RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
RASVAD Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks,
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse im...
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ...
Rasvad on kõige energiarikkam toitaine ja organismile on rasvad hädavajalikud vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad jagunevad taimseteks rasvadeks (pähklid, oliivid, oad) ja loomseteks rasvadeks (liha, kala, juust) (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Rasvad varustavad inimkeha kõigi vajalike rasvhapetega. Ainevahetus vajab nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Eelistada tuleks siiski küllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid (Zilmer: 2009). 1 gramm rasva sisaldab umbes 9 kilokalorit energiat. Kuigi rasvarikas toit aitab täiendada keha energiavarusid, ei ole see energia kuigi kättesaadav. Liigne rasv või osutuda kahjulikuks. Rasvarikkad toiduained on või, margariin, õli, liha (eriti sea-, lamba- ja loomaliha), vorst, pasteet ja juust (Briffa: 1998). Toidurasvad peaksid katma 25-30 % toiduenergiast. Ainevahetus võib olla häiritud nii rasvade üle- kui ka alatarbimise korral
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeii...
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
Sisesta sama tekstina L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. 2. Üla-ja alaindekseid Vorming-> Font a. Kirjuta sümbolitega: Haa-kaks-o H2O iks ruudus pluss igrek ruudus võrdub kolmega x2+y2=3 gramm ruutmeetri kohta Äkki hoopis gramm kuupmeetri kohta? 3. Sisesta järgmised venekeelsed riikide nimetused: Harjutus 2.2 , , , , , , , ,, , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur
ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954) Valge, lõhnatu pulber, mis väga halvasti lahustub vees. Kuumutamisel lahustuvus küll oluliselt suureneb, kuid kõrgel temperatuuril kipub ta kergesti lagunema ja magusust kaotama. Seetõttu ei sobi sahhariin küpsetatavate toodete maitsestamiseks. Suur kogus sahhariini toidus annab ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. Ohutu tarvitada 2,5 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas. 1 gramm sahhariini on niisama magus kui 400 g suhkrut. On avastatud, et see tekitab katseloomadel vähki. Kasutamisse suhtutakse erinevalt, kuid enamikus Euroopa riikides on lubatud. TSÜKLAMAAT (E952) Maitseomadustelt parem kui sahhariin, puudub järelmaitse. Kuumutamist talub, kuid küpsetamiseks ei sobi. Võib tarvitada maksimaalselt 4 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas Soovitav kasutada jookide magustamiseks.
Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Energiavabad suhkruasendajad: Sahhariin (Hermesetas Soletter-E 954*) on kasutusel juba üle 100 aasta. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil võib seda ohutult tarvitada 2,5 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas. 1 gramm sahhariini on niisama magus kui 400 g suhkrut. Suur kogus sahhariini toidus annab aga ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. On ka avastatud, et see tekitab katseloomadel vähki. Kasutamisse suhtutakse erinevalt, kuid enamikus Euroopa riikides on lubatud. Täiskasvanu võib päevas maksimaalselt kasutada 150 mg (12 tabletti sinist Hermesetast või 13 tk. Soletterit) ja 20 kg kaaluv laps 50 mg (4 tabletti sinist Hermesetast või 4 tk. Soletterit)
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ).
termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse ,,+"-ga, külmakraade ,,-"-ga. Plussmärgiga arvud on positiivsed arvud, miinusmärgiga arvud on negatiivsed arvud. Arv 0 ei ole positiivne ega negatiivne. · Massiühikud Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm. Gramm on massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist. Massi mõõdetakse kaaludega. Grammi tähis on g. · Liiter-ruumalaühik. Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks L). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu. Liiter on mahumõõt, mis näitab, kui palju vedelikku või puisteainet vastava ruumalaga mõõdunõusse mahub. 1 Liiter · =1 dm3 · =0.001m3 · =1000ml · Pikkusühikud
difteeriat, kõhutüüfust, leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud – vaktsineerimine ja meditsiin Huvitavat ⦿ Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit ⦿ Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Kiirusega kuni 160 km/h ⦿ Vanim elusorganism - 250 miljoni aastane Kasutatud materjal: ⦿ Lepik, I. (2017). Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. [WWW]https://annaabi.ee/Haiguste-levik-ja-sellega-seotud-probleemid-maailmas- m139689.html ⦿ Bakterite kasutamine ja tähtsus. (2014). [WWW]https://annaabi.ee/Bakterite-levik-
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l
aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusena. Seega muutub siseenergia aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Soojushulga mõõtmine Soojushulka mõõdetakse kas kalorites (cal) või dzaulides (J). Kalor saadi, kui kuumutati 1 gramm vett 1 kraadi võrra. dzauli ja kalori suhteline vahe on 1cal = 4,2 J.
Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne kiirus v v=s:t Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) jne. massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 100...
1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus
Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, Kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv
1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ).
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tule...
Protonymph (nüüdsest 8 jalga) Tritonymph Täiskasvanu Elab vaid 24 kuud! Areng Inimese surnud naharakud, kõõm Inimeste toidupudemed Kehakarvad Udusulgede pudemed Hallitusseened Bakterid Õietolm Surnud putukate ja lestade jäänused Toitumine Liiguvad üksteise lähedal Madratsites Tekkides Vaipades Kardinates Karvastes mänguasjades Patjades Kuidas liiguvad? Kodutolmulestad on üle maailma üheks kõige sagedasemaks astma ja allergiasümptomite põhjustajateks 1 gramm tolmu võib sisaldada 2000 15 000 tolmulesta Kodutolmulest ei ole ökosüsteemile kasulik! Tolmulesta koht ökosüsteemis Ramler, G.(2010). Tolmulestad meie igapäevased kaaslased või vaenlased? Maaleht http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/tolmulestad meieigapaevasedkaaslasedvoivaenlased.d?id=30071393 Terviseportaal.Tolmulestad. (s.a). http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:FaWEwsJBnEYJ:www.inimene.ee/%
2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide arvu juurde molaarruumala 22,4 liitrit/mol (nende korrutis näitab gaasi ruumala võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x liitrit 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol•22,4l/mol : 4mol 4mooli 3 mooli•22,4 l/mol Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012 Näide 3- tekstist andmed massiühikutes- gramm, kg … Mitu grammi raudoksiidi tekib, kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (5 mooli ja xgrammi) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Ainele, mille küsimuse ühikuks olid grammid, märgi moolide arvu juurde molaarmass vastavalt aine valemile (nende korrutis näitab aine massi võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 5 mooli x grammi
ja seega on oht neid traumeerida.Meestel tekivad esimesed seemnerakud alles puberteedieas ja vahetuvad iga 3 kuu tagant! *Alkohol suurendab rinnavähi riski. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi puhta alkoholi (nt klaas veini) tarvitamisega päevas. *Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini iga päev, on palju väiksemad võimalused rasestuda. *Kohe ei pruugi tekkida rasestumisprobleemid vaid tulevikus. Toitumisalane teave *Üks gramm puhast alkoholi sisaldab 7 kcal. Suur klaas veini sisaldab ligi 200 kcal, lisaks veel joogi suhkrusisaldusest tulenev energiahulk. *Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli Seksimured ● Naistel võib pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine lõppeda oluliselt vähenenud viljakusega ja menstruaaltsükli häiretega. ● Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette, võivad purjuspäi selle võtmise unustada või tableti joodud alkoholi tõttu
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Die Bambuspflanzen blühen alle 50-100 Jahre blühen und vertrocknen dann. So haben die Panda auch Nahrungsprobleme. Es dauert ca. 5 Jahre, bis aus den Samen neue essbare Bambuspflanzen entstehen. Sie fressen meistens sitzend. Pandas haben einen kleinen ,,sechsten Daumen", damit können sie die Bambuspflanzen halten. Rund einwöchiges Jungtier Die kleinen Pandas werden meistens im August oder September geboren. Eine Pandamutter bekommt ein oder zwei Kinder. Sie wiegen nur rund 90 bis 130 Gramm und sind mit weißem Fell bedeckt. Auffällig ist, dass neugeborene Pandas noch einen Schwanz haben. Die Pandas werden etwa 25 Jahre alt.
tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest. · Bakterid teevad võimalikuks võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise · Kui nad ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele toitu. Kasvukeskkond · Mullas, vees, õhus, kõikides elus loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. · Üks gramm mulda kuni miljard bakterit · Loomade seedekulglas võtavad osa seedimisest. · Peremeesorganism tarvitab bakteri elutegevusest tekkinud vitamiine. · Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. · Elutegevust mõjutavad: temperatuur, soolsus, pH, kiirgus. · Mõõdukas temperatuur ning soolsus ja neutraalne pH. · Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi.
Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha.
12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18. Mõõtmisetäpsus –mõõtmine koos mõõtemääramatuse arvestamisega. 19. Kas mõõta saab absoluutselt täpselt? Põhjenda. -kuna inimlikud vead tulevad sisse/ meil pole nii kõrgelt arenenud tehnoloogia, alati jääb mõõtemääramatus 20. Mõõtevead 2 tüüpi - a- statistiliste suuruste kaudu (standardhälve) ja b-mõõteriistaga kaasas olev 21. Mis on füüsikaline mudel?-loodusobjekti jäljendus, mis
lihtsalt puudub kogemus, aimdus või õnn. Põhjuseid on palju ja arvan, et kõik peavad omale ise raja valima. Näiteks mina, kes ma olen alati olnud füüsilises tegevuses teistest maas ja aeglasem, kelle järgi peavad tihti klassikaaslased ootama, arvan, et see ei muuda mu elu palju. Tean, et jah, ma ei lähe olümpiale ja ei võida kulda, kuid olen teadlik ka sellest, et see ei tee minust mitte üks gramm vähem inimest kui nendest, kes kaugust silmad lahti taeva poole vaadates hüppavad. Kaldun arvama, et minus on vastupanuks kehalisele kasvatusele peidus mingil muul alal tegutsev andekas eksemplar.
Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Glükoos varustabki energiaga kõiki rakke, kudesid ja organeid. Aju saab kogu vajaliku energia ainult glükoosist. Glükoos, mida meie organism kohe ära ei kasuta, talletatakse varuna - glükogeenina - kas maksas või lihastes. Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks. 1 gramm lipiide (rasva) annab energiat 38,9 kJ e. 9,3 kcal (1 kcal=4,2 kJ); 1 gramm sahhariide annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal; 1 gramm valke annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse (makroergilistesse ühenditesse). Ühte ATP molekuli salvestatakse 30 kJ energiat. ADP+P=ATP -30 kJ. Salvestamine toimub ~40% kasuteguriga, ülejäänud hajub soojusena. Suurema osa energiast (50-70%) kulutab organism põhiainevahetuseks, ülejäänud füüsiliseks
bob. Valmistamine, levik ja müük Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana ja teised kanepi tooted on seni USA-s kõige suurema levikuga narkootikumid. Samuti on marihuaana kasutamine naiste hulgas tõusnud ja meeste hulgas langenud. Marihuaanat müüakse mustal turul hinnaga 1 gramm = ligikaudu 20€. Välimus Kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi. Võib esineda pressitult, eri suuruse ja kujuga tükkidena. Värvuselt on ta kollakasroheline, rohekas, või pruunikasroheline ning eritab suitsetamisel spetsiifilist imalmagusat lõhna. Manustamisviisid
koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. INULIIN Inuliin koosneb omavahel seotud fruktoosijääkidest. Puhastatud kujul on inuliin valge kristalne pulber, mis lahustub külmas vees halvasti. Kuumas vees aga hästi. Looduses esineb inuliin põhiliselt taimedes, seentes võib kohata inuliini erivormi ehk mükoinuliini. INULIIN 1 gramm inuliini annab organismile 1 - 1,5 kilokalorit. Inuliinigrammi energeetiline koguväärtus on ligi 4 kilokalorit. Inuliini saab korvõielistest (artisokk, maapirn, sigur) ja liiliatest. Inuliin soodustab Ca ja Mg imendumist, alandab vererõhku ja normaliseerib vere suhkrusisaldust. TREHALOOS Trehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid). Trehaloos on mitteredutseeriv.
Leo Teder Ülesanne 1 r = 250 mm l = 900 mm xB = 400 mm yB = 300 mm a) Määrata punkti A koordinaadid xA , yA funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast . y B-rsin =arctan x B-rcos x C =rcos +lcos y C =rsin +lsin c) Kirjutada MATLAB-i või Octave'i pro- gramm, mis esitab punkti C liikumise graafiku (joon, mida mööda punkt C liigub) vedava lüli ühe täispöörde jooksul. Bx = 0.4; By = 0.3; r = 0.25; l = 0.9; gamma = atan ((By - r*sin(fii))/(Bx - r*cos(fii))); Cx = r*cos(fii) + l*cos(gamma); Cy = r*sin(fii) + l*sin(gamma); n = 100; fii = linspace (0, 2*pi, n); for a = 1:n Cx(a) = r*cos(fii(a)) + l*cos(atan ((By - r*sin(fii(a)))/(Bx - r*cos(fii(a)))));
Tänu keelule hakati plaatinat kasutama ulatuslikult tööstustes. Ta on oluline aine autotööstustes, elektroonikas, naftakeemias ning ka meditsiinis . Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad. Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest. Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.
19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga. Seitsmendal aprillil 1795 kuulutati 1 gramm võrdseks sellise hulga puhta vee absoluutse kaaluga, mis võrdus 1/100 meetri kuubiga jää sulamistemperatuuril. Meetermõõdustikku hakati ülemaailmselt kasutusele võtma 19. sajandil, eeskätt lisaks Prantsusmaale Hollandis, Saksamaal, Itaalias ning 1858 otsustas ka Hispaania koos oma Ladina-Ameerika kolooniatega meetermõõdustiku kasutusele võtta. Selle süsteemi vastu olid vaid Ameerika ning Ühendkuningriik, kuid viimane siiski võttis meetermõõdustiku kasutusele aastal 1965
äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm. (Alver 1989: 432) Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks, neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433) Ja kellel hõõguv helg veel ahjus praksab, see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Kuis on seal tuli kollane ja puhas, kus lapsed küpsetavad õunu tuhas
3. Matkagrupp läbis esimesel päeval 5/14 kogu teest, teisel päeval 7/18 järelejäänud teest ja kolmandal päeval järelejäänud 22 km. Leida teekonna pikkus. VII Leida protsent 1. 60% 78-st 2. 32,3% 120-st 3. 0,5% 5000-st kroonist 4. 120% 400-st VIII Leida arv, millest 1. 15% on 45 2. 12,5% on 80 3. 0,7 % on 49 kg. IX Mitu protsenti on 1. arv 12 arvust 2400 2. 3 meetrit kuuest kilomeetrist 3. 1 gramm neljast kilogrammist X Tekstülesanded 1. Sulam sisaldab 5% niklit. Kui palju niklit on 50 kilogrammis sulamis? 2. Kui oli tehtud 37,5% tööst, siis maksti selle eest 123 krooni. Kui suur summa oli arvestatud kogu töö tegemise eest? 3. Leida arv, millest 10% on sama palju, kui 40% arvust 8,5. 4. Mitu grammi vett tuleb lisada 50 g 35%-lisele soolhappele, et saada 10%-line lahus? 5. Korteri üüri tõsteti 1000-lt kroonilt kuus 1200-ni. Mitme protsendiline oli
1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = m 1 s = 1 : 60 min 1 min = 60 s 0,085 m 1 min = 1: 60 h (= 0,01667 h) 1 h = 60 min Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) 1 s = 1: 3 600 h (=0,0002778 1 h = 3 600 s 1 kg = 1 000 g h) 1 ööpäev = 24 h = 24 x 3 600 s = 86
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
SÜSIVESIKUD (SAHHARIIDID)Süsivesikud on toitained, mis koosnevad peamiselt mitmesugustest SUHKRUTEST ja TÄRKLISEST. Näiteks: glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. 1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase peale süsivesikuterikka toidu söömist. RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed rasvad 2) loomsed rasvad Valgud jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed valgud (näit. oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jne.) 2) loomsed valgud (näit
Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14 karaadine kuld. Plaatina on haruldane väärismetall. Praegu ongi plaatina ehtemetallina kõige otsitum hinnaliste vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel (peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast).Juveelitööstus kulutab40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis maaki. Õige oli käibeväljend: üks gramm toodangut üks aasta tööd. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, kuna selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Tähelepanek, et eurooplaste kahvatu nahk sobib rohkem kokku plaatina ning hõbeda, kui kullast ehetega, leiab järjest ja järjest kõlapinda. Pildid F. Wöhler Tükk berülliumi Tükk plaatinat
Mida toob kaasa valgupuudus? Valgupuudus on seotud lihasmassi vähenemisega ja vastupanuvõime langemisega haiguste suhtes, aeglustub vereloome ning häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Mida toob kaasa valkude liigtarbimine? Kestev valkude ületarbimine koormab liigselt maksa ja neerusid ning võib aidata kaasa podagra ja allergiate väljakujunemisele 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk - liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk - sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
