Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest"
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija Eesti nimetus läti keeles. 23. Jaroslav Tark - ; Adramaa - ; Al-Idrisi - ; Tarapita - ; Perun - ; Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog. Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ;
Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu... Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. ...
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne
Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad - idaslaavlased - elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Riigi õitseng õitseaeg saabus Jaroslav Targa ajal. Tema valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
Viikingite ajal sai alguse ka skandinaavlaste huvi Ida-Eu veeteede vastu.Varjaagipealik Rjurik sai võimule862.a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude.Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi siin võimalust tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle.988.aastal lasi vürst Vladimir end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Vana-Vene riigi ajal hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase Jaroslav Targa ajal. Muu hulgas vallutas Jaroslav 1030.a. Ka Tartu.Pärast Jaroslavi surma vallutasid eestlased linnuse tagasi ja taastasid oma sõltumatuse
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Samuti tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad idaslaavlased elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed,
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus.
ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu
Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõ...
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
. Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud. Tähtsamad rituaalsed paigad olid paganlikud pühamud. Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid. Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil
Kyriillos ja Methoditos, tuues slaavlasteni glgoolitsa ja kirillitsa tähestikud, millest kirillitsa võeti vastu, ning on aluseks tänapäevasele slaavi tähestikule. Enamik lõunaslaavlasi tunnistasid Patriarhi võimu, ent lääneslaavlased tunnistasid katoliku Rooma usku. o Idaslaavlased olid Vana-Vene riigi tekke ajal paganad, kes kummardasid loodusjõude, surnuid ja esivanemaid nende silmapaistvamaiks jumalaks oli Perun. Kiiev sõlmis liidu Bütsants 'iga, lootes liitlassidemeid Konstantinoopoliga võõrrahvaste vastu, kui Bütsants lootis seeläbi tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle. 988 aastal lasi vürst Vladimir end koos kaaskonnaga ristida, langedes Bütsants 'i kirikliku ja kultuurilise mõju alla. JAROSLAV TARK JA VANA-VENE RIIGI ÕITSENG o Vana-Vene riigi õitseaeg saabus Jaroslav Targa valitsusega
- Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e
praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme)
Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal Riigipiirid ulatusid Mustast merest Läänemereni. Muu hulgas langes tema kätte ka Tartu (1030), pärast vallutasid eestlased tagasi. Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus"
882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast "rus", millega seni kutsuti varjaage. 9. Venemaa ristiusustamine. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oluliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. tihedad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada ka oma usku. 988. aastal võttiski vürst Vöadimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. (1054 ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik; 1453 kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, oli seal 1917. aastani) 10.Vana-Vene riigi õitseng. Vene riigi õitsengu ajaks loetakse Vladimiri järglase
3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog Karjajumal Veles Viljakusejumal Mokosa Sõjajumal Perun 988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. KULTUUR Bütsantsilt võeti üle kaks tähestikku kirillista ja glakoolitsa, millest kirillitsa pidama jäi. Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad. Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega
Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Nii skandinaavlased kui ka idaslaavlased oli Vana Vene riigi tekke ajal paganad. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukk...
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperuk...
Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma. Nimed on suurejoonelised. Svatoslav svjatõi slav ehk püha slav. Vladivostok ehk valitse ida, Nadezda ehk lootus. Kuigi Vladimir võtab ristusu vastu, kasutatakse endiselt ka vana nime. Pojad Boriss ja Gleb pärinevad Bütsantsi Annast ja neist said ka esimesed pühakud. Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja kogu Põhja-Venemaal oli domineeriv kohalik soome-ugri rahvas, kes hoidis vanast usust kinni ega tahtnud lasta end ristida. VÜrst Vladimir saatis sinna Dobrõnja ja Putjata, ristiti tule ja mõõgaga. Novgorodi elanikud kindlustasid linna aga väel õnnestus need põlema panna ja linna vastupanu rauges. Vägivaldne ristimine.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
