Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kuumaveeallikas" - 54 õppematerjali

kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C[1] või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri.
thumbnail
11
ppt

Maasisene vesi

o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nend...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid, maavärin, mullakihid, kivimid.

Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ­ jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta....

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

põhjavesi tekib sademetest mis langevad maapinnale kuid ei satu otse vooluvetesse vaid imbuvad läbi pinnase raskusjõu mõjul. Paikneb maapinna vettpidavates kihtides. Liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Hüdrosfäär- vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustab ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Lang- sängi kalle. Vooluhulk- vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Veereziim- see kudias jõe vooluhulk mingi pikema aja jooksul muutub. Lamm- perioodiliselt suurveega üleujutatav jõeoru osa. Vee kaitse vajalikkus:elu säilimise ning geograafilise keskkonna seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam kekskkond, seega peavad kõik ookeanide ja merede kaitset oluliseks....

Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Leirhnjúkuri kuumaveeallikas Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Island

- Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik ­ Islandi kroon. - Ajavöönd ­ maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk:...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid

VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas . Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan....

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

5.Muutumatu sõna + nim. (tekib liitnimisõna) = kokku. Nt: allüürnik, kõrvalhoone, otsetabamus, tagahoov, pealkiri, tänapäev. 6.Kokku kirj. ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu: 6.1. Lahku, kui omaette tähendust ei ole. Nt: kuumaveeallikas ,mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nim. + nim.). Nt: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1...

Eesti keel
171 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

galaktika - tähesüsteem inspireeritud - loominguliselt innustatud galopp - neljajooks, neljasõit, kapak Internet - suurima arvutivõrgu nimi garaaz - autokuur intervjueerima - usutlema, küsitlema garderoob - riidehoid intervjuu - usutlus, küsitlus geel - sültjas mass geenius - harukordselt andekas inimene geiser - kuumaveeallikas J geograafia - maateadus jagelema - vaidlema, kaklema jalakas - lehtpuu gobelään - kootud piltvaip jaunis - suursugune, õilis grafiti - seinajoonistus jaurama - mõttetut juttu ajama gümnaasium ­ keskkool jurta - rändrahvaste telk golf - pallimäng graatsiline - sirge, õrnnõtke K...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti saunakuktuur

Kohe minnakse lavale ja hakatakse vihtlema. Kuna keha ei saa niiske kuumuse tõttu oma temperatuuri higistamise abil küllaldaselt reguleerida, tõuseb kehatemperatuur kõrgeks. Soovitav on vahepeal end jahutada külma välisõhu, vee või lumega. Traditsiooniliselt kasutatakse Vene saunas mee massaazhi. Kümblustünnide kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3-8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest...

Ühiskond
36 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Konspekt Botaanika raamatust

MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...

Ökoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

Mudaaugud krooksuvad mõnusalt, tekib vaid tahtmine tuld katla all vähemaks keerata ­ üle poti serva lendavad pritsmed on ebaesteetilised. Ja muidugi hais ­ see on mädamuna oma! Mõni jõgi on võikalt piimjat ja helesinist värvi, aga väidetavalt puhta veega. Hoopis rahutud kuumaveeallikad lausa purskavad. Sõna "geiser" ongi tulnud islandi keelest. Sellist nime kannab siinne suurim purskav kuumaveeallikas . Tõsi küll, nüüdseks on ta puhkusel ja enam vett 80 meetri kõrgusele ei lennuta. Küll aga rõõmustab turiste Strokkur, mis saadab mürina saatel iga viie minuti tagant veejoa 35 meetri kõrgusele. Minul oli Islandil veidi kõhe, aga kohalikel väidetavalt mitte. Külmavärinaid tekitas nõue kohaliku lubjatehase töötajatele ­ jätta auto näoga sõidusuunas, muidu ei jõua purskava vulkaani eest põgeneda....

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Islandi referaat

ISLANDI ÜLDANDMED 17.juunil 1944 kuulutati Island vabariigiks. Pealinnaks on tal Reykjavík. Riigi pindala on 103 000 km2, seega on ta rohkem, kui kaks korda suurem, kui Eesti. Rahvaarv Islandis seisuga 1.juuli 2008 on 320 000 ning rahvastiku tihedus on 3,2 in/km2. Keskmiseks elueaks on Islandis 80 aastat. Islandi Vabariigi president on Ólafur Ragnar Grímsson, ta on ametis aastast 1996 (tagasi valitud 2000 ja 2004). Alates 1.veebruarist 2009 on Islandi peaministriks Jóhanna Sigurardóttir. Peaministriks sai ta pärast seda, kui Geir Haarde valitsus jaanuaris 2009 majanduskriisist tingitud rahulolematuse tõttu tagasi astus. Ta on Islandi esimene naispeaminister ja maailma esimene varjamatult homoseksuaalne peaminister. Riigi rahaühikuks on kroon(ISK) ja "Lofsöngur" (islandi keeles 'Ülistuslaul') ehk "Ó Gu vors lands" ('Oo, meie maa Jumal') on Islandi riigihümn. Islandi riigilipp Island...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
10
sxw

Vulkaan

Mõnest allikast voolab vesi välja isegi nii tulisena, et selles on võimalik nt. mune keeta. Kui maa-aluses tühimikus vesi kuumeneb keemistemperatuurini, tekitab sinna kogunev aur nii tugeva surve, et paiskab läbi lõhede välja kuuma vett ja auru. Seejärel rõhk langeb ja kõik algab otsast peale. Kindlate ajavahemike järel kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas on geiser. Tegevvulkaan ja kustunud vulkaan Eristatakse tegevvulkaane ja kustunud vulkaane. Kustunuks vulkaaniks nimetatakse vulkaane siis, kui viimane purse toimus nii ammu, et sellest pole inimkonnal enam mingeid andmeid. Ometi võib kustunuks peetud vulkaan ootamatult tegutsema hakata, mattes ümberkaudsed asulad tuha, laava ja mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1....

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kokkukirjutamine ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...

Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Island (tuule ja jää maa)

Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas G...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Bussi tagaosas asuv lavaruum mahutab korraga 4-5 inimest. Eespool olevas luksuslikus salongis võib sõiduajal kaasa kulgeda kuni 17 inimest peale bussijuhi. Lisaks on olemas ka gaasipliit, kraanikauss, WC, teler, DVD mängija, duss, ligi 800 liitrit vett, mida soendab gaasiboiler jne. Kümblustünn Kümblustünnide kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3-8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt....

Esmaabi
89 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Loodusnähtused Islandil

Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

7. klassi Geograafia KT Maavärin

Mis on maavärin? V:Maavärin on väga kiire kivimite liikumine ja võnkumine maakoores. 2.Miks tekib maavärin? V:Laamade liikumisel, vulkaanipursete, plahvatuste ja lõhketööde tagajärjel. 3.Mis on epitsenter? V:Epitsenter ehk kese on koht maapinnal, mis asub maavärina kolde kohal, seal on maavärin kõige tugevam. 4.Mis on kolle? V:Kolle on koht maakoores, kust saab alguse maavärin. 5.Mis on seismilised lained ja kuidas muutub nende tugevus? V: Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. On tõuked,mida lähemal koldele seda tugevamad tõuked. 6.Millistest etappidest ehk osadest koosneb maavärin ja kui kaua ta kestab? V:Eeltõuge, peatõuge ja järeltõuge. Kestab mõne minuti. 7.Mis on ja miks tekivad tsunamid? V:Tsunami on hiidlaine, mis tekib ookeani põhjas toimunud maavärina tagajärjel. 8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

Kuumaveeallikad Kuumaveeallikad erinevad tavalistest vaid selle poolest, et nende vesi on soe ja mõnel pool kuumgi, nagu näiteks Yellowstone'i Rahvuspargis (Wyoming, USA) pulbitsevates mudaallikates. Kuumaveeallikaid on rohkesti vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades ning nende vett soojendavad sügaval maa all paiknevad kuumad kivimid. Mida sügavamal, seda kuumemad nad on ning kui süvapõhjavesi pääseb maapinnani ulatuvasse lõhesse, võib tekkida kuumaveeallikas . Sellised on Georgia osariigi kuulsad Warm Springs (Soojad allikad) ja Arkansase Hot Springs (Kuumad allikad). Tõepoolest, soojaveeallikaid on igal pool maailmas ning nad võivad eksisteerida isegi koos jäämägedega, nagu võivad teile kinnitada õnnelikud gröönlased. 10...

Geograafia
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun