Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439.
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast kogemusest, vaid võtab eeskuju enda eelkäijatest
14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461).
Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest. Epigramm- Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. (Villon ) Epitaaf- hauakiri , lühiluuletus lahkunu mälestuseks. (villon) Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas. Grotesk-kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane.
juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Francois Villon (15 saj pKr) Keskaja suurim poeet. Kõik mis tema elu kohta on teada pärineb tema luuletustest ja kohtuprotokollidest. Temast jäi maha kaks lüületsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament", neis kohtuvad elu ja surm, ilu ja õnnetus, rõõm ja mure, naer ja nutt. Tema luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat.
Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Kujutati ühel
Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. Ta jäi varakult orvuks. Oma andekuse tõttu ja vaimulikust onu abiga suutis madalast päritolust Francois end Pariisis ülikoolis 1449. aastal kunstide bakalaureuseks, veidi hiljem kunstide magistriks koolitada
lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on
5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja destament" välja kujunema linnakrirjandus Eestis: Läti esimesed eesti erinevate rahvaste Hendriku keelsed sõnad ja kirjanduses Liivimaa laused.
Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele. · III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. ·Peamiselt kujutati piiblitegelasi. ·Skulptuurid aitasid inimestele usu tõdesid selgeks saada. ·Nendega kujutati ka tähtsaid inimesi. Maalikunst ·Keskajal olid ülekaalus vaimuliku sisuga seina- maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti
põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse. Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks. Algselt oli ,,Surmatants" ligi 30-meetrine ning inimesi
Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi. 3. Nimeta renessanssiaegseid eri maade kirjanikke, nende teoseid, zanrid. Shakespeare(Inglismaa) ,,Romeo ja Julia" ; Petrarca(Itaalia) ,,Africa" ; Boccaccio(Itaalia) ,,Dekameron" ; Cervantes(Hispaania) ,,Don Quijote" 4. Petrarca sonett
Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu
eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut. Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste. Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks?
Kujutlusobjektiks inimene kogu oma keerukuses; kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Antiikaja kirjanik, suurmees: Homeros kreeka eeposte looja, kujutletakse pimeda laulikuna, silmapaistvad eeposed ilias ja odüsseia, mille järgi õpiti kirjutama ja lugema Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht, riigitegelane, kes teostas reforma. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Keskaja kirjanik/suurmees: Francois Villon suurim poeet, oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus, teosed "Väike Testament" ja "Suur Testament". Dante- koondas proosat ja luulet, ,,Uus elu" autobiograafiline teos. Kasutab rahvalikku itaalia keelt, mis mõjutab ühtse kirjakeele kujunemist.
värssteos TEGELASED lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm Kadedus valevagadus Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood mõisnikuga tülis oleva metsas redutava vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist prantsuse luuletaja, varas, hulgus Madal päritolu, orb Pariisiülikool kunstide magister Suhted kriminaalse maailmaga Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse
surevad lõpuks üksteise kõrval, sest ta on abielus Marciga, aga armastab hoopis Tristani. Marie de France Linnakirjandus 13 saj olid linnad saanud peamisteks kultuurikeskusteks. Arenes kauplemine ja käsitöö.Tekkisid uued ühiskondlikud suhted. Tähtsustati kainet mõtlemist ja arukust. Räägiti kirikuisade patuelu. Kohtunike äraostetavus. Tegelased folkloorist, keel rahvapärane. Värsivorm taandus aeglaselt. Domineeris värsivorm. Francois Villon Peetakse keskaja suurimaks poeediks. Elas u.1431 1365. Loetakse moods prantsuse luule rajajaks. Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust. Otsustas minna vabakutseliseks ja elas hulkuri elu. ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt vib slngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga.Kui tulla ajas ja kohas lhemale, siis ksikuid tudengislngi snu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mnevrra ssteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasnaraamatut. Arvan, et piir lheb igahe enda seest. Kui slngi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks
Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). 14
tapke inimest".Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema mõtteviis ei sobinud Nõuk.aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet. olid Baudelaire,Dostojevski,Villon."Palavik"-dekadentlik- liikumine,mida isel. väsimuse,languse tajumine,pessimism.Kuj. kultuuri allakäiku."Kohtupäev"- peetakse tema parimaks koguks.Arbujaid isel:Aja kriitiline hoiak,mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist.Klassikalise luulevormi eeli- stamine.Luule-ja kunstitõeväärtuse rõhutamine(betti Alver).B.Alver- tõlkis luule- teoseid(Jevgeni Onegin).1936-ilmus luulekogu "Tolm ja tuli";luuletus "Ekstaas". Ta oli Talvikuga abielus.A.H
Peetakse üheks kõige tähtsamaks XX saj. kunstnikeks Tema looming mõjutas kunsti arengut Esimese maailmasõja järgsel perioodil Duchamp sai 1955. aastal USA kodanikuks Varajane elu Duchamp sündis pere 4. lapsena ÜlemNormandias Vanaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, lisaks Marcelile veel said kunstnikuks: Maalikunstnik Jacques Villon (18751963) Skulptor Raymond DuchampVillon (18761918) Maalikunstnik Suzanne DuchampCrotti (18891963). Varajane elu Marcel lahkus kodust 10aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Peale 1912. a maalis vähe
14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks. Linnakirjanikud - skolaarikud ja kleerikud ( vagandid ehk goljaarid). Nad lõid ladinakeelseid laule, kus kuulutatiu ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirjandust, heideti nalja igavese elu üle, ülistati noorust ja elulusti. Silmapaistvaim Archipoeta "Vagandi patutunnistus". Francois Villon - 1431 - 1465 Kes? Linnakirjanduse luuletaja. Tema elu kohta pole palju teada. Olevat olnud igavene pätt, kakleja varas, mõrtsukas. temast on teada ainult kohtukirjade alusel. Mito korda oli teda surma mõistetud ja vangi ka. Milline looming? Loomingus avaldub keskaegne maailmavaade. "Väike ja Suur testament" - suhtub nendes teostes kõigesse, ka iseendasse irooniga. Räägib kannatustest ja armastusest. Ülistab viina ja joodikuid. Räägib palju ka surmast.
masendusest kirgastumiseni, resignatsioonist lohutuse ja lunastuseni. Milline on see tõeline ja autentne Talvik, kas Aspeli või Orase konstrueeritud (mälestused + tekstide interpretatsioon), või ilma kommentaarideta, ainult ta enda värssidest välja kooruv, ähmaselt aimduv? Nõnda ongi meie käsutuses mitu Heiti Talvikut ja ma ei kiirustaks a priori mõnda neist teistele eelistama. Looming Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma.
Osa luulest on tänapäevale arusaamatus slängis.( zargoon argoo slängikeel) Aines: kõlvatused, himud, erinevad armukesed, hingeline kannatus. Looming II: Luules ilmneb hingeline konflikt, seesmine lõhestatus. Sihilik minnalaskmine, pahelisus, enesereklaam, lihalikkus Ilu ja puhtuse igatsus, kõige kaduvuse tunnetus, neitsi Maarja kultus, vaimsus, hingelisus Villonlikku laadi on hiljem kirjanduses väga paju kultiveeritud. Oma luules keskendub Francois Villon inimese tunnetele, elukogemusele ja sisemisele maailmale. Tema luules peaaegu puudub keskkonna kirjeldus või jutustus - keskmeks on võetud inimene koos kõikide oma vaimsete läbielamistega. Samuti kasutab ta rohkelt metafoore ja kõnekujundeid, et anda lugejale "hingamisruumi" ning võimalus lugeda ridade vahelt. Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub
ta hetkeks peatub hoone künnisel, kus juudil tolmud rõivaid ripub varnas. „Siin pidasin kord oma pulmapeo …“ mees mõtleb vist ning äigab üle näo, kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas. Arvamus: Inimene, kes on kogu oma elu teinud tööd ja näinud vaeva on nüüd üksik. Teised hoiavad tast eemale ning ei tunnusta teda. Luuletus paneb mõtlema ning tekitab nukra tunde. Blasfeemiline ballaad Pastiche a la Villon Nikolai Triigile pühendet Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, su kitsas redel viipab otse taeva! Et kiita kõigile sind pillitorust, mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva. Puupakust porsunust sind voolind höövel, paraadiks võikaks valmistand sind peitel. Nüüd uniselt su konksus ripub röövel või metsakratt, kel karukriimud reitel. Nii mõni suur, kel krahvlik vapp on tõllas,
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes Surmatants (Bernt Notke) 1633 RENESSANSS (14-16saj) Renessanss märgib hiliskeskaega ehk uusaja algust klassikalisele keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest huvitunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas kunstivoolu ehk -suunda, sealhulgas kirjandusvoolu Kirjandusvoolu ajajärgul kirjanike tuginevad teoste idee on sarnane; ühtemoodi saadakse aru sellest, mis on hea ja ilus, stiilis on ühiseid jooni.
Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Tegelased inimlikud omadused Skolaarikud kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud Vagandid antiikluule motiivide taastajad (laulsid veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest) Gaudeamus üliõpilaslaul Francois Villon (u. 1431 u. 1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote. Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament"
. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st
traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus laseb noormehel siiski roosi noppida. REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi (kuningas), oinas (vaimulikud), väiksemad loomad (lihtrahvas) jne. Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. FRANCOIS VILLON: Prantsuse luuletaja Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele
Alles XIII-XV saj hakati kirjutama ka proosas. Arturi ümarlaud, võrdsuse ja vendluse sümbol. Graal, Parzival, Merlin, abikaasa Guinevere. Austus naise kui isiksuse vastu. Seiklused, imed kui proovid/katsed. Parzival – otsib Graali, mis on erinevates teostes kas karikas või kalliskivi. Kujunemis- ehk arenguromaani alged. Romaanid Tristanist ja Isoldest. 5. Kirjandus hiliskeskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam,
See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte inetu. See on ka maitse asi. Populaarne on ütlemus: ,,ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab." Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Eristati välist ja sisemist ilu. "Kehaline ilu on mööduv nagu kevadine õitsemine, " ütles Boezius. "Kus on möödunud päevade lumi?" küsib Francois Villon "Ballaadis möödunud aegade daamidest." Trubaduuride luules ilu ja armastust võrreldatakse loodusega (nt teoses nimega Lanquan li jorn son lonc e may). Hispaania kirjanduses on rõhutatud ilusõna reetlikus.Välimus ei olnud kõige olulisem. Tavaliselt kirjeldatakse armastust ilusate sõnadega/väljenditega, kuid see ei ole alatai sama ,,ilus" kuidas seda kirjeldatakse. Samuti hispaania luules käsitletakse naise ilu pettimse põhjusena, ilusate sõnadega pettimist
mis kujunes humanistliku mõtte koldeks Prantsusmaal. Võitlus katoliku kiriku vaimuorjuse vastu kasvas reformatsiooniks, mida juhtis Jean Calvin. Vastuolu katoliiklaste ja protestandide ehk hugenottide vahel kasvas 16. sajandi lõpus üle ususõdadeks. Kuningas Henri IV määras katoliku usus riigiusuks, aga tagas hugenottide autonoomia. Säärastes poliitilistes tingimustes kujunes renessanss Prantsusmaal. Üleminekuaja suurkirjanik oli Francois Villon (1431- 1463), kelle luules põimuvad keskaegne ja uusaegne elutunnetus. Humanistlik ideoloogia pääses täiel määral valla 16. sajandil. Selle jagunemine vara, kõrg ja hilisrenessansiks ei ole ajaliselt piiritletav. Kirjanduse keskseks punktiks oli sel perioodil kuninganna Marguerite õukonna humanistide ring. Tema õukondlane Clement Marot kujunes sel perioodil juhtivaks lüürikuks. Lyoni poeetidest on silmapaistvamad Louise Labe, Maurice Sceve
" Circus" Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville- Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik Jacques Villon (1875 1963), skulptor Raymond Duchamp-Villon (18761918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp- Crotti (18891963). Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis
saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur
Levib võrdlus, et kui analüütilises kubismis lahutatakse objekt tükkideks ehk tõmmatakse ribadeks, siis sünteetilises kubismis lükatakse mitu objekti kokku. Sünteetilise kubismi üheks pioneeriks on Juan Gris, kes tõusis sellel perioodil eriti erksalt esile. 1.6 Kubismi muud valdkonnad Peale maalikunsti levis kubism ka kirjanduses, arhitektuuris ja skulptuurides.Tuntuimad kubistlikud skulptorid on Alexander Archipenko, Raymond Duchamp-Villon, Jacques Liochitz ja Constantin Brancusi. Kubistlikud skulptuurid on kobineeritud geomeetrilistest kehadest ning nende seos algselt kujutatavaga on vaid oletatav. Sageli üritasid kubistlikud skulptorid leida mingi eseme või oleni ainuõiget põhivormi.Arhitektuuris on nimekad arhitektid Le Corbusier ja tsehhid Josef Gocár (kelle disainitud "Musta Madonna maja" (House of the Black Madonna) oli üks esimestest kubistlikest ehitistest Prahas), Josef Chochol
romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt) *Keskaja lõpul tekkis rändüliõpilasi, kes kirjutasid laule armastusest, veinist, elu nautimisest. Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas
sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14. sajandil hüljatakse keskaegsed autoriteedid ja otsitakse eeskuju antiiksest kirjandusest, filosoofiast. 14- 15. sajandil hakkas tekkima renessandikirjanud ja renessansikirjandus kestis 16. sajandi lõpuni.
Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus (väljasaadetuna Siberisse)1947 suri.(43a.) Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos
="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus
jutustab selle teose süzee, Tolstoi kirjutab 10 aastat. Pealkiri metafoorne- mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua kaugele (Astapovo raudteejaama), sest haigestub kopsupõletikku. Tolstoi suri 7. novembril 1910, maetud Jasnaja Poljanasse. Pilet VI · Linnakirjandus keskajal, Francois Villon Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide
sõja. Arthuril oli oma poolõega, ilutsemisest ja sageli ka muusikast. Morgause'ga poeg, Mordred, kellest pidi Jutustab viletsast ka elu, näljast, külmast tulevikus saama oma isa tapja. Saavutanud ja härraste hoolimatusest oma pihtimus- sõjas võidu, abiellus Arthur Guinevre'iga. luuletustes, "Eesli testament" Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, võrdsed. Arthuri laua taga jäeti üks koht kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle tühjaks - inimene, kellele see koht oli keerulise aja suurus ning viletsus. määratud polnud veel sündinud. Selleks Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik, Galahad
peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu. 4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (KA, MKL, Testament) Rahvaluule ja hispaania romansid · Paljudes Euroopa paikades oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseaeg. Üks mõjurikkamaid nähtsui Euroopa kirjandusloos oli Hispaania romanss. Mujal avastati rahvaluule romantismiga, siis Hispaanias pandi seda kirja juba 15. sajandil. 16. saj ilmus rohkelt romansikogusid e romanseerosid. · Romanss oli eepiline luuletus, milles räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest
karjusneiuga, kus rüütli võrgutuskatse ebaõnnestub. Romanss rüütel üritab võluda aadlipreilit. Albas koidulaul, kus rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab rüütlile hommikul meelde, et aeg on salakohtumiselt daami juurest lahkuda. Tentsoon dialoogluuletus, vaidluslaul mis tahes teemal 2 luuletaja vahel. 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) Kirjandus keskaegses linnas. Hilisema rüütlikirjandusega samal ajal kujunes välja. See hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaates. Hariduses tehti edusamme haridus hakkas kiriku mõjualalt väljuma. 11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud. Kirikuõpetus mitmekesistus Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest argiellu
,,Nibelungide laulu" üks tähtsamaid tunnusjooni on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane. Ent ta pole eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad
d'Automne in 1907.[2] In 1909 he moved to Montparnasse and met such leaders of the avant-garde as Archipenko, Lipchitz, Chagall, and Robert Delaunay. His major painting of this period is Nudes in the Forest (1909-10), in which Léger displayed a personal form of Cubism--his critics called it "Tubism" for its emphasis on cylindrical forms--that made no use of the collage technique pioneered by Braque and Picasso.[3] In 1910 he joined with several other artists, including Delaunay, Jacques Villon, Henri Le Fauconnier, Albert Gleizes, Francis Picabia, and Marie Laurencin to form an offshoot of the Cubist movement, the Puteaux Group--also called the Section d'Or (The Golden Section). Léger was influenced during this time by Italian Futurism, and his paintings, from then until 1914, became increasingly abstract. Their vocabulary of tubular, conical, and cubed forms are laconically rendered in rough patches of primary colors plus green, black and white, as seen in
lepitakse kokku, et kui Isolde saabub, heiskab ta valge purje, aga Valgekäeline Isolde, Tristani abikaasa, teatab talle, et saabuva laeva puri on must. Tristani lootus kaob ja ta sureb. Tema kõrval sureb ka tema armastatu, Isolde. Nad maetakse lähestikku, kuid öösel hakkab kasvama taim, mis sirutab oma võrsetega Isolde haua poole, ükskõik kui palju seda ka maha ei raiuks. See sümboliseerib Tristani igavest armastust Isolde vastu. 8. Keskaegne linnakirjandus. Linnaluule ja Francois Villon Keskaegne linnakirjandus Keskaegne linnakirjandus kujunes välja lihtsamaks ja rahvapärasemaks, rahva seas populaarsemaks kui rüütlikirjandus. Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli
Fr. Villion (1431-?) Prantsuse luuletaja, jäi varakult orvuks, vaimulik onu toetas rahaliselt, läks Pariisi ülikooli-- kunstide magistriks. Pariisis sattus kurjategijate kampa, pagendati. Kaks luulekogu ,,Suur testament" ja ,,Väike testament". Ballaadid- jutustavad luuletused, pihtimuslikud luuletused- surm ja surmatants, pilkeluuletused- naiste edevus, petmine, ta ise. Mõisteti 2X surma röövimiste eest. Viimased andmed 1463, kui saadeti välja Pariisist. Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka
annaabi.ee 
