PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Aktiiv Passiiv Present Tegusõna algvorm be + 3.v Simple Somebody cleans this room every day. This room is cleaned every day. Past Simple 2.v was/were + 3.v Somebody built this house in 1895. This house was built in 1895. Future Simple will/shall + 1.v will/shall + be + 3.v People will forget this soon
PASSIVE SENTENCES Active (subject+verb) Passive (object+verb) Present Simple Passive am/is/are + III PV She writes books. The books are written _________ Present Continuous Passive am/is/are + being + III PV She is writing a book. The book is being written.______ Present Perfect Passive Have/has + been + III PV She has written a book. The book has been written._____ Past Simple Passive was/were + III PV She wrote a book. The book was written._________ Past Continuous Passive was/were + being + III PV She was writing a book. The book was being written.____ Past Perfect Passive had + been + III PV She had written a book. The book had been written._____ Future Simple Passive will + be + III PV She will write a book. The book will be written.______ Future Perfe...
AVTIVE VOICE PASSIVE VOICE PRESEN PAST FUTURE PRESEN PAST FUTURE T T v do V+ed II am was will be v+ed v+s does did Will+v is v + ed were +ed are am Was/ Will be + am Was/were + is + v + were+v+ing v + ing is being + ed _ ing being+ed are are have Had+v+ed Will+have have HAD BEEN WILL + +v + v+ed has + v+ed HAVE +ed/III been+ed BEEN+v+ed has Have Had been Will+ Has +v+ing have been _ _ _ +been/ + v+ing +v+ing
Active Simple Continuous Present Walks Is walking Past Walked Was walking Future Will walk Will be walking Present Perfect Have walked Have been walking Past Perfect Had walked Had been walking Future Perfect Will have walked Will have heen walking Passive Simple Continuous Present is sold Was being sold Past was sold was being sold Future Will be sold Present Perfect Have been made Past Perfect Had been made Future Perfect Will have been sold A house on fire heas suhtes olema He...
FORM 8 REVISION UNITS 1-5 GRAMMAR 1) ´S- lõpuline omastav reeglid on TV lk 30 Exercise 1. 1) George has a new car. It is ........................ 2) Ken and Chris have a friend. This boy is...................... 3) Her children have a dog. It´s.......................... 4) These newspapers were published yesterday. This is .................. 5) His parents own this house. This is...................... 6) Ted and Nancy have a son whose name is Fred. Fred is ............... 7) The key belongs to my sister. It´s....................... 8) These skis belong to Uncle Thomas. They are....................... 9) This camera belongs to her parents. It´s.................. Answers: 1) George´s car 2) Ken and Chris`s friend 3) her children´s dog 4) yesterday´s newspaper 5) his parents´ house 6) Ted and Nancy´s son 7) my sister´s key 8) Uncle Thomas´s skis 9) her parents´ camera 2) NUMBER + NOUN ADJECTIVES Numbr...
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company.
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv
COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. OLED tehnoloogia eelised ja puudused Orgaanilised materjalid : - nad kannatavad väikseid pingeid - aeglased
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 12 Nartsissistlik isiksusehäire 3 SISSEJUHATUS Ühiskonnas, kus hinnatakse pealiskaudsust ning inimsuhted on jäänud tahaplaanile on tekkinud olukord, kus isiksusehäired on üha rohkem levinud. Inimesed, kes on umbusklikud, vastutustundetud, ebastabiilsed, hüsteerilised, ärevad, passiiv-agressiivsed jne. Nad on kõikjal meie ümber ning keskkond soodustab veelgi selliste isiksuse tüüpide esinemist. Teema valik tulenes sellest, et õppida rohkem nartsisstlikust isiksusehäirest. Kuidas selline inimene mõtleb ja kuidas tegutseb. Tihti esineb just liidritel ja juhtidel sellele isiksusehäirele vastavaid tunnuseid, et nendega toime tulla, siis valisingi vastava teema. Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja
Ka õpilase vanematel on lapse edukuse juures väga suur osakaal . Kui kontrolltööle eelneval õhtul on lapse ja vanema vahel tüli, mõjutab see radikaalselt järgmisel päeval toimuva töö tulemust. Abielus vanemate järjestikuste tülide või omavahelise keemia kadumise põhjusel järgnev lahutus võib õpilase muuta enesessetõmbunuks ja selle all kannatavad ka ta tulemused. Toreda inimese maski taga peidus olev passiiv-agressiivsus muudab õpilase suhteid eakaaslastega, ning see jällegi omakorda muudab õppimise ja heade tulemuste saamise raskemaks, kui mitte võimatuks. Selle asemel peaksid vanemad oma lapsi mõõdukalt innustama ning oma võsukese käekäigul paralleelselt silma peal hoidma ja vahetevahel ka premeerima, kui selleks põhjust on. Vanemad peaksid ka tagama privaatse koha, kus õpilane saab keskenduda ning rahus koolitööd teha, ja infoallikate, näiteks mõningate
................................................................................................................10 Otsekõne Direct speech..............................................................................................11 Kaudkõne Reported speech........................................................................................11 Kaudküsimused Reported questions..........................................................................12 Passiiv Passive voice .................................................................................................12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns.................................................................12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns............................................................13 Mitmuse moodustamine................................................................................................13 Siduvad asesõnad...........
Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16
1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus ...
suurt tähelepanu detailidele. Väheemotsionaalsed, endassetõmbunud. Vajadus kogu keskkonda oma kontrolli all hoida. Hirm kontrolli kaotades muutuvad nad abituks ja sõltuvaks. Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. 6. Ülivalvsad ja kahtlustavad (paranoilised): Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. Äärmuslikult mitteusaldavad 7. Kaeblevad ja märterlikud (passiiv-agressiivsed): Suhtlevad üksnes läbi kaebuste ja ähvarduste. Varjatult süüdistavad teisi kõigis oma probleemides. Võimetud väljendama oma viha ning teevad seda siis passiiv-agressiivselt. Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena. 8. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet. Väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed. 2. ERINEVA TEMPERAMENDITÜÜBIGA KLIENDID Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele
Tegusõna köhima on ühevalentne, sest ta seob ühte moodustajat: Tüdruk köhis.POLE VAJA TEADA, MIDA KÖHIB. Tegusõna hoolima on kahevalentne, sest ta seob kahte moodustajat: Poiss hoolis tüdrukust. Tegusõna varastama on kolmevalentne, sest ta seob kolme moodustajat: Poiss varastas tüdrukult pliiatsi. 34. Valentsi vähendamine: passiiv, antipassiiv, nimisõna inkorporeerimine, tuletus, refleksiivkonstruktsioonid. Passiiv: passiiv muudab verbi intransitiivseks (see, mis enne oli objekt, saab subjektiks) Eesti keele umbisikuline kõneviis ehk impersonaal vähendab samuti valentsi, kuid kaotab subjekti. Lapsed loevad raamatuid. Impersonaal: Raamatuid loetakse. Passiiv: Raamatud on loetud.
Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40 Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50 Põhiarvsõnad 50
Läheb teiste määratud rada. Suhetest saab vähem rahuldust, kui võiks saada. Pahameele mahasurumisega saavad maha surutud ka positiivsed emotsioonid. Külm inimene. Tavaliselt tekib selle suhtes, kes alati minu tahtmist teeb, süütunne ja siit teadmatult ka vaenulikkus. Ei õpi kontrollima oma emotsioone ega käitumist. Pikaajalise enese allasurumise tõttu kuhjunud kibestumus avaldub vahel kontrollimatu plahvatusena. Kuhjunud kibestumus avaldub teadmatu agressioonina - passiiv agressiivse käitumisena. Mahasurutud emotsioonid avalduvad kehaliste ja psüühiliste häiretena. VÕRDLUSNÄITED Kolm käitumisstiili olukorras, kus filmi vaatamist kinos häirivad teiste inimeste valjuhäälsed kommentaarid ja olukorras, kus kolleegi telefoni helisemine koosolekul häirib aruande ettekandjat: Alistuv „Vahest te, palun, ei karjuks filmi ajal?“ „Ma ei tahaks küll midagi öelda, kuid äkki palun paned järgmine kord
Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Positiivse viisakuse strateegiad: ,,sina", naljad, släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad, komplimendid, eesnimeline pöördumine. 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Negatiivse viisakuse strateegiad: põiklusväljendid, passiiv, vaikus, pessimism, viitamine üldistele reeglitele, kõhklused. 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Kaal sõltub kuulaja võimust kõneleja üle, kuulaja ja kõneleja vahelisest distantsist, konkreetse teo raskusest. 17. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui
Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa. Tegumood väljendab moodustajate grammatiliste suhete ja sematiliste rollide suhet. Nt seda, kas objekt on agent või patsient. Passiiv passiveerimise käigus muudetakse alglause (alus=agent; sihitis=patsient) vastupidiseks (alus=patsient; sihitis=agent). Selle tegevuse käigus lisatakse üldjuhul ka verbile mingi marker. Skemaatiliselt: P=S. Passiveerimise eesmärk on üldjuhul patsiendi esiletõstmine: patsient saab selleks, mille kohta kogu lause käib, kusjuures agenti alandatakse, ta viiakse kas mõnda kõrvalisse käändesse või jäetakse üldse lausest välja. Patsient tõstetakse enamasti passiivlause aluseks
asukoht, Andmesildid (ingl. Data Labels) ja Andmetabel (ingl. Data Table) – andmetabeli kuvamine diagrammi all, legendi kuvamine. Linkimata tabeli korral muudetakse ja vormindatakse arvandmeid tööleheaknast, kasutades vorminguriba nuppe. Andmete redigeerimiseks tuleb lahtril teha topeltklõps, asendamiseks aga klõpsutada ja kirjutada uued andmed. Lahtreid saab kitsamaks või laiemaks venitada, osutades esimeses reas lahtrite eraldusjoonele ja lohistades. Rea või veeru saab muuta passiiv- seks (andmeid ei kajastata diagrammis), kui teha topeltklõps rea või veeru päiselahtril. Kahe- mõõtmeliste diagrammide puhul saab arvandmeid muuta diagrammilt, lohistades nt. tulpasid pikemaks/lühemaks. Lingitud tabeli korral muudetakse arvandmeid ikka Word’i tabelis endas (kui muuta töölehe- aknast, siis diagramm uuendatakse selle järgi, aga Word’i tabelis andmed ei muutu). Diagrammi elementide vormindamise juures on kõige raskem elemendi väljavalimine. Ül-
mitripela - eks yumitripeal - in Trageli konspekt 13.10.2010 Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/(duaal ...) Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks
eesnimeline, diminutiivne pöördumine komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne. 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W=P(H,S) + D(S,H) + R W- kogukaal P- kuulaja võim kõneleja üle
18. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil · Vous ("teie") konventsionaalne kaudsus/indirektsus · Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) · Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul · Pessimism · Viitab üldistele reeglitele · Passiiv · Vaikus · Nominalisatsioon b. Mitteverbaalsel tasandil: · Suletud keha · Liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmside vältimine · Vaikimine · ruumiline distants 19. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)
verbifraasiga. · Transformatsioonireeglid annavad juhised lause genereerimiseks. Transformatsioonireeglid opereerivad süntaktiliste puude ehk hargmikega, tehes neis spetsiaalseid ümberkorraldusi (jrk muutmine, üksuste ärajätt, juurdelisamine vms). Tulemuseks uus sümbolijärjend uue struktuurikirjeldusega. Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on stilistiline). Standardteooria. Toodi sisse leksikon: süvastruktuur on seotud tähendusega, pindstruktuur hääldusega. Uue elemendina semantikaosa polnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad tähendus pandi paika juba süvastruktuuris, transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent. Täiendatud standardteooria
71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest
12 Suhtlemisstiilid Kehtestav käitumine · Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja · Agressiivne e domineeriv käitumine õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel · Alistuv e passiivne käitumine teha sedasama · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 74 Kehtestavalt käituv teenindaja Kehtestava käitumise tunnused · seisab oma õiguste eest · Enesest ja oma tööst lugupidamine · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · Siiras soov kliendile heameelt valmistada
71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest
· komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine · silmside · jutukus · ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · suletud keha · liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmsideme vältimine · vaikimine · ruumiline distants 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused?
sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5)Silmside 6)Avatud zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R / W kogukaal , P kuulaja võim kõneleja üle, D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus, H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e
· rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus · ruumiline lähedus. 14. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, suletud keha, liikumatus, · mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, · vaikimine, ruumiline distants jne 15. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal
siis jälle tugevnesid, sõltudes detailidest, mida kunstnik tahtis rõhutada. Schiele hülgas ka tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993) Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele (allikas: www.egon-schiele.net/) ,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007) Kui Klimti töödel olid modellid piltidel intiimses üksinduses, tehes vaatajast just kui voyeuri,
(vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt. Saan kala > saan kala syya> sain v]imaluse kala syya> sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala. TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet. Näiteks seda, kas lause subjekt on agent (teadlik-tahtlik tegija) või hoopis patsient: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv/impersonaal Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt). Agenti on võimalik väljendada eesti k. [loengu materjal internetis!!] Osasihitis-täissihitis Objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st. Aspektist. Piisvõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt, neid verbe nimetatakse mõnikord partitiivverbideks. NT Ma alahindasin Peetrit Eestik
Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud rakendatavaks mitmetes kontekstides ning kohandatavaks erinevate suundade (sh 4
Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Tegumoekategooria liikmed (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile
valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada. Jooksma-verb ise on 1-valentne, aga kuna ma saan idee poolest kirjutada jooksma+soola (tähendus: ,,jooksen poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv Passiivi marker verbi küljes muudab verbi 2-valentsest 1-valentseks. Passiivist üldiselt räägitakse nominatiiv- akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust.
fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid
Kas taoline suhtemustrite kordumine ilmneb ka tavaelus? Kuidas aru saada, milline on minu seotusstiil? Mõnel inimesel toimib üks või teine seotusstiil kogu suhtes. Näiteks kui inimene reageerib partneri peaaegu kõigi tegude ja sõnade peale agressiivselt. Paljudel juhtudel aktiveerub harjumuspärane käitumismuster aga just pingelises olukorras. Paarisuhetes on eriti hullud vältiva seotusstiiliga inimeste passiiv-agressiivsed reaktsioonid. See tähendab, et partner karistab teist sellega, et ükskõik, mida teine ütleb või teeb, vastust ta ei saa. Piltlikult öeldes: lepime kokku, et sina helistad mulle, aga siis, kui sa helistad, mina toru ei võta helista aga helista! Passiiv-agressiivne reaktsioon väljendub selles, et ei märgata teist, ei tehta midagi, ei vastata, ollakse vait. Eesmärgiks on muuta partner abituks ja nautida oma võimu.
Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28
We're happy to hqve met him- I know him to hqve been living therefor 5 years. Infinitiiv v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks, tdiendiks jt. Tb unclerstdncl is to Jbrgive (aus). She likes ro dance (sihitis). Z/rls is a rule to be rememberetl (tdiend) :i:r*;::i:1!;ti Aktiiv Passiiv o Lihtvorm (The simpleform) keepins being kept o Perfektivorm (The per.fectform) hating kept having been kept Lihn'orm miirgib tegevust, mis on samaaegne cleldisverbi tegevusega. Perlektivormiga viiJjendatud tege'useelneboeldiseverbitegevusele. Hetikespkryughockey.lregrethavingmissetlthebus. Gerundium, nagu nimis6na, v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks jt.
Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm) Eitus Näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust. Saab öelda ka nimisõna prefiksi abil nt mittesuitsetaja. Sõnade ümberpaigutamisega saab mõjutada eituse tähendust. 30.10
4) mullakoorik peab olema purustatud ja äestatud muld peenesõmeraline (sõmera läbimõõt mitte üle 3 cm); 5) umbrohutõusmed peavad olema välja rebitud ja kultuurtaimedest mitte üle 5% vigastatud (näit orase äestamisel); 6) äestatud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Äkkeid liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked; 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked; 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, biite- (tähik-), sõrmketas-, lüli-, varbrull- (varbvalts-), hari-, (kamm-) jms äkked; 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised (raamiga) ja paindpinnalised (raamita); 5) ühele tööseadisele (tööosale) langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid (eeskätt pulkäkete puhul). 17. Passiiväkete ehitud ja tööseadised. Tööseadised
kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) · Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+mach+t) · Tagalogi k hiraman 'laenama'; h-in-iraman 'laenas' · Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus-mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik-muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav eitav) markeerimata on lihtsam vorm teen ja markeeritud on teeme · Sõna määratlemisest (paus ja vahe lahtuamatus, üksiesinemine, foneetilised priirid, semantilise üksuse staatus: tavaline sõna? ebatavaline sõna?). · Grammatiseerumine; grammatika ja leksika suhe. tekkimise protsessid, see võib olla nii, et ühest sõnast tekib grammatiline üksus ja ise kaob. Nt: pea (kehaosa) lisaks
Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks
Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia.
GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne
annaabi.ee 
