Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Ur...
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest.
Kadri Silvia Rannamaa Selles teoses jutustab autor tüdrukust, kes elab koos oma vanaemaga. Ta on väga sageli õnnetu, sest tunneb, et on loodud ainult ebaõnnestumisteks. Kadri ei õpi hästi ning ei ole ühtegi ala, milles ta oleks hea. Tema klassikaaslased pilkavad kõike, mida vähegi võimalik: riideid, saavutusi jne. Kord aga saabus Kadri õuele õnn. See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk jäi auto alla, kui teda süüdistati ühe hooletu tüdruku Milka salli varastamises. Kadri ei arvanud, et keegi selle kadumises teda süüdlaseks võiks pidada. Nõnda jäi ta auto alla ning ta viidi jalavigastusega haiglasse. Seal oli tüdruk sunnitud valetama palatikaaslastele oma isast, sest haletsemine oli tema arust üks halvemaid asju. Ühel päeval viidi sinna palatisse uus haige ja tuli välja, et see oli Elsa Sarap, kirjanik. Kadri armastas üle kõige lugeda. Seepärast oli...
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja ...
saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad
Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest.
popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus
Introduction.................................................................................................................................3 King Carl XVI Gustaf.................................................................................................................4 Hobbies:................................................................................................................................. 4 The Queen Silvia.........................................................................................................................5 Hobbies:.................................................................................................................................. 5 Crown Princess Victoria............................................................................................................. 6 Prince Carl Philip.................................................................................
valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles. Kasuema Silvia Rannamaa Peategelased - Kadri, kasuema, isa Kadri - vaikne, rahulik, tagasihoidlik, abivalmis Kasuema - õel, kuri Isa - valetaja, põgeneja, tore Kõrvalised tegelased - Urmas, Anne Põhiline tegevus toimub internaatkoolis - sinna sattub Kadri kasuema tahtel. Esialgu oli Kadril väga raske, aga hiljem sai ta hästi hakkama ja leidis palju sõpru.Ta saab tuttavaks noormehe Sveniga, kellega ta hakkab käima.
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus
Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit. Erinevad koekirjad: "Kroonprints" Selle kirjaga rätik kooti ja kingiti 1932. aastal. Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile. "Kroonprintsi" motiive kasutatakse tänaseni. "Greta Garbo" Selle koekirjaga sall kooti Haapsalus 1936. a. ja saadeti New-Yorki filminäitleja Greta Garbole kingituseks. Kirja motiive "südameid" kasutatakse tänaseni "Greta Garbo" kirjana. "Silvia" Sellise kauni maikellukese kirjaga salli sai Rootsi kuninganna Silvia kingituseks 1992. aastal kuningapaari visiidil Haapsallu.
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad
Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument. Monument asub Tartus Riigikohtu hoone ees. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. «Pitsat» on roostevabast terasest, foto ja tekst on sinna peale saadud lasergraveeringuga. Vastu maad jääv ring, mille pitsat on vajutanud, on graniidist. «Pitsati» kõrgus on 2.40 ja pikkus kolm meetrit. Valisin selle monumendi kuna minuarvates on Johan Skytte väga tähtis inimene Eesti ja Tartu ajaloos. Tänu temale on meil ülikool ja juba kaua aega tagasi meelitas ülikool inimesi Tartu.
Birgit Õigemeel Anastasia Laanet 6.A klass Birgit Õigemeel (sündinud 24. septembril 1988) on eesti laulja, saatesarja "Eesti otsib superstaari" esimese hooaja võitja.2014. aastal Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis ta parima naisartisti auhinna 22 septembril 2007 Itaalias Montopoli di Sabinas 34. korda toimunud kultuurifestivalil "L'Olivo d'Oro" sai Birgit ainsa välismaalasena. Kuldse Oliivioksa auhinna. Auhinnagalal esitas Birgit kolm laulu, neist ühe eesti keeles Birgit Õigemeel on valmis saanud uue looga "Kingitus", mille muusika on kirjutanud tema elukaaslane ja poja isa Indre Sarrap ning sõnad Silvia Soro. "Jõulud ei ole enam kaugel, mõelgem selle peale, mis tegelikult sel kiirel jõuluajal kõige olulisem on," kirjutas Birgit oma uue loo tutvustuseks fännidele BIRGIT ÕIGEMEEL "Lendame valguskiirusel" https://www.youtube.com/watch? v=_StRi_I5LNE
1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956 JAMES FENIMORE COOPER "HIRVEKÜTT" (TÕLKIJA JOHANNES SEILENTHAL) MARK TWAIN "PRINTS JA KERJUS" (TÕLKIJA VALTER RUMMEL) MARK TWAIN "TOM SAWYERI SEIKLUSED. HUCKLEBERRY FINNI SEIKLUSED" (TÕLKIJAD ANNA BERGMAN, MARTA SILLAOTS) WALTER SCOTT "IVANHOE" (TÕLKIJA JANA LINNART) VLADIMIR OBRUTSEV "SANNIKOVI MAA" (TÕLKIJA LEONID MÄTING) JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI) JACK LONDON "VALGEKIHV" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) 1957 GRIGORI ADAMOV "KAHE OOKEANI SALADUS" (TÕLKIJA RALF TOMING)
3 Kas sa tahad, et ma aitan sul seda rasket kotti kanda? Do you want me to help you to carry this heavy bag? 4 Õpetaja tahab, et me loeksime Roald Dahl´i Matilda´t. The teacher wants us to read Matilda by Ronald Dahl. 5 Mu väike õde tahab, et ma talle laulan. My little sister wants me to sing to her. 4 Write the sentences in reported speech. 1 Susan said, "I´m waiting for the bus." Susan said that she was waiting for the bus. 2 Mary said, "I have read kadri by SIlvia Rannamaa twice." Mary said she had read kadri by Silvia Rannamaa twice. 3 Tom´s mother said, "Your old shoes are too small for you." Tom´s mother said his old shoes were too small for him. 4 Our teacher said, "I usually go home for luch." Our teacher said she usually went home for lunch. 5 My friend said, "I enjoy reading adventure stories." My friend said he enjoyed reading adventure stories. 6 Tim said, "My favourite writer is Agatha Christie and I like her detective, Miss Marple, best
Fairy tale Favorite poet Short tales for grownupon 3.Tõlkimine 1. Ema tahab et ma kastaksin lilli Mother wants me to water the flowers 2.Ma tahan,et sa mind matemaatika koduses töös aitaksid I want you to help math home work 3. Kas sa tahad ,et ma aitan sul seda rasket kotti kanda Teacher wants me to read Roald Dahli matildat My small sister wants me sing to in the eveing 4. Reported speech (vastused ) Susan says ,that she is waiting for the bus Mary says ,that she has read Silvia Rannamaa twise Toms mother says ,That these shoes are too small for him Our teacher says ,that she usually goes home for lunch My friend says, ,that he enjoys reading adventure storise Tim says ,that his favorite writer is Agatha Cristie and he likes detective ,miss Marplw,best
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
· Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppepr...
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine
kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna Haava kaua käsikirjas seisnud mälestusteraamat "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest" (Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk).
Tartu Kutsehariduskeskus MO11 Silvia Tallmeister Tekstiilide hooldusmärgid Masinpesu lubatud Pesemine koosneb kas kõikidest või mõnest järgnevalt esitatud toimingust sobivates kombinatsioonides: · leotamine, eelpesemine ja pesemine (sooritatakse tavaliselt
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool
Eesti keele sõnauuendused Põltsamaa Ühisgümnaasium 10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik
● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab
seda kõike me ette ei tea. Kõige suuremat poleemikat inimestes ongi tekitanud geneetiliselt muundatud toiduainete küsimus. Ma arvan, et geenitehnoloogia on õigustatud ning tulevikus võib see inimesi palju aidata. Oluline on see, et enne mingi asja tavakasutusse laskmist, tuleb seda palju ja korralikult uurida ning olla täiesti veendunud, et see ei ohusta kuidagi inimesi ega keskkonda. Maria Silvia Nuudi 12B
Muistne Itaalia Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar. Pinnamood tasane ja põlluharimiseks sobiv. Nad ei olnud meresõitjad ega kolooniate rajajad. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane. Umbes 2000 eKr saabusid sinna itaalikud, kellest olulisemad olid latiinid. Kuid põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõunaosas ja Sitsiilias asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst...
kasvukuhiku peapunga. Taliraps turvasmullal ei talvitu. Talirapsi kasvatamisel esineb meie laiuskraadil mitmeid riskifaktoreid, mis võivad saaki oluliselt vähendada. Eelkõige on risk seotud õige sordi valiku ning talvitumiseks sobivate tingimuste saavutamisega. TALVEKINDLUS Keskmine kuni väga hea Nõrk kuni keskmine Kronos (NPZ Express (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) SW Pastell (Svälof Weibull AB) Kazimir (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) Wotan (NPZ) KORISTUSVIIS- JA AEG Raps on valminud kui põld on pruunikashall ja 90% seemnete sisu on kollane. Pärast rapsi koristust tuleb seeme viia kohe kuivatisse ja ventileerida ning kuivatada, vahepeal maha ladustades hakkab rapsiseeme riknema. Varisemisohu korral võib koristada kastega. Kombain peab olema tihendatud ja rapsi jaoks reguleeritud.
kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Aitäh!
Berlin Silvia Selin 2007 Berlin ist Hauptstadt und Regierungssitz der Bundesrepublik Deutschland. Als Stadtstaat ist Berlin ein eigenständiges Bundesland und bildet das Zentrum der Metropolregion Berlin/Brandenburg. Es ist die bevölkerungsreichste und flächengrößte Stadt Deutschlands und nach Einwohnern die zweitgrößte Stadt der EU. Berlin ist eines der einflussreichen politischen Zentren in der Europäischen Union
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots
xxxxx ,,MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI?" Kvaliteedijuhtimine Tallinn 2011 xxxx 1. Ajurünnaku tulemused Ajurünnakul genereeritud ideede täielik loetelu koos esimeste hääletamistulemustega. sarn Summ Jr.nr Ideed . Andres Silvia a 1. Info jääb toppama 2 7 9 2. kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 13 16 29 3. Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge 1 17 18 4. Ei ole ühtset süsteemi 20 20 40 5. Pole kokkulepitud mängureeglid 14 12 26 6
Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt
Ooper kestis peaaegu kolm tundi, oli väsitav ja ilma eestikeelsete subtiitriteta oleks sisu ilmselt ebaselgeks jäänud. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Eri Klas Lavastaja: Arne Mikk Peaosatäitjad: Rootsi kuningas Gustav III - Mart Madiste Amelia, tema armastatu - külalisesineja Aile Asszonyi, kes praegu töötab Itaalias Peaminister - Aare Saal Nõid Ulrica - Riina Airenne Maria Silvia Nuudi 12B
äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus.
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
"Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
1. Sissejuhatus Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia
ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke.Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga. Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks
aeg-ajalt toimusid kodusõjad Muistne Itaalia Rooma linn tekkis 753 a eKr Rooma linna tekkimise legend On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke. Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga. Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks.
ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke.Veevool kandis kaksikud kaldale. Nende kisa peale jooksis kohale emahunt. Ta ei teinud neile mingit viga, vaid hakkas neid koguni toitma oma piimaga. Pärast märkasid kaksikuid kuninga karjused. Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks
küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari. See noor naine oli saksa-brasiilia päritolu Silvia Renate Sommerlath. 1971-1973 töötas neiu Müncheni suveolümpiamängude organiseerimiskomitee juures, mille raames leidsid aset kohtumised prominentsete väliskülaliste, sealhulgas ka elurõõmsa Rootsi kroonprintsiga. «See süttis otsekohe,» olevat Carl Gustaf hiljem öelnud. 19. juunil 1973 leidis Stockholmi Storkyrkanis (Suurkirik) aset pompöösne laulatus. Kogu Rootsi juubeldas kuninglikul pidupäeval ning tänaseni on rootslased vaimustuses oma kuningannast - ühest maailma
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
