Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega
kirjutada tohib. Toome näiteks ühe Jaapani sünonüümi. Hüüdnimena saab seda kirjutada nagu nime ehk läbiva suurtähega (Tõusva Päikese Maa). Saab toetuda ka kohanimereeglile, kus liigisõna käib väikse tähega (Tõusva Päikese maa), ja pidada väljendit ümberütlevaks nimetuseks ehk tõlgendada teda tavalise metafoorina (tõusva päikese maa). Paistab siiski, et variante on küll ja veel ning pole olemas seda üht, ainsat ja õiget. Sellega seoses võiks keelekorraldus soosida just mõnda sellist varianti, mis laialt levinud pole. Seega ei maksa keelekorralduse puhul arvata, et üks või teine tõde ei saa korraga kehtida. Mõlemal võib omal kombel õigus olla. See kui üks neist võib-olla vähem levinud on, ei tee seda veel valeks.
8) no ta oli kaksteist aastat istus `kinni. (.) Kahele poole vaatavad konstruktsioonid: · kas sis on: mingit nagu: (.) `ööelu toimub ka seal et oskate `öelda mingit a) sõnaotsimise vahend b) liigendavad lausungid tükkideks Vooru ja TCU ehitus on määratud eelkõige pragmaatiliselt, st · nad peavad sobima kontekstiga (nt küsimusele järgneb vastus) · kuid mitte ainult (nt vastuse grammatiline ehitus omakorda on osaliselt määratud küsimuse tüübi poolt). 5.1. Keelekorraldus ja normikeel Keelearendus/keelekorraldus: · Normikeel tuleb luua. Sellega seostub keelekorraldus/keelearendus (language planning) · Praktiline LP algas 16.-17. sajandil, kui loodi keeleakadeemiad (Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi), mis pidid hoolistema keele puhtuse eest. Ka Eestis vaieldi õige ja puhta eesti keele üle juba piiblikonverentsidel 17. sajandil. · Klassikud: norralane Einar Haugen, ameeriklane Charles Ferguson, sakslane Heitz Kloss
saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne. 19-20 saj väga palju keelereforme. Status planning ja corpus planning ( Heitz Kloss) - CP ehk eesti keelekorraldus . Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi ehk kirjaliku keelekuju loomine, arendamine. SP ehk statuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika.tegeleb maine tõstmise ja keelekaitsega. Mainet kujundatakse propaganda, poliitika ja seadustega. Prestige planning: positiivse psühholoogilise tausta loomine, mis on oluline keelekorralduse tegevuste pikaajalise edu jaoks(Haarmann 1990). Acquisition planning :(Robert Cooper 1988) (eesti keeleõppekorraldus): luua tingimused keeleõppeks
Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö. korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest).
Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann. 1884 ,,Eesti keele grammatika" 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised)
Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks. · 1884 ,,Eesti keele grammatika" esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamatm normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus. · 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) 9. Johannes Voldemar Veski (1873-1968) ja keelekorraldus. 4 · Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. · Ajakitjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja · TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik · Saatis Hurdale W sõnaraamatust puuduvaid sõnu · Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. · Keelekonverentsid normide ühtlustamiseks
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
Hermanni tegevus. Ta võttis kasutusele eestikeelsed grammatikaterminid ( nim, om jne).Tänapäevastele keelenormingutele oandi algus 20 saj I poolel. Keele uuendus- üheks juhtivaks eesti keele korraldajaks kuj J. Aavik. Ta jätkas keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese paarikümne a jooksul. Mõtles välja sellised sõnad nagu: roim, laup, tõik, sark,süüme,embama, veenma jpt. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre
Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul. Hermann taunis võõrsõnu ega pidanud laenamist sõnavara rikastamisel heaks võimaluseks. 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest"
keelekorraldus ning keelehoole (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu koostöös. Tiiu Erelti järgi on keelekorraldus teadlik kirjakeele arendamine, rikastamine, püsistamine ja ajakohastamine. Keelekorralduse eesmärk on hoolitseda selle eest, et eesti kirjakeel oleks hea ning kasutajaskonnal oleks võimalik kasutada seda nii oma tunnete väljendamisel kui ka mistahes muul elualal. Keelekorraldusel on justkui kaks erinevat funktsiooni: ühelt poolt ta kiirendab keele muutumist (rikastab sõnavara, eelistab liitsõnamoodustuses s-liitumist) ning teiselt poolt jällegi pidurdab muutumist
identiteeti“, mis avaldati keeleajakirjas Oma Keel. Tema artiklitest on meil ka varem juttu olnud seoses suure ja väikse eestiga. 2. Martin Ehala on võtnud aluseks eesti keelenõukogu eestvõttel on koostatud „eesti keele arendamise strateegia“, mille eelnõu novembris 2003 Postimehes avaldati, kus jagatakse kirjakeele kasutust ja arengut suunavad tegevused nelja põhirühma Keeleteadlikkuse suurendamine, keelehoiakute kujundamine - Keelehoole, keelekorraldus, terminoloogiatöö - Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda keelehoiuks, mis on vastandiks siis keele hääbumisele. Keelehoiu mõiste tuleneb inglise keelest language maintenance, mille all tavaliselt mõistetakse vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt. Tavaliselt seostatakse keelehoidu ainult vähemuskeelete ja ohustatud keeltega, kuid need eelnevat neli punkti eksisteerivad ka enamuskeelte puhul. Sealt ka
kreisi, diil jne). Emakeele Seltsi keeletoimkond 1993. aastal asutatud Emakeele Seltsi keeletoimkond on tänapäeva keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse
konverents. 5 Tunnustused 1. 1945 Eesti NSV teeneline teadlane 2. 1946 ENSV TA akadeemik 3. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks 6 Kasutatud kirjandus 1. Paul Ariste. Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2. Tiiu Erelt. Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar Veski. – Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999
Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid, saatis Hurdale Wiedemanni sõnaraamatust puuduvaid sõnu. Töötas mitmes ajalehes toimetajana. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. Tartu Ülikoolis õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
. 201 24.9 Tekst ja metatekst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.10 Toimetamine tõlketeenuse standardis . . . . . . . . . 202 25 Toimetamise teemad 205 25.1 Muutuste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 25.2 Põhjenduste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 26 Toimetamise kokkuvõte 214 Sisukord V Keelekorraldus 215 27 Mis on keelekorraldus 217 28 Korraldamise objekt ja põhimõtted 219 28.1 Korraldamise objekt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 28.2 Korraldamise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . 221 29 Norm ja norming 226 29.1 Miks võib norm normingust erineda . . . . . .
kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus.
JA Ka on kiiresti globaliseeruvas maailmas USA mõju paljudes eluvaldkondades väga tugev. KUNA Austraalia ja Kanada standard said eluõiguse üsna hiljuti ning SEEGA tõenäoliselt kuuleme lähiaastatel veel teistestki elujõulistest inglise keele standarditest. Kes kehtestab normid? Eespool oli juttu, et inglise keele puhul puudub riiklik keelekorraldus. AGA Samas oleks naiivne arvata, et puuduksid jõud, kes mõjutavad keelenorme. SEEGA Arvesse tulevad üksikisikud, sotsiaalsed grupid, kirjastused, ajalehtede, ajakirjade, raadiojaamade ja televõrkude toimetused, teadusühingud, suurfirmad (nt Microsoft) jne. SIISKI Alati on leidunud ka radikaalseid keelereformijaid, AGA
andmebaaside loomine ning kasutamine uurimistöös. Tartu ülikoolis on koostamisel XX sajandi eesti kirjakeele tekstikorpused ( http://www.cl.ut.ee/korpused/ ), vana kirjakeele korpus ( http://www.murre.ut.ee/vakkur/), suulise kõne korpus ( http://sys130.psych.ut.ee/~linds/ ) ning koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete tekstikorpus (http://www.murre.ut.ee/ ). • Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesmärk on hea eesti kirjakeel, mis suudab rahuldada eesti keele kasutajaskonna vajadusi mis tahes elualal ning mis tahes mõtete ja tunnete väljendamisel. Keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutab Emakeele Seltsi keeletoimkond. • Keelehoole on praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks. Keelehoole on
*viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel *keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole *soovitused ja kirjeldused ja seletused *Kust sõnad tulevad ja miks? *kuidas algas? Läänes: Antiik-Kreeka - Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika - sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle säilitanusejs iku vaja luua normid; Idas palju varem- nt. Indias sanskrit - õige keele säilitamine *Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega( Kõigi keelte grammatikaid üritati mahutada ladina keele grammatika malli.)
formaalne suhtluskeel. „meie“ kood on ootuspärane (st alati markeerimata) valik, „nende“ kood on ootamatu, alati markeeritud valik. Vähemuskeelele üleminekuid tõlgendatakse rühma solidaarsuse näitamise märgina (we-code), enamuskeele (they-code) kasutamist tõlgendatakse võimu ja prestiiži näitamisega. 47. PRESTIIŽ – kas varjatud või varjamatu. Varjatud prestiiž on grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik prestiiž on keelekorraldus kehtestatud normid. Prestiiž soodustab varieeruvate keelendite püsimist pika aja jooksul. Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini keeli/murdeid, mis on prestiižsemad. 48. INDIVIDUAALNE MITMEKESISUS. Keeleoskusi on erisuguseid ning keeli võib osata eri viisil ja eesmärgil. Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt partnerist
VO-keeled ja OV-keeled. Ajalooline keeletüpoloogia - keele tüüp pole muutumatu, vaid keeled arenevad ühelt tüübilt teisele. lgul arvati, et areng toimub ainult suunal isoleeriv aglutineeriv flekteeriv keeletüüp. Hiljem on leitud, et flekteeriv keel hakkab uuesti isoleeriva tüübi poole arenema. Selline arenguring pole aga kindlasti absoluutne ja ühesuunaline, võimalikud on tagasilöögid ja vastupidine areng. Viimastele võib kaasa aidata keelekorraldus, mis juurutab selguse taotlemiseks mõnikord eelmise arenguetapi vorme. Peamiseks ringse arengu põhjustajaks on grammatiseerumine iseseisvate sõnade muutumine abisõnadeks, abisõnade muutumine sõnaosadeks (grammatilisteks morfeemideks liideteks, tunnusteks, lõppudeks), sõnaosade kokkusulamine tüvega. 36. Genealoogiline klassifikatsioon Maailma keeled on jagatud perekondadesse, millel arvatakse olevat ühised esinevanemad. Suuremad perekonnad on Indo-
o Õpib tavaliselt ,,ebaloomulikus" olukorras ja tal on harva ,,ema". Miks ja kellele on vaja keeleteadust üldse? · Kes on keeleteadlane? teadlaseks saab tänapäev siis, kui kaitstakse doktorikraad. (deskriptiivne perspektiiv keele kirjeldamine ja seletamine võtmata seisukohta, kas see on hea või halb. Preskriptiivne perspektiiv kuulub keelehoolde töötajate valdkonda). · Õige/ hea ja vale/ halb keel · Keeleteadus ja keelekorraldus, keelehoole · Soovitused ja kirjaldused ja seletused · Kust sõnad tulevad? Miks? · Kuidas algas? Keeleteadusliku mõtteviisi tekkest ja selle seotusest õigekeelsusega. Läänes: Antiik-Kreeka Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle säilitamiseks oli vaja luua normid; Idas palju varem nt Indias sanskrit õige keele säilitamine
keelehäireid. ......Mis jääb rääkimata...... Keel ja kultuur, keeleteaduse ajalugu, ajalooline keeleteadus, Eesti perekonnanimede raama (onomastika), Liivimaa kroonika Rakenduslingvistika keeleteaduse osa, milles tegeletakse praktiliste väljunditega. Keeleõpe Arvutilingvistika, korpuslingvistika Õppematerjalid Jne Keeleteadus miks ja kellele Keeleteadlane on keeleolemusega tegelev uurija. Kirjeldab ja seletab Õige/ hea ja vale/ halb keel Keeleteadus ja keelekorraldus (koostab keeleteadlase põhjal reegleid. Sageli on sidemed liiga nõrgad nende kahe vahel ja siis tulevadki halvad reeglid), keelehoole Soovitused ja kirjeldused ning seletused Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne Kuidas algas suuline keel oli muutunud rääkiva kõnega erinevaks ja oli vaja luua normid, et seda hoida. Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikat üritati mahutada ladina keele grammatika malli)
Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2. Eestipäraseks kohandatud nimed mugandnimed. Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
