Kartulimardikas ehk koloraado Leptinotarsa decemlinea Toitumine:kartulimardikas on taimtoiduline Nagu nimigi ütleb toitub ta kartuli taimedest. Nii vastsed kui valmikud söövad kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Eluviis: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Soodsate ilmade ajal võivad kartulimardikad lennata kuni 300 kilomeetrit päevas Tähtsus looduses:kuna kartulimardikad on parasiidid siis on neil ainuke tähtsus looduses olla toiduks teistele loomadele ja lindudele Huvitavat: Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korr...
Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p eest otsast, elektri sinine, Harju keskmine, heina tegu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga kaupa, hundi aju, ime tore, inimese loom, kassi auk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord Vastused: eest+otsast (nüüd ja edaspidi: + märk kahe sõna vahel tähistab kokkukirjutamist, kui ei ole öeldud teisiti), e.lektri+sinine, Harju .keskmine, heina+tegu, hommiku+pool, hommiku+poolik (kui tegemist on ennelõunase aja tähistamisega) hommiku poole (ööd) (kui kasutatake lisasõna ööd või mõnda teist sobivat sõna kui pool on kaassõna), .hukka .mõistma, hukka+mõistev (partitsiip), hulga+.kaupa / hulga
3. Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p kan´n (mänguasi) on n palatiseeritud, kann (jooginõu) ei ole n palatiseeritud 4. Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (14 p) 12 p eestotsast, elektrisinine, Harju keskmine, heinategu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga kaupa või hulgakaupa, hundiaju, imetore, inimeseloom, kassiauk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord 5. Tõmmake ebasoovitatavatele väljenditele kriips peale. (5 p) 5 p matemaatika süvakool matemaatika erikool ma väga vabandan ma palun vabandust maakaart geograafiline kaart huvitegevus kooliväline tegevus televiisori hind televiisori maksumus 6. Leidke sobivam sõna(stus). (11 p) 8 p marsruuttakso- liinitakso mikroskeem- mikrolülitus kutsume kõik meie sõbrad- kutsume sõpruskonna sotsnik- vaarak
süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul, friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda kõrgem. 2.5 Haigused ja kahjurputukad Kasvuperioodil kahjustavad kartulit paljud bakter-, seen- ja viirushaigused, samuti on levinud kahjuriks kartulimardikas (ehk koloraado mardikas), keda registreeriti Eestis esmakordselt 1965. aastal. 8 KOKKUVÕTE Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu sortide viljad on pirinikujulised, liiv- pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne.
· Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig; 2) loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, here fordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun; 3) keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; 4) rahva-ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. · Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani
tuleviku-Eesti poole. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin, Rootsi laud, Türgi saun. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 2) Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriinio, herefordi veis, jorksiri siga. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 3) Keelenimetused: eesti, hispaania, Kanada eesti keel, Briti inglise keel 4) Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. (rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes
NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku 5. Rahvused kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane, eestlane, itaallased, portugallane 6. Üritused kirjutatakse väikese algustähega. NT: olümpiamängud, klassiõhtu, laulupidu, spordipäev 7. Taime ja looma nimetused kirjutame väikese algustähega. NT: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, koloraado mardikas 8. Ameti- ja aunimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president, proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales'i prints, Tema Pühadus paavst PaulusVI, 9. Usundid kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism, muhamedi usk, 10. Isikunimi üldkasutatava nimetusena kirjutatakse väikese algustähega. NT:
hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis; · keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. · usundid: kristlus, moslem, katoliku kirik, jehoovatunnistaja. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava
ja säilitatavatest toiduainetest. Euroopas üsna levinud juunipõrnikas tekitab suurt kahju, süües hektarite kaupa puid lehtedest paljaks. Juunipõrnika vastsed kahjustavad puuvilju, süües ära ka taimede juured. Kartulimardikas ehk koloraado mardikas hävitab kartuli ja kartulile sugulaslike taimede lehti. Kärsaklased, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, toituvad puuvillast, hernestest, õuntest ja paljudest teistest kultuurtaimedest. Toonesepad uuristavad end puidusse ja toituvad sellest, tekitades suurt kahju
strühniinipuu Strychnos max vomica seemneid (toimeaineks strühniin). 19. sajandi keskpaiku hakkasid insektitsiididena kasutust leidma rotenoon Derris eliptica (eestik. nimi teadmata, Kagu-Aasia taim) juurest ning krüsanteemiõitest pärit püreetrum. 1880. aastal hakati jahukaste tõrjeks kasutama bordoo segu (vasksulfaat, lubi ja vesi), paarkümmend aastat hiljem lisandusid pestitsiide nimekirja koloraado mardika tõrjeks ette nähtud pariisi roheline (vaskarseniit) ja veel veidi hiljem kaltsiumarseniit. Sünteetiliste pestitsiidide ajastu algas diklorodifenüültrikloroetaani e. DDT turuletulekuga 1939. aastal. DDT edu tõi uued sünteetilised pestitsiidid, kasv kuni 1980-ni. Selleks ajaks selge, et paljud neist on mürgised ka imetajatele, sh. inimesele. WHO järgi tapavad pestitsiidid aastas üle 200 000 inimese.
kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); 3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel; 4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. Märkus 1
annaabi.ee 
