Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest"
rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a
pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj., töötas alles (algselt palju jumalaid, loodusjõude (esile tõusis sadakond aastat hiljem) puututi kokku judaismi pikse-ja sõjajumal Perun) Ristiusk tuli käsikäes ja kristlusega) 988 aastal ristiusk riikide tekkimisiga Islami usu pooldajad moslemid Koraan püha raamat Medina prohveti linn
Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija Eesti nimetus läti keeles. 23. Jaroslav Tark - ; Adramaa - ; Al-Idrisi - ; Tarapita - ; Perun - ; Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog. Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ;
austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud
· Levik?saudi-araabia, iraak, iraan, jordaania, süüria, liibanon, gruusia, armeenia VANA-VENE RIIK RIIGI TEKE 882. aasatl vallutas oleg kiievi ning pani aluse vana-vene riigile VALITSEJA TIITEL Suurvürst VÕIM Suurvürst pidi arvestma ka riikide liidu ja druziinaga KOOSSEISU KUULUVAD ALAD Nepri ja volga jõgede äärsed alad VAENLASED Mongolid RELIGIOON Austasid surnuid , esivanemaid, loodusjõude, jumalaid(Perun), ristiusustamien 998. Aasatal jaroslav targa poolt OLULISED SAAVUTUSED Ehituskunst kõrgelt arenenud, ,,vene õigus" RIIGI LÕPP Vürstide poegade vahel tekkisid võimuvõitlustülid(kodusõjad), võim kuulus riigi eriosades nn osastisvürstidele, kes samuti võitlesid suurvürsti tiitli pärast Kes oli ja mida tegi? · Justinjanus I?bütsantsi keiser, kelle valitsusajal püüti taastda Rooma impeeriumi · Rjurik
–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. veneedid - olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf Tarapita - Jumal Perun - kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid - skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus - Nicolaus - paavst 858–867
vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne
Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad - idaslaavlased - elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude
rahvaarvu 12.saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida- Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida-Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Riigi õitseng õitseaeg saabus Jaroslav Targa ajal. Tema valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni
Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik. Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik. · või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica. Isikud, olendid: · Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin. loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Müra, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane. · Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula) · mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut. · Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks käsutatav isikunimi kirjutatakse suure
Viikingite ajal sai alguse ka skandinaavlaste huvi Ida-Eu veeteede vastu.Varjaagipealik Rjurik sai võimule862.a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude.Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi siin võimalust tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle.988.aastal lasi vürst Vladimir end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Vana-Vene riigi ajal hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase Jaroslav Targa ajal. Muu hulgas vallutas Jaroslav 1030.a. Ka Tartu.Pärast Jaroslavi surma vallutasid eestlased linnuse tagasi ja taastasid oma sõltumatuse
Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile. Vene alade tuumik kandus põhja poole kus jagunes kaheks Vladimir-Suzdali vürstiriik ning Novgorodi riik. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodust. Pikse ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlus ja ühised huvid Bütsantsiga lähendasid neid ka usuküsimustes. 988 lasi vürst Vladimir end ristida ja kehtestas uue usu riigis. 11. Mõisted Renessanss - antiikkultuuri taassünd Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand
tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad idaslaavlased elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed,
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus.
ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu
Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno
Maja sai kütta savi- või kiviahjuga. Slaavlastel oli väga palju erinevaid jumalaid. Aastate jooksul muutusid ja täienesid. Siin on mõned näited jumalatest ja sellest, mida nad süboleerisid. Svarog- peajumal, taeva valitseja ja maailma käskija. "Puhus" inimestesse elu ning valitses vihma. Rodi- pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Dazdbog- Svarogi poeg, kes oli päikese, valguse ja soojuse allikas Svarozits- Svarogi teine poeg, tulejumal, seppade ja juveliiride kaitsja. Perun- piksejumal, kes ähvardas lasta maad hiiglasliku vibuga, milleks oli vikerkaar, laskemoonaks olid nool-välgud. Ta oli ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Peagi sai temast sama tähtis jumal kui olid Rodi ja Svarog, tähtsus kasvas koos kürstide ja sõjasalkadega. Peruni kujud olid tavaliselt teistest rikkalikumalt kaunistatud, kuna temast sai kõige austatavam jumal slaavlaste jumalate seas. Kui Kiievi vürst Vladimir lasi rajada paganliku templi,
Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele.
Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; · Jumal (kristlaste ainujumala nimi), Püha Vaim, Allah. Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega
. Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud. Tähtsamad rituaalsed paigad olid paganlikud pühamud. Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid. Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil
Kyriillos ja Methoditos, tuues slaavlasteni glgoolitsa ja kirillitsa tähestikud, millest kirillitsa võeti vastu, ning on aluseks tänapäevasele slaavi tähestikule. Enamik lõunaslaavlasi tunnistasid Patriarhi võimu, ent lääneslaavlased tunnistasid katoliku Rooma usku. o Idaslaavlased olid Vana-Vene riigi tekke ajal paganad, kes kummardasid loodusjõude, surnuid ja esivanemaid nende silmapaistvamaiks jumalaks oli Perun. Kiiev sõlmis liidu Bütsants 'iga, lootes liitlassidemeid Konstantinoopoliga võõrrahvaste vastu, kui Bütsants lootis seeläbi tugevdada mõju Vana-Vene riigi üle. 988 aastal lasi vürst Vladimir end koos kaaskonnaga ristida, langedes Bütsants 'i kirikliku ja kultuurilise mõju alla. JAROSLAV TARK JA VANA-VENE RIIGI ÕITSENG o Vana-Vene riigi õitseaeg saabus Jaroslav Targa valitsusega
- Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e
praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme)
Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal Riigipiirid ulatusid Mustast merest Läänemereni. Muu hulgas langes tema kätte ka Tartu (1030), pärast vallutasid eestlased tagasi. Riigi õiguskorra kindlustamiseks lasi jaroslav koostada kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus"
882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast "rus", millega seni kutsuti varjaage. 9. Venemaa ristiusustamine. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oluliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. tihedad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada ka oma usku. 988. aastal võttiski vürst Vöadimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. (1054 ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik; 1453 kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, oli seal 1917. aastani) 10.Vana-Vene riigi õitseng. Vene riigi õitsengu ajaks loetakse Vladimiri järglase
3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog Karjajumal Veles Viljakusejumal Mokosa Sõjajumal Perun 988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. KULTUUR Bütsantsilt võeti üle kaks tähestikku kirillista ja glakoolitsa, millest kirillitsa pidama jäi. Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad. Kloostrites kirjutati leetopisse e. kroonikaid. Neid täiendati iga aasta tähtsate sündmustega
Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Nii skandinaavlased kui ka idaslaavlased oli Vana Vene riigi tekke ajal paganad. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud
Herbert ütles, et ta on jälle pikka aega oodanud võimalust Juliettega kohtumiseks. Preili Marchand rääkis Herbertile kõigest, mis Mai ja Tohver olid talle rääkinud. Herbert hakkas juba kahetsema, et ta oli lasknud Miinat ja Päärna karistada. Ta mõistis ka, et opmann on valelik, kuigi enne oli opmann ta silmis üks usaldusväärsemaid mehi. Uue paruni silmis oli preili Marchand liiga karm ,,kohtunik". Juliette vabandas oma otsekohesuse pärast, kuid perun Herbert ütles, et paremat nõuandjat ei saakski ta soovida. Äikesepilved Peremehed olid kutsutud 31. maiks mõisa, kuid need ei tulnud. Siis määrati uua aeg 2. juuni, kuid ka siis ei tulnud nad kohale. Nad kartsid, et nad saavad kepi- ja vitsahoope. Nad varjasid ennast rabas. Ainuke, kes oli külla jäänud oli Mihkel Pärtel. Kubjas ütles, talle, et ta otsiks mehed üles ja tooks nad mõisa. Mihkel püüdis käsku
Herbert ütles, et ta on jälle pikka aega oodanud võimalust Juliettega kohtumiseks. Preili Marchand rääkis Herbertile kõigest, mis Mai ja Tohver olid talle rääkinud. Herbert hakkas juba kahetsema, et ta oli lasknud Miinat ja Päärna karistada. Ta mõistis ka, et opmann on valelik, kuigi enne oli opmann ta silmis üks usaldusväärsemaid mehi. Uue paruni silmis oli preili Marchand liiga karm ,,kohtunik". Juliette vabandas oma otsekohesuse pärast, kuid perun Herbert ütles, et paremat nõuandjat ei saakski ta soovida. Äikesepilved Peremehed olid kutsutud 31. maiks mõisa, kuid need ei tulnud. Siis määrati uua aeg 2. juuni, kuid ka siis ei tulnud nad kohale. Nad kartsid, et nad saavad kepi- ja vitsahoope. Nad varjasid ennast rabas. Ainuke, kes oli külla jäänud oli Mihkel Pärtel. Kubjas ütles, talle, et ta otsiks mehed üles ja tooks nad mõisa. Mihkel püüdis käsku
Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma. Nimed on suurejoonelised. Svatoslav svjatõi slav ehk püha slav. Vladivostok ehk valitse ida, Nadezda ehk lootus. Kuigi Vladimir võtab ristusu vastu, kasutatakse endiselt ka vana nime. Pojad Boriss ja Gleb pärinevad Bütsantsi Annast ja neist said ka esimesed pühakud. Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja kogu Põhja-Venemaal oli domineeriv kohalik soome-ugri rahvas, kes hoidis vanast usust kinni ega tahtnud lasta end ristida. VÜrst Vladimir saatis sinna Dobrõnja ja Putjata, ristiti tule ja mõõgaga. Novgorodi elanikud kindlustasid linna aga väel õnnestus need põlema panna ja linna vastupanu rauges. Vägivaldne ristimine.
Paulus II; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval- Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; 18 · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; Jumal (kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah. Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka
annaabi.ee 
