Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga
Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta tänu kavalusele ja tarkusele kinnitust oma kahtlustele. Samuti lasi Hamlet teistel Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus arvata, et on hull. Arvan, et ta tegi seda selleks, et keegi tema tegelikest plaanidest enne õiget aega midagi aimata ei oskaks. Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida
poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt. See toimus 31. oktoobril. Ettevõtte Haljas kindel majanduslik olukord, oskused ja suur töökogemus lubavad arendada ASi Võhu Vein mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel toidukaupade turul, mis tagab Võhu Veini kaubamärgi tugevat edasiliikumist. Naturaalne, parimaist Eestimaa viljadest poolmagus õunaebaküdooniavein. Spetsiaalselt Võhu veinitehase 40. juubeliks valmistatud väärikas jook! Puuvilja ja marjaveinid · Võhu Juubelivein
suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kaldal. Haavad aias kohavad. Kuusk ja lõhmus, põlist põlve Jutustamas; künnilind, Kes end toming’ õite varju Peitsid, kohutasin sind. Aitäh! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Haava https://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=4&obj=works&awid=45 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=760 https://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=4&obj=poems&apid=1337
Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Sealihamass (min.32%), joogivesi, seakamar (max.19%), veisesüda, seapekk, porgand, keedusool (max. 1,4%), maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 241 Valke 12 Rasvu 21 Süsivesikuid 1 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 289 14g 1g 25g 14% 28% 0% 36% Turisti eine veiselihast 250 g aubamärk: Haljas AS (tootja) 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 176 kcal Valke 20.5 % Süsivesikuid 0.1 % Rasvu 10.4 % 6. Pasteedid A. Maksapasteet Frank Pott Maksapasteet 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Seamaks (min.47%), joogivesi, seapekk, sealiha, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 240 Valke 13 Rasvu 20 Süsivesikuid 2
Rändkauplus Kiosk · Jaemüük on kauba müük lõpptarbijate laoti, tühiti ja väikestes kogudes. Jaemüük võib toimuda tänavatel või turgudel kogumüügi korras (tel kataloogide abil). Korraldatakse suurem osa müügist ikkagi kauplustes. Kodutöö: 7 jaemüüki: 1. Maksimarket-Eesti 2. Prisma-Soome 3. Maxima-Leedu 4. Säästumarket-Rootsi 5. Selver-Eesti 6. Grossi-Eesti 7. A ja O-Eesti Hulgimüügid: 1. Haljas 2. Hortes 3. Kaupmees · Suurmüük- mistahes kauba müük suurtes kogustes · Hulgikaupade müük- hulgitoodetavate ühesuguste kaupade müük · Odavmüük- kaupade müümine kogu kaupluses või mõnes osakonnas alandatud hinnaga · Lõppmüük- hooajakaupade alandatud hindadega väljamüük pärast hooaja lõpetamist · Tühjendusmüük-odav väljamüük äritegevuse lõpetamise puhul · Ründemüük- agressiivne müük ostjateväga tugeva mõjutuse teel
kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, Tule, tule, suvekene, 222222: Aga üle oru, sääl kus põllupind Tule rutusti! Sügissuve päikesest, hiilgab mäerind. Kui ilul hiilgab mäeküür ja haljas mets kui müür. 11111111: Aga kõik see ilus, Kuldpäike ta pääl helendab, ja mets, ta helgib, valendab. pühaline ka valge siidiriide 11111111: Ilus ta ei ole: härmatisega. mäeküljeke, mõni vabatmaja, Siis on ta nii ilus, mõni saunake. ilus lõpmata:
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süd...
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab s...
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet Kadunud Koidula on 100 kroonise peal. Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, kõnet näitsid lained kohisevat — õnnelaulu kuuls...
Erinevad ehitusmaterjalid II 1. Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega mur...
Ringi keskel on seotud silmadega pruut. Lauldakse tuttavat ,,Pruudipärja laulu" (laenatud saksa folkloorist, tuntud C. M. v. Weberi ooperi ,,Nõidkütt" vahendusel): Me pruudipärga punume sul kaunil roosilillil ja tantsule sind saadame nüüd kenal pulmapillil. Ref.: ilus haljas, ilus haljas, Ilus haljas pruudipärg! Mul aias kasvas kaunisti küll mirte igasugu. Kus viibid, armas peiuke, et neist ei peeta l Ref.: Pruut ketras seitsme aasta sees kuldlõnga värtnal valmis
täis võimsa ilu loomisrõõmu, Vesi värske, vesi hele, Pikka, taha taeva sina, valeva, kui ümbrust sala tõrvas helendama, oled elu kõikidele, üle õitseva ja uneleva maa, kesk suitsvat, veretavat lõõmu. toidad kalad laines haljas, kaovad, harvad, läbi udu laugleva, inimesed kõrves paljas. tähed, hämarad. Ja, tiivuliseks sõnaks moondatuna, täis mehist kirge, sädemetes, Pesed sünnid, pesed surmad, Keset suve kallistavat uinangut,
b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. 4) täiendsõna mingis teises käändes - nt vetelpääste, hädasolija, peataolek, 1. Nädala vahetusel oli vana linnas mitme suguseid kultuuri üritusi. 2. teeleminek. Haljas alale istutati mägi männid. 3. Pisi küsimuste arutamine jäeti koos 2. Omadus-, arv-, ase-, või määrsõna + nimisõna: tavaliselt LAHKU, nt oleku lõpuks. 4. Iga üks pidi koostama lühikese kahe kõne. 5. Vastas maja suur maja, kolm nurka, tol ajal, sel määral; lokkis juuksed avaras taga õues seisid kaks järel kärudega traktorit. 6. Jala käija sai õhtul
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...
http://bio.edu.ee/tai med/okaspuu/image s/kuusk.jpg Õis: puudub Käbi: Isaskäbid on 1¼2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8¼16 cm pikad ja läbimõõdus 3¼4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid Paljunemisviis: peamiselt seemnetega, harva paljuneb ka vegetatiivselt, Tunnus: okaspuu, okkad ühekaupa kinnitunult, käbid piklikud, aastaringselt haljas, tihedate okstega. Nimetus: Suur läätspuu Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm
normaalseks tööks, võtab osa vere hüübimisprotsessidest, soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel loomad haigestuvad rahhiiti, mille tunnusteks on: kõverdunud luud, eriti jäsemete luud, mis kannavad keha raskust, tursunud liigesed, lonkamine. Täiskasvanud loomad haigestuvad osteomalaatsiasse(luude haprus) Tuntud on poegimishalvatus Rohkem kaltsiumi sisaldavad söödad: liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas, kalajahu, piim. Vähe on kaltsiumi: teraviljades, kartulis, juurviljades. Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Vähe on fosforit: kartulis, juurviljades.
(Nädal) - Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna? (Aasta kuud, nädalad, päevad) Üks hani, kaks kaela? (Püksid) Susi risti aia peal, suu ammuli? (Särk kuivab) - Vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) - Üks kala, kaks saba? (Põll) - Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka? (Kingad) - Päeval mauk ja öösel soolikas? (Sokk) - Pisike poisike, raudsed juuksed? (Peahari) - Ise klaasist, inimese nägu peas? (Peegel) - Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud? (Saunaviht) - Tüdruk ühe silmaga? (Nõel) - Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? (Lõngakera) - Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? (Lukk) - Istub kui isand, tolmab kui tont? (Korsten) - Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) - Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas? (Tuuleveski)
Enne vahatamist tuleb auto pesta ja kuivatada. Kasutage tunnustatud kvaliteediga vedelat või püdelat vaha ja järgige tootja juhiseid. Vahatage kõiki metallosi nende läike kaitseks ja säilitamiseks.Auto puhastamisel õlist, tõrvast jms saastest saab tavaliselt ka auto vahakiht kannatada. Vahatage puhastatud pinnad uuesti, isegi kui auto üldiselt vahatamist ei nõua. Värvikahjustuste remont Sügavad kriimud ja kivijäljed tuleb kiirelt kõrvaldada. Haljas metall hakkab peagi roostetama ja võib põhjustada ulatuslikke remondikulusid. Kroomitud detailide hooldus · Puhastage pind tõrvast ja putukatest vastava kemikaali, mitte terava eseme abil. · Kroomitud pindade kaitsmiseks
linde ning vette elavaid olendeid. Jumal õnnistas neid ja soovis, et neid saaks palju. Kuuendal päeval lõi Jumal maapeale veel erinevat liiki olendeid, roomajaid, kariloomi ja metsloomi. Veel loodi kuuendal päeval inimene, valitsemaks loodud olendite üle. Jumal lõi mehe ja naise oma näo järgi ja nimetas nad meheks ja naiseks. Jumal õnnistas ka neid ja soovis, et ka neid saaks palju. Jumal ütles inimesele, et neile on toiduks viljakad taimed, nende viljad. Loomadele oli söögiks haljas rohi. Võrdlus Müüt ,,Loomine" on muistsete eestlaste arusaam maailma loomisest, mille Faehlmann müüdina kirja on pannud. Piibel on aga kristlaste arusaam maailma loomisest. Sarnasuseks on see, et mõlemas loos on olemas nii öelda põhijumal, ,,Loomises" Vanaisa ja Piiblis Jumal. Põhiliseks erinevuseks on see, et Piibli järgi lõi ja vormis maailma ainult Jumal, ,,Loomine" järgi täiendasid loodud maailma ka teised jumalad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Näiteks üks artikkel käsitles 71. aasta Plymouth Barracuda keretöid. Kere puhastamiseks otsustati kasutada kemikaalide vanni. Kere paljaks, üleni vanni üheks päevaks. Happevann - näiteks 10% HCl lahus (hape eemaldab rooste, metalli ei puutu); 3-4tundi - ja roostega juba ok, aga ka päevane ligunemine ei tee metallile midagi tulemuseks oli kõik värv ning pahtel lahti. Survepesu täies ulatuses ning teise vanni, kus roostevastane kemikaal. Uuesti survepesu ja tulemuseks haljas plekk. Kogu autokere puhastamine keemiliselt on suhteliselt keerukas (keemiliselt) operatsioon. Nagu öeldud, kõigepealt leelisevann, kõige muu kui pleki ja rooste eemaldamiseks, vahepesu, seejärel puhastus happevannis, neutraliseerimine ja pesu. Tavaliselt järgneb sellele ka nn."metal prep" ehk töötlemine oftofosforhappelahusega, mis tekitab metalli pinnale fosfaadikihi. See on omakorda väga hea nakkepind krundile. Halja metalli "metal-prepiga" töötlemine on tegelikult
jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all
Elo Haljas I kursus 28.09.2008 Neljas novell, 1. päev ,,Miks ei peaks minagi lõbu tundma, kui see nõnda saadaval on? Ebameeldivusi ja meelehärmi on ju alati loalt saada. Tüdruk on ilus ja et ta siin viibib, seda ei tea mitte keegi. Kui ma ta nii kaugele saan, et ta mulle järele annab, siis ei tea ma tõesti mitte,
JÕHVI LINNAPARGI Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala. Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks. Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga. Allee põhjapoolses küljes kasvavad puud ümbritsevad jalgteed, mis...
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. (2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse ...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites. Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes. Vajalikud närvi- ja lihaskoes; sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus).
Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema türte haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka po...
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...
Tulesid ei tohi kustudada järsku. Nõudlikud proteiini suhtes ja söödetakse vanuse järkude järgi. Kuiv sööda viisiline söötmine. Haned. Kiireti kavavad põllumajandus lind nuumamisel võib liha kkeha sisaldada kuni 50% rasva. Hea rava ladestus võimega hane rasv on madala sulamis täppiga, suure olehiiin happe sisaldusega. Ravi toimega. Hinnatatakse hane maksa ning kasutatakse ka hane sulgi. Iseärasused. Suhteliselt head haljas ja mahlakate söötade omastajad. Karjades moodustuvad pered ja rühmad. Osa ema hanesid võib karjast välja jääda ja seepärast on munad viljastamatta. Võtavad toitu ka hämaras valguses vähendab kulusi. Pikkem põhikarjas viibimis aeg. Haned võivad munema hakkata 7-8 kuu vanuselt. Muna toodang 30-50 muna aastas. Munevad periooditi. Kui ergutada söötmis tingimuste abil võib munemis periood pikkeneda. Hauduma kippuvad soojal aastaajal
CD-1/26 SÕNALINE OSA: Igal sügisel on meil üks tähtis päev- isadepäev… LUULETUS: MEHEPOJA PÜHA Leelo Tungal Isadepäev käes nüüd ongi- mehepoja püha. Lillepoodi ma ei longi- roose paps ei taha! Kallistada sind ei katsu- see ei meeldiks sulle. Annan parem seljamatsu 22 nagu sina mulle. Annaksin, kui mul vaid oleks, sulle vaba aega, et sa hilja töölt ei tuleks – tere ja head aega. „LAUL ISALE“ – Haljas, H. Õunake 1/2010, lk 11 NB! Kõik rühmad laulavad koos. LASTE KINGITUSED ISADELE ÜHISTANTS KOOS VANEMATEGA „ LAPADUU“- Liivak, M. Kaks sammu sissepoole nr 4, lk 22 23 MAGUS ÜLLATUS LASTELE 24 DIPLOMID igale perele DIPLOM ...................................... 25 Tublidele isadepäeva spordipeol osalejatele
Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, tursk
Nende unistused imeilusast elust pidid siiski purunema. Inimesi, kes langesid siis Nõukogude Liidu "võrku", ongi luuletuses mõistetud kui nõrkade ämblikena. Naiste mäss Päike jookseb pilvede metsas kui kuldne hirv, Aga pood on suletud, vaateaknal konutab sirm. On lõunavaheaeg ja letil tukub isane kass, Diektorgi magab, kõht punnis ja plass. Viis naist on ukse taga sabas, Kui üks päikesekiir nende lagipäid tabas. Ja kohe viirastub neile metsa haljas müür Ning jõeäärse künka liivane küür, Ja aasad, kus lõhnab lilli värilisi, Kus pole autosid ja ametnikke närvilisi. Naised piimapudelid taovad puruks vastu seina. Kaotatud kopikad meeles ei tekita leina. Maha jättes turukotid jooksevad nad metsa poole amokki. Nii et käbilinnul jääb imestusest lahti nokkki. Nad heidavad metsa maha ja kuulavad, kuis kukkuvad käod, Ning rõõmsaks saavad taas nende näod. Aga peagi on jälle sügis ja paljad oksaraod
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
lossilapsed süüa saavad. Järsku koputab keegi uksele ja sisse tuleb väike vanaeit rohelise mütsiga. Küürakas, lombakas, ühe silmaga. Räägib, kuidas tema väike tütar on haige ja ta otsib sinilindu, kes tooks tütrele õnne. Lapsed saavad aru, et see on haldjas (Berylune) ja Tytyl samastab teda nende naabrinaisega, kes näeb sarnane välja ja kelle tütar on samuti haige. Haldjas aga tahab neid saata sinilindu otsima. Kui haljas uurib, mida lapsed tegid, ja kuuleb, et nad mängisid, et sõid kooke, on ta üllatunud, et lapsed ei ole lossilaste peale kadedad. Lapsed aga ütlevad, et nad on ju rikkad ja seal on nii ilus. Seepeale ütleb haldjas "Siin on just niisama ilus, ainult et teie ei näe seda." (Tahab neid panna nägema head ja ilusat kõigis asjades, ent näeb samas, et enamik inimesi elab ja sureb kõikjal nautimata õnne, mis tegelikult nende ümber olemas on !)
Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org. poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut Silo on parem sööt, sest tema proteiinisisaldus on suurem kui heinal
Pilt 3: Ameerika Ühendriikide vapp Aversil väljasirutatud tiibadega valgepea-merikotkas, keda ameeriklased nimetavad naljatavalt kiilaspäiseks kotkaks. Kotkas sümboliseerib suveräänsust ja riigi võimsust. Linnu rinnal on kilp, kus USA Kongressi võimu sümboliseeriva laia tähtedeta sinise välja all on vaheldumisi kokku 13 punast ja valget vertikaaltriipu nagu lipul. Paremas küünises 10 olev haljas oliivioks tähendab rahu, vasakus küünises olevad 13 noolt sümboliseerivad sõjalist jõudu. Kotkas hoiab noka vahel linti, kuhu on kirjutatud sõnad E PLURIBUS UNUM ,,Üks paljudes", mis osutavad, et riik on tekkinud ühinemise teel. See deviis on võetud Rooma poliitiku Cicero traktaadist ,,De officiis" (,,Kohustustest"). Vapi ülaosas on helesinisel foonil, ümbritsetuna pilvedest ja kuldsest oreoolist, 13 viieharulist tähte, mis sümboliseerivad algosariike. (Kuningas T
Multivitamiininektar (mahla sisaldus 50%) Sidruninektar (mahla sisaldus 25%) Õuna-kirsinektar (mahla sisaldus 50%) Õunanektar (mahla sisaldus 50%) Apelsininektar (mahla sisaldus 60%) Punase viinamarjanektar (mahla sisaldus 30%) Magus apelsininektar (mahla sisaldus 70%) Mahlajook:Granaatõunajook (mahla sisaldus 10%) Viinamarjajook (mahla sisaldus 30%) Jõhvikajook (mahla sisaldus 5%) 4U Tootja: AS Haljas Mahl:Granaatõuna (mahla sisaldus 100%) 33 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Marli Tootja: Marli Eesti AS Nektar:Apelsininektar (puuvilja sisaldus 50%) Õunanektar (puuvilja sisaldus 50%) Mahlajook:Mustsõstra-pohlajook (mahla sisaldus 10%) Jõhvikajook (mahla sisaldus 10%)
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, il...
Ainult 5 cm kõrguse pinna puhul on teguri väärtuseks 2,7. Kiirgussoojusülekanne Qki leitakse kahe võrdse suurusega pinna vahel Stefan-Boltzmann'i seaduse alusel. Qki 5 ,6697 10 8 S T14 T24 , (6.9) kus T1 - keha pinnatemperatuur, K T2 ümbruse temperatuur, K, pinna mustsus. Temperatuuril alla 200 oC on pinna mustsuse tüüpilised väärtused: Oksüdeeritud Al 0,5 Haljas Al 0,04 Oksüdeeritud Cu 0,6 Haljas Cu 0,05 Värvid 0,8 0,95 Pliimennik 0,9 Lati lubatud voolutugevuse leidmiseks tuleb selle alalisvoolutakistus ja soojusülekanne leida lati temperatuuril +70 oC ja ümbruse temperatuuril +25 oC. Qko Qki I lub (6.10) ra
kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega müraallikast vastaspoolele, kuid krundiga ümbritsetud eramu vaiksemal poolel pole mürataseme langus kuigi suur, võrreldes tihedalt külg-külje kõrval seisvate hoonetega, kus müratase hoovis on sageli kuni 10 dBA võrra madalam kui tänavapoolsel küljel.
inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla
kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega müraallikast vastaspoolele, kuid krundiga ümbritsetud eramu vaiksemal poolel pole mürataseme langus kuigi suur, võrreldes tihedalt külg-külje kõrval seisvate hoonetega, kus müratase hoovis on sageli kuni 10 dBA võrra madalam kui tänavapoolsel küljel.
Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 162–235 tüve) segaasustuse tagajärjel; laenud ka valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) somaatilised: hammas, kael, karv, reis olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil,
) Salm 6. Ja Jumal ütles: ,, Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!" ( Selleks, et luua maale loodus, loomad ja inimene on tõesti tarvis eraldada maa vest. Ainevahetuse seaduse alusel tähendab see vesiniku siseenergia tootmist mille tagajärjel tõmbus vesi kokku madalikkudesse. Ja arvestage seda, et vesinik on samuti energia kui inimene õpiks kasutama rahuotstarbeks vesiniku jõudu sellisel juhul oleks inimkond õigel teel. ) Salm 11. Ja Jumal ütles: ,, Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, millede viljas nende seeme on, nende liikide järele maa peale!" Ja nõnda sündis: ( ainevahetuse seaduse alusel tähendab see ahelreaktsiooni seaduse rakendamist looduse suhtes, kus üks olevus kutsub esile teise vajaduse ja maale loodi hapniku tootmise vahendid ehk loodus oma täiuslikus seisundis, sest ilma hapnikuta ja veeta ei saa eksisteerida ükski bioloogiline aine. Seega saime kolm ainet ilma milleta ei saa eksisteerida ükski populatsiooni
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
