Jüri Gümnaasium REFERAAT Maraton Juhendaja: Jüri 2010 Maraton Üldisemas tähendus nimetatakse maratoniks mis tahes pikemat ning vastupidavust nõudvat spordiüritust. Populaarseim maraton on kergejõustikku alla kuuluv maratonijooks, mille pikkuseks on 42 195 meetrit. 28.septembri 2008.aasta seisuga on meeste maailmarekord 2:03:59 Haile Gebrselassie (Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 13.04.2003.aasta seisuga 2:15:25 Paula Radcliffe (Londoni maraton)
SEB Tallinna Maraton Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.1. Distantsid..................................................................................................................................1 2. MARATON..................................................................................................................................2 2.1. Programm.................................................................................................................................4 2.2. Stardimaterjalid........................................................................................................................5 2.3. Riietumine ja pakihoid.............................................
3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi. 3.Jookse aeglaselt Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega. 4.Jookse maratonikiirusega Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaasla...
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks ve...
Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 meetri ja 10 000 meetri jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 meetri pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil. Maraton Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau, 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe, 13.04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt
Muusika aitab viia mõtted mujale ning sa ei kuule ka oma hingeldamist. Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud muusikat ning võimaldab sul saada jooksvalt kõikvõimalikku informatsiooni treeningust: aeg, distants, põletatud kalorid jne. Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks
MAAILMAS Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud s...
Kui suure võistkonnaga oli esindatud antud võistlustel Eestist? Kus toimusid 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks,
Sissejuhatus 2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsid Zürichis. Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m
Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. 10. Tartu Maraton (pikkus, ajalugu, 2013 osavõtjate arv ja võitjad) Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis
kaheteistkümneaastased 11. Läänemere maad õige http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=l %C3%A4%C3%A4nemere 12. üle Eestiline Üle-eestiline 13. kolme saja lehe küljelised raamatud kolmesajaleheküljelised raamatud 14. minu sarnane minusarnane 15. tohutu suur õige 16. kirjuta sõnale SHOW sünonüüme komejant, vaatemäng, spektaakel, koomusk, menutükk 17. tartu Maraton Tartu maraton 18. sammusime pikki Ranna teed merepoole sammusime piki Ranna teed mere poole 19. sini-must-valge sinimustvalge 20. jõudsime Peipsiäärsesse uuttüüpi elu majadega asulasse jõudsime Peipsi äärse uut tüüpi elumajadega asulasse 21. äkitselt äkisti 22. kirjuta sõnast AAKER ains. osastav aakrit 23. pidu algab 1. juulist pidu algab 1. juulil
19,96 · 1995 Eesti meister 5000 m 14.31,62 · 1996 Eesti meister 10 000 m 29.33,52 · 1998 Eesti meister 5000 m 14.24,52 ja 10 000 m 29.33,26 · 1999 Eesti meister 10 000 m 29.14,03 · 2001 Eesti meister 10 000 m 30.45,58 · 2003 Eesti meister 5000 m 14.19,06 Viimaste aastate tulemused 1993: 2:25.14 1994: 2:19.44 1995: 2:16.22 1996: 2:23.14 1997: 2:15.37 1998: 2:15.35 1999: 2:12.38 2000: vigastus 2001: 2:11.09 2002: 2:08.53 2003: 2:09.15 2004: 2:09.34 2005: maraton -- 2:12.12; poolmaraton -- 1:04.26 2006: 2:11.22 2007: 2:14.49 Paremad tulemused tiitlivõistlustelt 1999: Helsingi maratoni 1. (2:19.18) 1999: Frankfurti maratoni 1. (2:12.38) 1999: Stockholmi maratoni 3. (2:16.57) 2001: Frankfurti maratoni 1. (2:11.09) 2001: Göteborgi poolmaratoni 1. (1:03.00) 2002: Müncheni EM-i maratoni 2. (2:13.18) 2002: Pariisi maratoni 2. (2:08.53) 2002: Fukuoka maratoni 4. (2:10.14) 2003: Seouli maratoni 1. (2:09.15) 2004: Ateena OM 26. (maraton 2:18.09)
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7
37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai.
..............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suusatamise stiilid .....................................................................................................23 Kokkuvõte...................................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik
) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja kultuuriüritused) Tartu maraton, Hansapäevad, Viljandi Folk jne. Arhitektuur (kirikud, ühiskondlikud hooned (raekoda, teatrihooned), mõisad, lossid, kindlused) Puitarhitektuur (Karlova linnaosa Tartus, Norra keskaegsed puitkirikud, vanad taluhooned ) Telliskiviarhitektuur (Tartu Jaani kirik) INIMESE POOLT LOODUD 1. Spetsiaalselt turismi eesmärgil 2. Esialgselt mingil teisel eesmärgil
Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924
glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK
kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää.
jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja?
Pauluse Elistvere mõis kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum Tallinnas Kadrioru park Elva Matkakeskus Hansapäevad Kurgja talumuuseum Kaali Külastuskeskus Tudengipäevad Taevaskojad A.H.Tammsaare Seto muuseum Lõunakeskus Õllesummer
jah 1 ei 2 Kui vastasite „ei“, siis jätkake küsimusega nr 11 5. Millistelt üritustelt osa võtsite? (võimalik valida mitu varianti) kasutasite rohkem ühistransporti kui tavaliselt 1 veetsite aega rohkem sportides/vabas õhus 1 perepäev Nõmme keskuses 1 jalgrattamatk/jalgsimatk 1 SEB Tallinna maraton 1 autovaba päev 22. Septembril 1 6. Kas selliseid üritusi võiks toimuda Teie arvates tihemini? jah 1 ei 2 7. Mida uut/huvitavat õpetas Keskkonnasõbraliku liikumise kuu kampaania? ........................................................................................................................................... .......................................
· Ajaloosündmusel: Teine maailmasõda,Vabadussõda, Külmsõda, Väikse tähega kirjutatakse: · Keelkondade,keelerühmade,keelte ja rahvuste nimetused:eesti keel, inglise keel,venelane,türklane,inglane,setu murrak. · Kuude ja nädalapäevade nimetused:veebruar,küünakuu, heinakuu, reede, laupäev · Pühade ja tähtpäevade nimetused: jaanipäev,jõulud,sünnipäev,kadripäev. · Üritusete nimetused:X olümpiamängus,Tartu maraton,esimene üldlaulupidu Helilised ja helitud häälikud Kõik täishäälikud on helilised.Kaashäälikutest on helilised j ,l ,m ,n ,r ,v . Helislisele häälikule liitub gi:ihmgi,päikegi,kanagi,mahlgi,puugi,akengi. Helitud kaashäälikud on b ,p ,d ,t ,g ,k ,f ,h ,s ,z Helitule häälikule liitub ki: kasski,kukkki,ukski,haabki,.
2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel pingutamisel kasut energiaallikaid: glükoos, rasvad, valkude lagundamine(nälgimise ajal kui pole võimalik kasutada enam ei süsiv ega rasvu).
Onu unenägu / Djaduskin son Kaheksandal veebruaril käis Tallinna Arte Gümnaasiumi gümnasistid Vene Teatris. Õppekava näeb seda ette, et tuleb külastada ühel korral õppeaastal venekeelset näidendit. Etendus hakkas kell seitse õhtul ning lõppes veidi enne südaööd. Minu jaoks oli see väga kurnav ja väsitav maraton, mille lõppu tuli tundide viisi oodata. Näidend oli vene keelne. Need, kes keelt ei valda, said laenutada kõrvaklapid, millest tuli eestikeelne tõlge. Kuna ma olin viimane inimene, kes jõudis napilt enne algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult.
jaanuar 2006 Phoenix 1 tunni jooks 21285m -Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava Poolmaraton - 58.33-Samuel Wanjiru Kamau (Kenya), 27. juuni 2007 Haag 25 000 m jooks - 1:13.55,8-Toshihiko Seko (Jaapan), 22. märts 1981 Christchurch 25 km jooks-1:12.45-Paul Malakwen Kosgei (Kenya), 9. mai 2004 Berliin 30 000 m jooks-1:29.18,8-Toshihiko Seko (Jaapan), 22. märts 1981 Christchurch 30 km jooks-1:28.00-Takayuki Matsumiya (Jaapan), 27. veebruar 2005 Kumamoto Maraton-2:04.26-Haile Gebrselassie (Etioopia), 30. september 2007 Berliin 100 km jooks-6:13.33-Takahiro Sunada (Jaapan), 21. juuni 1998 Tokoro 3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31
1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. Salvesti tooted Supid Lõunatoidud Kapsad Kastmed Majonees Salatid Kurgid PÕNN Meie Mari moosid Mahlakas 3MIN Tooted suurtarbijale Salvest toetab Klubi Tartu Maraton MTÜ Spordiklubi DUO Eesti Judoliit Kööstöö- ja toetusprojektid: SA Maarja Küla Tartu Suusaklubi Volleklubi 2016 Spordiklubi Kõrve Ring Tartu Kalevi Veemotoklubi SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon Kaitseliidu Tartu Malev
2. Glükogeeni-piimhape süsteem See süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiag, vajamata selleks lisahapnikku. ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakudes olev varuaine glükogeeni ning selle tulemusena tekib piimhape. Näide: See süsteem rakendub kuni 1,5- minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 meetri jooks. ATP tootmine inimestel 3. Aeroobne hingamine ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele Kui palju toodab kesmine 70 kg kaaluv inimene päevas ATP-d? Mis asi on adenosiintrifosfaat? Kuidas töötab fosfageeni süsteem? Mida peavad heterotroofsed organismid energiavarude taastamiseks tegema? Palju on igal üksikul hetkel inimkehas ATP-d? Kordavad ülesanded Märgi ära valed väited ADP on ATP lagunemisel tekiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm.
Jüri, minu tuttav väitis, et varguse varjamine on niisama hull, kui vargus ise. Edasi, Kentuki poisid, valu punanahkadele! Sealpool aga kuhu oli suunatud retk, haigutas taevarannal vastu läbitungimatu pimedus nagu suur põhjatu haud, mis oli pärani ajanud oma määratud lõuad, et neelata endasse kõik : teel kihutav kõrb, hämarduvad metsad ja valendavad põllud. 5. Jüripäev, Hea Lootuse neem, Jüriöö ülestõus, ajaleht Meie Meel, kauplus Laste Maailm, soome kelk, Tartu Maraton, Eesti kroon, tartlane, Maarjamaa Risti orden, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, kaeraküpsised, Suure Vankri tähtkuju, Kõverkaela- Juku, Lennartmerelik, ansambel Kuldne Trio, Valge Daami muusikapäevad, Paksu Margareta torn, raamat Jumalaema kirik Pariisis, Tallinna Ülikooli matemaatika õppetooli lektor. 6. Tema lootus õigeks ajaks kohale jõuda kadus, nähes vanalinna auklikke tänavaid. Ta tahtis oma jälgi jätta paljudele erinevatele asfaltidele ja kuulda palju kontserte. Töökad
tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe jalutuskäiguga saab korraga külastada kahteriiki ja osa saada mitmest erinevast kultuurist Valgamaa turismiatraktsioon Otepää Seiklusparki külastab aastas hinnanguliselt ligi paarkümmend tuhat inimest ning Otepää piirkonna spordiüritused Tartu Maraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton toovad aastas ligi 16 000 osalejat lisaks nende toetajad ja pealtvaatajad.Hinnanguliselt kokku 26 võib olla nende ürituste raames külastajate arv ligi 30 000. Valgamaa turismiatraktsioon Leigo Järvemuusika kontserditel on Eesti muusikamaastikul ammu oma kindel koht. Sündmus on tuntud ka piiri taga. Kontserdite eripäraks on võimalus ühendada muusika ja maastikuelamus. Esinejad paiknevad järvesaarel, kuulajad aga kaldanõlvadel. Lisaks
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg
SUUSASÕIDU ALAD Geilika Korm Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Ainus muutmata ala on olnud 50 km maraton klassikalises stiilis. See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka ingliskeelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel. Murdmaasuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laskesuusatamine
Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt
6.koht See on legendaarne kombinatsioon, sest profesionaalne pokkerimängija Doyle Brunson võitis kaks suurturniiri nende kaartidega. See aga ei tee sellest veel head kätt. Doyle Brunson on üks maailma parimaid mängijaid ja enne kui sa ka pole, ära proovi nende kaaridega võita 7.koht Käsi mida mängitakse, sest sellel on lõbus hüüdnimi: Dolly Parton. Kui sa mängid võidu peale, pole mõtekas mängida käsi, millel on äge nimi. Võid küll lühiajaliselt võita aga pokker on maraton mitte sprint ja pikas perspektiivis on see käsi kahtlemata kaotaja 8.koht & & & Nende kaartidega võidad väga harva. Loobu neist isegi siis kui oled väiksel pimepanusel, kui oled suurel pimepanusel ja ei saa lauakaarte tasuta vaadata, loobu 9.koht & & Pildiga kaart ja madal kaart, erinevast mastist. Üks kõige tavalisemaid vigu, mida alles
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika uisutaja Jackson Hainesi peetakse kaasaegse iluuisutamise isaks, sest just tema tutvustas 1860 keskel uut sorti uisutamist. Kiiruisutamine Kiiruisutamine on uisutamise alaliik kus võistlejad läbivad ettenähtud maa kindlat tüüpi uiskudel (kiiruisud). Kiiruisutamisel on kolm tüüpi: pika raja kiiruisutamine, lühikese raja kiiruisutamine ja maraton kiiruisutamine. Üldiselt on pika raja pikkus 400 meetrit, aga vahetevahel kasutatakse ka 200, 250 ja 330 meetriseid radu. Lühikese raja sõit toimub tavaliselt väiksemal liuväljal, tavaliselt sama suur kui hokiväljak. Lühikese raja sõite võistlusi peetakse tavaliselt väljalangemisega, neljast või viiest alles jäänud kaks osalevad viimases sõidus kus antakse kätte ka medalid. Diskvalifitseerimine ja kukkumine ei ole seal haruldased. Hoki
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe,
· F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924
olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna"
aastaringselt. Neli aastaaega samaaegselt Suvised maksimumid 37°kuni 40°, keskmiselt +32° Talvised miinimumid kuni -29° Ilmal suur mõju (päikesepõletused, hüpotermia, dehüdratsioon) Suviti ei soovitata jalgsimatku ette võtta Turism Suure Kanjoni rahvuspark on üks maailma juhtivamaid looduslikke vaatamisväärsusi, meelitades ligi 5 miljonit külastajat aastas. 83% on pärit Ameerika Ühendriigidest. Tegevused: Parvetamine Matkamine Jooksmine (126 km maraton) Helikopteri matkad Telkimine Õnnetused Suures Kanjonis Rahvuspargis on alates aastast 1870 loendatud üle Click to edit Master text styles 600 surmajuhtumi. Second level Levinumad põhjused on Third level olnud helikopteriõnnetused, Fourth level Fifth level
Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada. 1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA Võttes vaatluse alla viie populaarse jooksudistantsi, 100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ning maraton, viis maailma kiireimat meest läbi aegade, on tulemused ülekaalukalt mustanahaliste kasuks. Nimetatud edetabelis on 25st mehest 24 mustanahalised. Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused
Teaduste Akadeemia (teaduste akadeemia) meeskoor, Eesti Panga nõukogu, Emakeele Seltsi juhatus Ajaloosündmuse üldnimetus kodusõda, maailmasõda, vabadussõjad, vabadusvõitlus, oopiumisõda, revolutsioon, sametrevolutsioon Ürituste üldnimetused olümpiamängud, Tartu maraton, vanalinnapäevad, hansapäevad, Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus
See vastab keskmisele kiirusele 6,17 m/s ehk 22,22 km/h. Kiiremad naised läbivad distantsi umbes 30 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 5,55 m/s ehk 20 km/h. 10 000 m tulemuse märkimisel eraldatakse punktiga sekundid minutitest ning näidatakse koma järel sekundi murdosa. 2 10 000 meetri maailmarekord kuulub praegu Kenenisa Bekelelele kelle aega on 26.17.53, Bekelele on ka 5000 meetri jooksu maailmarekordiomanik(12.37.35) Maraton on kitsamas tähenduses kergejõustiku ala maratonijooks (jooks pikkusega 42 195 m) Treeningud: Pikamaa jooksjad treenivad ennast joostes pikki maid, arendades oma vastupidavust ning õpivad valima oma tempot. KOKKUVÕTE Võrreldes erinevaid jooksustiile jõudsin ma järeldusele, et kiirjooksudes on jooksate keskmine kiirus palju suurem kuna nad peavad kiiresti reageerima ja pingutama selle lühikese maa jooksul maksimaalselt.
13:23.36 13:23.64 13:23.92 Suurbritannia USA Etioopia 10 000m jooks IbrahimJeilan Mo Farah Imane Merga 27:13.81 27:14.07 27:19.14 Etioopia Suurbritannia Etioopia Maraton Abel Kirui Vincent Kipruto Feyisa Lilesa 2:07:38 2:10:06 2:10:32 Keenia Keenia Etioopia 110m tõkkejooks Jason Richardson Liu Xiang Andy Turner 13.16 13.27 13.44 USA Hiina Suurbritannia
km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule
10 000 MEETRI JOOKS 10 000 meetri jooks on kergejõustiku joksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finisijoonelt. Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 6,17 m/s ehk 22,22 km/h. Kiiremad naised läbivad distantsi umbes 30 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 5,55 m/s ehk 20 km/h. 10 000 m tulemuse märkimisel eraldatakse punktiga sekundid minutitest ning näidatakse koma järel sekundi murdosa. MARATON Maraton ehk maratonijooks on kergejõutiku ala, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. See vahemaa vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud vahemaale Windsori lossi ja White City staadioni vahel. Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896
annaabi.ee 
