx

Rooma ajaloo 12 klassi kokkuvõte

Magistraat - riigiametnik Provints ­ rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium ­ linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum ­ turu- ja koosolekuplats Veto ­ riigipea õigus senati suhtes Pontifix ­ preester Augur ­ m ennustaja Sibüll ­ n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator ­ mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ­ ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term ­ avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt ­ maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised ­ forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid Rooma sõjavägi ­ lk 154 Orjandus Meelelahutus roomas Colosseum ja gladiaatorid Rooma nõrgenemise põhjused

Ajalugu → Ajalugu - 7.klass
9 allalaadimist
Mõisted
2
doc

Mõisted

 agoraa – turuplats  skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread  HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur  kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst  Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr  Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur  arkaad - kaaristu  akvedukt – veejuhe  ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid  natatio – ujumisbassein  portikus – sammaskoda  komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa  monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid  atika – pühendustekst  vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein  insula – üürimaja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Kustiajalugu - Kreeka-Rooma KT
2
doc

Kustiajalugu - Kreeka-Rooma KT

T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju 2) Karüatiid-lage hoidev, kandev naisekuju 3) Kanoope-inimpeakujulise korgiga urnid 4) Akvedukt-veejuhe 5) Termid-saunakompleksid 6) Basiilika-äri-ja kohtuhoone 4.Nimeta!/10/ 1) Nn. Lõvide värava tähtis ehituslik võte.Kolmnurkne kiviplaat värava kohal, mis jagab raskused võrdselt mõlemale poole 2) Ateena linna kaitsja ja tema kuulsaima templi asukoht./2/Athena ja tema tempel parthenon asub ateena akropolil 3) Kreeka vaaside jaotuse alus.-geomeetriline stiil 4) Trooja hobuse eest hoiatanud preestrit ja tema poegi kujutav skulptuur.-lakooni grupp

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Raud
6
pdf

Raud

(Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed. Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn. Palju rauda kulus ka mõlemas maailmasõjas. Esimese maailmasõja ajal kulutas ainuüksi Saksamaa mürskude, torpeedode, pommide, miinide ja granaatide valmistamiseks kuni 10 miljonit tonni metalli aastas. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel.

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Raud
2
pdf

Raud

klass Vanim raua leid on aastast 3500 ekr pärinev meteoriitrauast helmes, hiljem on leitud ka rauast amulette ja tööriistu. Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
Antiikolümpiamängud esitlus
9
ppt

Antiikolümpiamängud esitlus

reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Ümbrus Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, müügiplats, kõrtsid, nn. "söökla". Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele ja needki olid ehitatud hiljem. Ka joogivett oli vähe. Joodi seisnud vett või ei joodud üldse. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Lõpp Kui Kreeka oli osa Roomast, muutusid olümpiamängud ülikute meelisobjektiks: olümpiamängude külastamine ja osalemine muutus auasjaks. Olümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu levimine Roomas. See tõi kaasa nn. paganlike pidustuste (ka olümpiamängude) keelustamise 394 pKr.

Ajalugu → Kreeka kultuur
10 allalaadimist
Antiikkunst
1
doc

Antiikkunst

Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
110 allalaadimist
Vana-Rooma X klass
2
doc

Vana-Rooma X klass

provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat vennad Gracchused-Talupoegade õiguste eest seisvad poliitikud Marius-sõjaväe reformi toetaja Crassus/Pompeius/Caesar-triumviroodi liikmed Antonius-Caesari järglane Octavianus-Caesari järglane, I keiser 30 e.Kr-Keiserriigi algus Traianus-Keiser, kelle ajal oli Rooma riik kõige suurem imperaator-suurriigi valitseja tuunika-särgi laadne alusriie tooga-mähitav üleriie Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
Rooma kunst
1
doc

Rooma kunst

kreeklased ise neile koopiaid valmistama. Tänu sellele on tänapäevani säilinudki palju Kreeka kunsti. Rooma algupärast kunsti on väga vähe ja enamasti ei anna seda Kreeka omaga võrrelda. Arhitektuur Rooma arhitektuuri põhiliseks uuenduseks olid tellised, kivide sidumiseks kasutatav mört ja võlvid. Kujundusliku poole pealt võeti Kreekast üle ka sambad. Ehitati suurejoonelisi teatreid, kuulsaim neis on COLOSSEUM. Iseloomulik ja tuntud on ka nn. Pont du Gardi veejuhe Lõuna ­Prantsusmaal. 2.saj ehitati Rooma linna PANTEON, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. Selle ehitise juures paistab silma hiiglaslik kuppel, mille läbimõõt on 43,5 meetrit. Rooma linnaväljakuid ehtisid ka triumfikaared, mis olid monumendid valitsejate võidukatele sõjakäikudele. Tuntuim triumfikaar on Keiser Constantinuse triumfikaar. Skulptuur Skulptuurikunsti peamiseks ülesandeks oli kujutada valitsejaid. Kunstnikud olid Kreeklased ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Arhitektuuri ajalugu sõnad
1
doc

Arhitektuuri ajalugu sõnad

Aatriumelamu ­ tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa ­ peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol ­ linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt ­ rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater ­ vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon ­ Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ­ ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika ­ piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen ­ hauakamber, hauamärk

Arhitektuur → Arhitektuur
94 allalaadimist
Vana Rooma
10
pptx

Vana Rooma

poolt.” võetakse arvesse MEELELAHUTUS Leia vastane, keda kabes võita. RISTSÕNA Kõrvale 4. Suur äravoolukanal 6. Üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused 7. Kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed 10. Rooma suurim tsirkus 11. Lühike kahe teraga mõõk Alla 1. Rooma suurim amfiteater 2. Kutselised võistlejad 3. Esindusväiljakud, koos ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega 5. Veejuhe 8. Antiikajal rajatud suurim kuppelehitis 9. Teatris, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Vanarooma kunst-arhitektuur
2
docx

Vanarooma kunst (arhitektuur)

pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Võidukate väejuhtide auks püstitati väravakujulisi ausambaid - triumfikaari, mis kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid -akvedukte. Veejuhe Pont du Gard Lõuna-Prantsusmaal. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. Roomlased armastasid vaatemänge, mis mõnikord olid üpris verised. Elukutselised võitlejad e.gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum,mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Rooma kunst
3
doc

Rooma kunst

lähedale ­ kaunis, lilleaiaga. Roomlase maja ka sama süsteemiga ­ aatrium (laes auk, kust vesi valgus basseini ­ termid). Majal ka siseaed. ROOMA PORTREE ­ tekkinud ilmselt vanematekultusest. Realistlikud! Tõepärased, väga täpselt edasi antud. Halastamatu tõepärasus. (uus samm kunstis, kreekas ilustati). Uus nähtus ka reljeef, mida kasutatakse skulptuuridel, majades, arhitektuuris, kunstis. · Rooma Forum ­ tempel, kirik · Pont du Gard (1.sai ekr) ­ sild, veejuhe Basiilika ­ hoone, millest kasvas välja kirik. Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud ­ mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum ­ amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) ­ (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud)

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
33 allalaadimist
Kui ma oleksin olnud ratsanik Vanas Roomas
2
docx

Kui ma oleksin olnud ratsanik Vanas Roomas.

Peale kooli lõpetamist võtaksid poisid osa sõjaväe teenistusest. Kuna meie pere austaks religioone siis meie kodus oleks maokujuline kaitsevaim- geenius, kes edendaks soojätkamist ja tagaks seega perekonna püsimuse. Me kannaksime igapäevaselt tuunikat. Pidulikel puhkudel aga toogat. Meie keeleks oleks ladina keel. Ma elaks koos oma perega suures majas, kus läbi esiku ja vaheruumi jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks purskkaevuga bassein, mida varustaks veejuhe ja kuhu koguneks ka vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate altar. Maja teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti redelid. Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju mosaiik ning söögiruumi põrandmosaiik. Orjad kuulusid perekonna juurde ja neil olid eramutes väikesed kambrid. Ma uhkustaksin luksuslike

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Vana-Rooma - mõisted
2
doc

Vana-Rooma - mõisted

ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium ­ elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints ­ roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum ­ suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt ­ monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis

Ajalugu → Ajalugu
176 allalaadimist
Kreeka kunst-liigid-zhanrid
3
doc

Kreeka kunst, liigid, zhanrid

loogika), linnavaated, meremaalid, ajaliku maailma kujtamine, loodusnähtused, aastaajad, öö ja päeva ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL ­olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema ­ arhailine e vanaaeg; 480323ema ­ klassikaline e õitseaeg; 32330maj ­ hellenistlik e hiline aeg Akvedukt ­ veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol ­ alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion ­ linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused
1
doc

Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused

4) Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks ­ kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. 5) Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng ­ veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. 6) Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks, ehitades rahustuskaevu või

Ehitus → Ehituse ja veemajanduse...
36 allalaadimist
Veemajanduse mõisted
1
docx

Veemajanduse mõisted

Rõhujõud ja epüür. Rõhuepüür on rõhujaotuse graafiline kujutis. Et rõhk jaguneb põhivõrrandi järgi lineaarselt, siis on epüüri koostamiseks vaja rõhk arvutada vaid mõnes punktis. Rõhk mõjub risti pinda! Hüdrostaatiline rõhujõud on võrdeline survekeha ruumalaga. Rühuepüüri paradoks – kui sügavus on võrdne, on rõhuepüür sama. Avasäng, joonised, veetase üle kriitilise piiri, alla kriitilise, suure kineetilise energiaga. Avasäng – veejuhe, kus vesi voolab raskusjõu toimel ning voolul on vaba pind. Avasängid on kanalid, rennid, kraavid, kanalisatsioonitorud ja dreenid. Kui normaalsügavus on suurem kui kriitiline sügavus, siis on rahulik vool (pot E > kin E), vastupidisel juhul on tegemist käreda vooluga. Kõige tüüpilisem veepinnakuju on paisjoon. Voolu rahustamine, vooluhüpe. Voolu rahustamise mooduseid on 2: a) sügavuse suurendamine joa

Maateadus → Hüdroloogia
5 allalaadimist
Kunstiajalugu - Vana-Egiptus-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 10 klass
2
docx

Kunstiajalugu - Vana-Egiptus, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 10.klass

,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Antiikolümpiamängud
9
doc

Antiikolümpiamängud

aedade ja restoranidega leonidaionis.Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Hilisperiood Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.

Sport → Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
Rooma kunst
1
doc

Rooma kunst

Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keisririigi aeg oli Rooma ehituskunsti ja kultuuri õitseaeg. Colosseum oli nelja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
76 allalaadimist
Rooma arhitektuur- sisukas slideshow-
47
pptx

Rooma arhitektuur ( sisukas slideshow )

Fifth level Colosseum seest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PRAKTILINE AIATÖÖ.KÄSIRAAMATUD Arenev tehnoloogia- Rooma veemajandus Võtsid tarvitusele veejuhtmed ja torustiku Akvedukt ehk veejuhe Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AIANDUSALASED VÕTTED Metallis ja puust labidad. Maakirved, erinevad tööriistad. Taimi kasvatati kõrgematel puust äärtega peenardel. Pinnase kuivust parandati kive ja potikilde peenra põhja pannes. On levinud naabrustaimestus.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri...
23 allalaadimist
Ajalugu - Vana-Rooma
3
docx

Ajalugu - Vana-Rooma

1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest. Foorum ­ turu-ja koosolekuplats akvedukt ­ veejuhe gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Augur - riigi poolt määratud preester, kes tegeles ennustamisega. Janus ­ uste, alguste ja lõppude jumal leegion - Rooma sõjaväe peamine väeüksus. Pontifix maximus - ülempreester, tähtsaim preester

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Vana-Rooma
3
doc

Vana-Rooma

14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum ­ koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht keel Itaalia ja ladina kreeka arengutase Mitte arenenud arenenud peamine tööjõud orjad väiketalupojad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
Rooma ja Bütsants
2
pdf

Rooma ja Bütsants

Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars ­ sõjajumal, Venus ­ armastusejumal, Pluto ­ allmaailma valitseja, Vesta ­ kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid ­ vaesed kodanikud, foorum ­ turu- ja koosolekuplats, akvedukt ­ veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion ­ suur sõjaväeüksus, basileus ­ e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon ­ mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Rooma kunst
3
doc

Rooma kunst

olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi ­ aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise. Ehitati kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid väga kõrgelt puhast vett. Puhta vee saamiseks ehitati akvedukte . Akvedukt ­ lahtine või kaetud veejuhe, kitsamas tähenduses sillataoline kaaristu, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tähtsad hooned olid saunad ja amfiteater Uhkeim neist oli Trianuse foorum. Väljaku tagaküljel asus suur hooneraamatukoguna kasutatud basilica ulpia. Basilica ­ ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basilicates peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati poliitilisi koosolekuid. Basilica oli risküliku-kujulise põhiplaaniga. Trianuse foorumiga oli seotud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
50 allalaadimist
Rooma kunsti konspekt
3
doc

Rooma kunsti konspekt

Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju ­ Trajanuse sammas. · Forum Romanum ­ Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard ­ veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia ­ sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED
3
docx

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED

Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, kannab laevõlve või seina. 7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
ROOMA KUNST
5
doc

ROOMA KUNST

Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju ­ Trajanuse sammas. · Forum Romanum ­ Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard ­ veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia ­ sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Sooteadus
5
doc

Sooteadus

Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud

Loodus → Keskkonna kaitse
16 allalaadimist
Vana - rooma
2
docx

Vana - rooma

põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere ­ võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator ­ elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ­ ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus ­ suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum ­ tuntuim amfiteater Roomas, panteon ­ kõigi jumalate tempel, akvedukt ­ monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term ­ avalik saun, Cloaca Maxima ­ suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid ­ looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius ­ perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester ­ riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Kunstiajalugu-Antiikaeg-Vana-Rooma ja Vana-Kreeka
5
doc

Kunstiajalugu: Antiikaeg (Vana-Rooma ja Vana-Kreeka)

ebatäiuslikkust. Pöörati palju tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu kujutamisele. 13. Seleta mõisted: Baas- samba alumine osa Tüves ­ samba tüvi Kore ­ maani riietes naisfiguur Kouros ­ alasti meesfiguur Punasefiguuriline stiil ­ mustaks värvitud taust, figuurid heledad. Mustafiguuriline stiil - mustad figuurid helepunasel pinnal Pilaster ­ poolsamba nelinurkne variant Poolsammas ­ pooleks lõigatud sammas vastu seina Akvedukt - veejuhe Termid - Rooma saunad Foorum ­ sammaskäikudega väljak Portreebüst ­ büst profiilis

Kultuur-Kunst → Kunst
25 allalaadimist
Vana - Rooma arhitektuur
3
docx

Vana - Rooma arhitektuur

· Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar.

Kultuur-Kunst → Kunst
15 allalaadimist
Ajalugu - Rooma
4
docx

Ajalugu - Rooma

teatris ainult naerutati ja lõbustati inimesi. c) Kirja hakati panema III sajandil eKr, ajalugu kirjutas ka Caesar, tuntuim Rooma ajaloolane on Titus Livius, kes Augustuse innustusel kirjutas raamatu `'Raamatud linna rajamisest alates'', milles jutustab üksikasjalikult riigi ajaloost. 11) Mõisted: Foorum- turu-ja koosolekuplats Term- avalik saun kõikide võimalike luksustega, inimesed käisid seal tasuta Akvedukt- veejuhe Pompeij- tähtis linn, kus on säilinud kritseldused ja arhitektuuriline üldilme

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Rooma kunst
8
doc

Rooma kunst

Kuulsad on näiteks Caracella termid Roomas. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis. Mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Pont du Gard. Veejuhe Lõuna-Prantsusmaal. Roomlastel õnnestus hästi suurte arhidektuuriliste ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud paljudes Rooma impeeriumi linnades, eelkõige muidugi Rooma linna foorumid. Suurejoonelised olid ka Rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne., millest on mõnedki veel tänapäeval kasutatavad. Roomlaste insener- tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst-skulptuur ja maal
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal

Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad: esimesel korrusel doorja, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Etruskid tõid võlvi ladumise oskuse Mesopotaamiast Itaalia aladele, ehitades hauakamberid tombe. Ei roomlased ega kreeklased teinud laibamatuseid, aga võlvi õppisid roomlased laduma, suurepäraseks näiteks on Pont-du-Gard veejuhe, mis juhtis Alpidest vee Rooma linna. Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
130 allalaadimist
Olümpiamängud
4
doc

Olümpiamängud

Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel. Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Hilisperiood Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Kokkuvõte kunsti ajaloos
4
doc

Kokkuvõte kunsti ajaloos

allosas, Basiilikad ­ kohtu ja ärihooned. Pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid kolmeks lööviks jaotas. Aatriumelamu ­ tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Triumfikaared ­ Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid ­ rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid ­ vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi ­ süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett ­ neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid ­ antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
Rooma kunst
37
ppt

Rooma kunst

korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Pont du Gard - veejuhe Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
36 allalaadimist
Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017
16
pdf

Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017

23. Rooma linna objektid foorum​ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon ​ – kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. kanalisatsioonisüsteem​(ld k ​cloaca maxima​– suur äravoolukanal) – linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. akveduktid​(ld k ​aquaeductus​– veejuhe) – kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. termid​– üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused (Caracalla termid); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud (Celsuse raamatukogu) ja söögikohad. tsirkused​(ld k ​ring​) – piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus – ​

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Etruskid ja Vana-Rooma
8
pdf

Etruskid ja Vana-Rooma

Näiteks, väejuht võitis lahingu, siis ratsutas ta sealt läbi. Enne väravat oli ta pühitsemata aga sealt alt läbi minnes oled sa pühitsetud väejuht. Ilmalik - vaimulik. Triumfikaar oli sübolistlik, teatraalne. Ehitati kivist ja kaeti marmoriga. Hiljem ehitasid keisrid neid iseendile. triumfikaari armastati ikka isegi siis kui enam ei olnud lahinguid. Rooma ehituskunst oli väga inseneri tehniline kunst, stiililiselt midagi juurde ei andnud. Näiteks Pont du Gard - veejuhe. Tõi Rooma linna vee Alpidest (vasktorud, veekraanid, purskkaevud, puukraanid pärinevad siit). Pont du Gard plussiks oli, et ta varustas linna veega, ta oli suur kanal. Miinuseks oli see, et põuaga ta kuivas ära ning oli taudidele ja epideemiatele avatud. Suured kaared iseloomustavad Pont du Gardi. Kaare ladumine pärineb mesopotaamlastelt. Hakati laduma mõlemale poole telliskividest rida, tehti puitkonstruktsioon, mis hoidis kaart koos

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Mõisted 10 kl iseseisvaks tööks
4
rtf

Mõisted 10.kl iseseisvaks tööks

hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. · Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol ­ Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. · akvedukt- Lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal. · triumfikaar- võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Vana-Rooma kõike hõlmav konspekt
4
docx

Vana-Rooma kõike hõlmav konspekt

Hipodroom ­ hobuste võiduajamis paik, inimesed said kokku ja vaatasid vaatemängu, veeti kihla. Colosseum - ajalooline amfiteater Itaalias. Toimusid gladiaatorite võitlused. Circus Maximus ­ Hobukaarikute võidusõidu hipodroom Vana-Roomas. I suurimaid. Termid - avalikud saunad, ajaveetmispaigad. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Akvedukt ­ veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium ­ avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus. Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
Rooma-Bütsants
5
doc

Rooma. Bütsants

Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana ­pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Vana-Rooma riik
4
doc

Vana-Rooma riik

Cicero- oratoor Roomas, konsul, toonane üks silmapaistvamaid riigimehi, antiikõpetlane Titus Livius- Rooma ajaloolane, tegutses Augustuse valitsusajal, ,,Raamatud linna rajamisest alates" autor Maecenas- Augustuse rikas sõber, toetas rahaliselt andekaid autoreid Vergilius- tol ajal enim esile tõusnud poeet, eepose ,,Aeneis" autor Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu 10. Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud Akvedukt- monumentaalne veejuhe Patroon- vaese roomlase eestkostja Term- avalik saun Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun