merevees elab on tal ka varvus vastav. Tema selg on sinakasroheline, küljed on hõbedased ja kõht on tal valge. Suurim makrell on olnud 41cm pikk ja 600g raske. 2)Toitumine: Makrellid söövad tavaliselt vees hõljuvaid koorikloomi, väikesi kalu ja kalamarja. 1) Eluviis: Makrell elab peamiselt merevees. Vahel koonduvad makrellid ka tihedatesse parvedesse ja võtavad koos ette ulatuslike rändeid. Makrellid kudevad ülemistes vetekihtides. Kammeljas 1)Välisehitus: Kammeljas sarnaneb lestale. Kujult on ta lai nagu taldrik. Uimed ääristavad teda kogu keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale
o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas, silekammeljasLeedulastel lisaks nolgus ja merivarblane (Statkus,2006) · Avaveeliigid o Räim, kilu, lõhi, meriforell Joonis 3. Läänemere püügipiirkonnad 2
on tehtud kraanulid 4)toidud mis on toodetud suurtes tehastes ja mida müüakse läbi tavaliste marketingi kettide. Tüüpiline peamiste toitainete koostis toitudes, kasutatud Euroopas(%) Liik Valgud Rasvad Süsivesikud Atlandi lõhi 35-55 30-40 7-15 Vikerforell 42-45 20-24 Kuld-Merikoger 45-50 12-24 20 Euroopa Meriahven 43-50 12-25 20 Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17 Karpkala 30-35 5-10 30-40 2.Tööstuse paigutamine ,et säiliks akvakultuur. 2.1. Kalatoidus alternatiivide otsimine ,seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega. · Kalajahu ja kalaõli on väga soositud koostisosad kalatoidus mitmetel põhjustel : a) kõrge valgusisaldus b)asendamatud aminohapped
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota
Püütakse palju Pärnus Vimb Natuke lapik ja pika ninaga Selg tumedab mustjas pruun ja kõht valge, küljed hõbedased Keskmise suurusega kala Eestis elab kahte sorti, ühed Peipsis ja teised siirdekalad, elavad meres ja koevad jõgedes Sobib paremini suitsutamises, sest on luine kala Räim ja kilu Räim umbes 15 cm pikkune ja saab püüda rannikuvetest Kilu on väiksem ja kogunevad parvedesse. Kilu on kõhu alt kare. Lest ja kammeljas Kammeljas: lame kala, tumepruun, alumine pool kahvatu valge, rööv toiduline Suhteliselt pikaaealine kala, kuni poolteist kilo Kasutatakse suitsutamiseks, praadimiseks Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala
Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
Kuna Mikk, Jakko seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artisokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne- küpsetatud lamba- või tallekintsud
tükkideks. Rebi jääsalat kaussi või vaagnale suupärasteks tükkideks ning aseta peale ülejäänud komponendid. Nirista üle kastmega 1 Marseille`i kalasupp Valmistusained 1 l vett 2 kalapuljongi kuubikut 6 tera vürtspipart; 6 tera valget pipart 2 loorberilehte 100 g porgandit 50 g juursellerit 200 g kartulit 350 g erinevat kalafileed (koha, kammeljas, lõhe) 0,5 tl soola; 1 tl kalamaitseainet 0,5 dl peenestatud murulauku Valmistusviis 1. Kuumuta vesi, lisa kalapuljongi kuubikud ja maitseained ning lase keema tõusta. 2. Hauta 10 minutit. 3. Lisa tükeldatud juurvili ja keeda peaaegu pehmeks. 4. Tükelda kalafileed, maitsesta vähese soolaga ja maitseainete seguga ning lisa potti. 5. Hauta 5 minutit. 6. Kaunista supp murulauguga. 7. Serveeri maitsestatud majoneesi ja värske saiaga.
LÕUAD KINNI PIGISTASID HAMMAS HAMBA VASTU ASTUS SUUST VAID SÕJAKÄRA KOSTUS KEEL SIIS NEILE KAHELE END SEADIS VAPRALT VAHELE NÜÜD ON TEHTUD VAHERAHU HAMBAREAD ON TÄITSA LAHUS MUIDU KORRAS OLEKS KÕIK, KUI SUU MA KINNI PANNA VÕIKS. MEREPÕHJAS MEREPÕHJAS SÜGAVAL MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ELAS VÄIKE ANGERJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL ADRU SEES TA VINGERDAS ISE RÕÕMSALT ITSITAS: SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI AGA EEMAL LIIVA SEES MULL-MULL-MULL-MULL-MULL PIKUTAS ÜKS KAMMELJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL LIIVA SEES TA PIKUTAS ISE VAIKSELT ITSITAS: 13 14 SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI NII PEITU PUGES ANGERJAS JA ÄRA PEITIS KAMMELJAS PEITSID END JA PIILUSID JA EI KOHTUND IIALGI… NAABER NAABRIL JÄLLE AUTO UUS MUL TEEB HAIGET VASAK PUUS NAABER REISIL INDIAS KÄIS PIDAMIST EI PEA MU PÕIS NAABER OSTIS PURJEJAHI MUL ON KOPSUS VEIDER KAHIN NAABER UUE MÖÖBLI TÕI MUL NEERUDESSE VALU LÕI
Ka Lõuna-Euroopas levinud mereveekasvandustes kasutatakse üha enam kalahaudejaamade toodangut ja tööstuslikku sööta, sellega kompenseeritakse loodusliku saagi vähenemist. Itaalias Po ja Adige jõgede deltade vallidel põhinevates kasvandustes paigutatakse laguunidesse huntahvena ja merikogre vastseid, et leevendada nende liikide arvukuse vähenemist ja kompenseerida angerja kadumist. Hispaania ja Portugali esterotes on hakatud investeerima ka täiesti uute liikide kasvatamisse, nagu kammeljas, harilik merikeel ja senegali merikeel. Lõpuks tuleb märkida ka eluskalade säilitamist ujuvpuurides avamerel või maismaarajatistes. See tegevus on seotud kalapüügitsüklitega ja võimaldab säilitada ja nuumata väljapüütud kalu nende hilisema turustamise eesmärgil. Eeskätt kasutatakse seda meetodit veeloomade puhul, kelle maitseomadused lähevad tavapäraste konserveerimistoimingute, nagu kuumutamine, steriliseerimine või külmutamine, käigus kaduma
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak.
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
24. sugukond: Võldaslased, Cottidae 63. Merihärg, Triglopsis quadricornis quadricorniis (L.) 64. Nolgus, Myoxocephalus scorpius scorpius (L.) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen) 66. Võldas, Cottus gobio L. 25. sugukond: Merivarblaslased, Cyclopteridae 67. Merivarblane, Cyclopterus lumpus L. 26. sugukond: Pullukalalased, Liparidae 68. Pullukala, Liparis liparis barbatus Ekström XIII selts: LESTALISED, PLEURONECTIFORMES 27. sugukond: Kammellased, Scophthalmidae 69. Kammeljas, Scophthalmus maximus (L.) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70. Soomuslest, Limanda limanda (L.) 71. Merilest, Pleuronectes platessa (L.) 72. Lest, Platichthys flesus trachurus (Duncker) Eesti kalad Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses.
4. LEST on omapärase lapiku kujuga põhjakala. Marjast koorunud vastsed on esialgu pikliku sümmeetrilise kujuga ning ei meenuta millegagi täiskasvanud lesta. Vastsed laskuvad merepõhja ja seal algab nende moone: kala kaldub ühele küljele, alumisele poolele jäänud silm rändab pealmisele poolele teise silma juurde. 5. TEISED LESTALISED merilest erineb lestast sileda kehapinna poolest. Soomuslest keha on korrapäraste soomustega kaetud. Kammeljas on lühem ja laiem. Vasakpoolne. 6. MERIHÄRGLASED - kolm liiki meripühvel, nolgus, merihärg. Kõik koevad talvel. 7. EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10
Ühel söögikorral sööge mitte enam kui 240g. Täispiimast valmistatud kõva juust, sellised nagu Sveitsi või Menster, vajab seedumiseks 4-5 tundi. Ühel toidukorral maksimum 60-120g. Märkus: suure rasva- ja proteiinisisalduse tõttu seeduvad kõvad juustud kauem kui kõik teised toiduained. Loomset päritolu proteiinid: munakollase seedimiseks kulub 30 minutit, kogu muna seedimiseks 45 min. Maksimumkogus on 1-2 muna päevas. Kala sellised nagu tavaline ja väike tursk, kammeljas, samuti paltuse filee, seeduvad poole tunniga. Maksimum mitte üle 180g, omavahel võib segada kaks liiki. Lõhe, forell, tuunikala, heeringas (rasvasem kala), seedub maos 45-60 min. Norm sama mis eelmises punktis. Kanatibu (ilma nahata) poolteist kuni kaks tundi. Maksimum 120g. 8 Kalkun (ilma nahata) kaks kuni kaks ja veerand tundi. Ühe korraga sööge mitte enam kui 120g.
vööndis. Karidele on iseloomulik bentiliste vetika- ja loomakoosluste vööndilisus ning elustiku kõrge produktiivsus. See elupaigatüüp on Eesti rannikumeres suhteliselt haruldane ja seetõttu ka üks väärtuslikemaid. Taimedest esineb kõige rohkem pruun-ja punavetikakooslusi nind soodsate valgustingimuste olemasolul areneb sublitoraalis ka kõrge põisadru kooslus. Loomadest on peamisteks tunnusliikideks söödav rannakarp ja rändkarp. Kaladest võivad seal elutseda lest, emakala, kammeljas, merisiig ja nolgus (Paal, 2000; Internet 3). 3.2.2. HELCOM Helsingi komisjon ehk HELCOM toimib valitsustevahelise koostööna Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa vahel ning tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega reostuse eest. HELCOM'i eesmärk on tagada Läänemere terve elukeskkond koos bioloogilise mitmekesisusega, mis toimiks koos ühtse tervikuna ja moodustaks hea keskkonnaseisundi ning samal ajal toetaks
Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia)
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Allikas: Põllumajandusministeerium Lisa 5. Kutseline kalapüük Läänemere rannikumerest aastatel 2007 2012 Kalaliik 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ahven 776,755 703,252 809,497 878,762 796,214 549,779 Angerjas 6,106 5,081 4,321 3,452 2,207 1,908 Emakala 0,154 0,172 0,118 0,814 0,092 0,394 Harilik kammeljas 0,012 0,032 0,054 0,182 0,102 0,082 Harilik makrell 0,001 0,001 Harjus 0,001 Haug 13,700 15,792 13,348 22,770 32,057 35,407 Hiina villkäppkrabi 0,002 Hõbekoger 56,609 59,619 49,858 51,323 53,139 66,919 Jõesilm 0,551 0,017 0,168 0,571 0,884 0,362
Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane Madunõel Pullukala Merinõel Kammeljas Suttlimusk Soomuslest Võikala Merilest Lest 15 KALAKASVATUSE ERIALA Kaldkirjas on sisse toodud liigid Kaldkirjas on eksikülalised ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
