Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i.
Mitmuse osastava moodustamine "TULEB TIGE PENI JA URISEB" Lindu- linde kassi- kasse põlve- põlvi 1. Kui sõna esimeses silbis on KASS KÕRTSIS EI KÄI, siis lõppu U Kanu, õrnu, sõnu, väinu, linu, sildu 2. Kui sõna esimeses silbis on EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT, siis lõppu I Musti, sööti, külmi, pühi 3. Kui esimeses silbis on U, siis lõppu E Lube, mune, nuge, tube, ube ERANDID: pikki, silmi, kingi, kurje, orje, tühje, välju, nelju
(näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust • kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem) • i-ülivõrre i-ülivõrde moodustamine (moodustatakse mitmuse osastava käände abil) • Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? – vastus nõuab mitm osastavat käänet) • Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m (näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim) • Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im (ehk teisisõnu- vokaal asendub i-ga)
koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS see POISI KUULUVUS POISSI MITU sõber PAAR Üks POISI TAGASÕNA Ei ole EITUS POISS juures POISSI taga ees kõrval Kaotasin/ KAOTAMA 2, 3, 4,... ARVSÕNAD
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube
17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega
osastavas i (pEnI): luige luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): raja radu, looma loomi, muna mune Selle kohta, kas tüvevokaali a puhul on mitmuse osastavas i, u või e, on järgmised laused: au kAss kÕrtsIs EI kÄI (kurb lugu, paneb uluma uuuuu!) Seda lauset tuleb kasutada nii: kui a-tüvelise sõna 1. silbis on a, õ, i, ei või äi, on mitmuse osastava lõpus u: rAja radu, kÕrva kõrvu, Ilma ilmu, sEIna seinu, vÄIna väinu ai Eks Ämm kOdUs sÖÖ sÜtt (naljakas lugu, ajab itsitama ihihii) Seda lauset tuleb kasutada nii: Kui a-tüvelise sõna 1. silbis on e, ä, o, u, ö või ü, on mitmuse osastava lõpus i: pEsa pesi, mÄrja märgi, kOka - kokki, kUrva - kurbi, sÖÖda sööti, rÜhma rÜhmi (kui i jääb j kõrvale, muutub i e: tühja (tühji) tühje)
Lõputa vokaal asja de asjade ERANDID: autot autode koera koerte MITMUSE OSASTAV (Keda? Mida?) auto autosid mõru -mõrusid lõpp on SID roosa roosasid hoolas hoolsaid kole koledaid lõpp on ID suur suuri vana vanu lõpp on VOKAAL ilm- ilmu (täishäälik) õnnelik õnnelikke kasulik kasulikke lõpp on LIKKE Seos ainsuse osastava ja mitmuse osastava vahel Mitmuse osastav käänet kasutatakse TULEB TIGE PENI JA URISEB I mitmuse moodustamisel. Kui ainsus on U siis mitmus on E Mitmuse sisseütlevast (sse) kuni saavani (ks) I E hoolsaid hoolsais (seesütlev) E I võtame d ära ja paneme käände lõppu
*eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . . Grammatilise analüüsi näpunäiteid Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud) Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada) Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse Kui 1) ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui 2) ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel 1) osastava ega 2) sisseütleva lõppu Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; (sa) tee, käi, loe)
selget tähendust kandvateks osadeks. Nt eesti keele sõnavorm ela/n koosneb selgesti eristatavatest osadest: tüvi ela, mis kannab sõna leksikaalset tähendust, ja tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Fleksioon on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis `sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus.
2. Atüvi: omastav kääne; oleviku tüvi, mina teen. 3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. Vokaalivaheldus, milliseid sõnavorme moodustatakse, seaduspärasused. Vokaalivaheldus puudutab tüvevokaali. Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna Atüvi. Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Mitmuse osastava moodustamine. a muutub u; i; e u muutub e i muutub e e muutub i Neid reegleid kajastavad järgmised laused: Tuleb tige peni ja uriseb. Kui tüvevokaaliks on a, siis tuleb vaadata sõne esimese silbi vokaali. Kass kõrtsis ei käi. u Eks ämm söö kodus sütt. i a muutub eks väga arva. Sõnades tuba, uba, luba, muna, nuga. tants: tantsu > tantse väär: väära > vääri
muutetunnuste liitmisega sõnatüvele. · Flektiivsed keeled on need, milles väljendatakse grammatilisi tähendusi sõnatüvede sisestruktuuri muutmise teel. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes.
2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused 4) Rahva- ja hõimunimetused 5) Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused 6) Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u a i e Kui esimeses silbis on näiteks a, õ, i, ei, äi siis on mitmuse lõpus u (kass kõrtsis ei käi)
pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp d tunnusega m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõputa (vokaallõpuline), siis lisatakse sellele tunnus m: suuri+m=suurim, noori+m=noorim, õnelikke:õnnelikem
2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret, kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse
........ Lauale-................................................ Sipelgapessa-.............................. Sahtlisse-....................................... Pliiatsita-................................... Majani-........................................... Õmblejaks-................................ Autojuhi-......................................... pudelisse-.................................. 3. Kirjuta lausetest välja kõik ainsuse osastava vormid ja lisa nende ainsuse nimetav ja omastav kääne. Teed ja kooki ei olnud laual. Nägime puu otsas lindu. Tuba polnud ammu koristatud. Kalle hüüdis oma venda. Ainsuse nimetav Ainsuse omastav Ainsuse osastav ............................................................................................................... ............................................................................................................... ...
millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal
puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada. Eestis tegutsevad Eesti Esperanto Liit ja Tartu Esperanto Selts.
2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud). Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada). Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse. Kui ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel osastava või sisseütleva lõppu. Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; tee, käi, loe).
4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9. Käändsõna tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused). Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enamasti ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid, nt töölis/t, töölis/te; Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest, nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da.
(jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond On nõrgeneva astmevaheldusega (pall III v : palli IIv) Ülesanne 1 Vaata ÕS-ist, kuidas põhikändeis muutub sõna õlu, ja põhjenda niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu
sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Nt eesti keele sõnavorm ela/n koosneb selgesti eristatavatest osadest: tüvi ela, mis kannab sõna leksikaalset tähendust, ja tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Teine neist on fleksioon ehk sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus. Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete,
- Eravestlus. Sõna "tuimastus" väärkasutus. Hambaarsti juures tehti mulle tuimastus. Need on eesmärgid, millede poole pole isegi mõtet püüelda Asesõnad ja siduvad asesõnad on alati ainsuses. Need on eesmärgid, mille poole pole isegi mõtet püüelda. Tema tõttu sain ma sellele üritusele, kus sain projektijuhiga tuttavaks. - Eravestlus. Sõna tõttu kasutatakse negatiivses kontekstis. Läbi tema sain sellel üritusele. Mängus tehti igasugusi vigu.- Korvpalli trenn. Mitmuse osastava käändelõpu puudumine. Mängus tehti igasuguseid vigu. paljusid valesid igasuguseid tegusid Sõna "mesi" mitmuse osastav kääne. mesi- õige, mett-väär Ma ei tahtnud sellisest käitumisest kellegile rääkida.- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind. vahel- mõnikord/ vahest- ehk
Käändumatud omadussõnad ja kohanimedest tulnud täiendid lahus nt. soome kelk, hiina restoran, eesti keel Määrsõna + nimisõna nt. tohutu suur, eile hommikul Nimisõna + kaassõna nt. maja juures,üle tee Sulanud sõnad nt. kõigepealt, niisiis, kordamööda PIDI, POOLE, POOLT, KOMBEL, MOODI, VIISI, PIDI kirjutamine 1) käändsõna järel lahku nt. põhja poole, minu moodi 2) määrsõna puhul kokku nt. sealtpoolt, siiapoole, nõndamoodi, niimoodi, ülaltpoolt 3) käändsõna osastava käände järel kirjutatakse pidi lahku nt. sanga pidi Arvsõnad Reegel: koos kümned, -teistkümned ja sajad · Kui geograafilise koha ees on nimi, mis on päriselt olemas, siis kirjutatakse lahku nt. Tallinna lath, Viljandi järv · Kui esimene pool iseloomustab või eraldi nimena ei esine, siis lahku nt. Pühajärv, Võrtsijärv ERANDID: Peipsi järv · Välismaised kohanimed nii, nagu on kokku lepitud nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma
Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d
kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. 2) Sõna ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste
Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, esemel või nähtusel (nt kõige suurem ehk suurim). Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: · kõige + keskvõrre: kõige suure/m · lühike ülivõrre: kui mitmuse osastava lõpus on i/d tuleb ülivõrdes d asemele võrdetunnus m: nt: ilusai/d ilusai/m; toredai/d toredai/m; kui mitmuse osastav on lõputa, on ülivõrdes im või em: nt keni kenim; peeni peenim; mõistlikke mõistlikem; õnnelikke õnnelikem Lühikest ülivõrret ei saa moodustada · sõnadest, mille osastav on üksnes sid-lõpuline (nt: nürisid kõige
10. postpositsioon MORFEEM Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited, tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna peab olema kaks juurt. ALLOMORFID On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav d ; t ; o osastava käände allomorfid ( kuu/d; tütar/t; pesa). Aglutinatsioon vormi moodustamise viis, kus sõna tüvele liidetakse tunnuseid ja lõppe. Jooksma aglutinatsioon 1. Aglutinatsioon raamatu/te/le 2. tüvevaheldused mäeke, mäkke [mägi] 3. analüütiline vormimoodustamine kui grammatilist tähendust antakse edasi abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige rohkem] Atüvi = Mida teen? , ainsuse omastav
tiste (us-, ng- ja mus-liitelised nimisõnad, u-liitelised enesekohased tegusõnad) ja murdesõnadega. Viimaste näiteid on almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma. Kodumurdest tutvustas ta eesti rahvale sönu: abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Tema loodud 200 tehistüvest on praegu kasutusel üle 40. Aaviku soovitusel on kasutusele võetud ülivõrre ja maks- vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist, muudetud sõnajärge. “Oli siiski nii, et Aavik ei mõjutanud mitte üksi eesti keele arengut, vaid ka üldist keelekorraldusteooriat ja isegi üldkeeleteadust.12 Valter Tauli, kes viis Aaviku teooria laia maailma, on öelnud: „Aavik oli suur ennast ohverdav idealist, kelle kirglikuks sooviks oli teha eesti keel pare- maks ja ilusamaks ning võrdseks Euroopa vanade kultuurkeeltega
kuhu-, taha-, ette-, alla-, üles-). poolt. kombel – käändsõnast tavaliselt lahku: inimese kombel, sinu kombel. MOODI JA VIISI Mismoodi, misviisi: niimoodi, Käändsõna omastavast lahku: kassi nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi, moodi, minu moodi, vaenlase viisi. omamoodi Käändsõna osastava puhul mõlemat moodi: vanamoodi ja vana moodi, samamoodi ja sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi. jooksul ja kestel – aja jooksul, elu kestel korral ja puhul – tarbe korral, surma puhul; mispuhul, seepuhul; mille puhul, selle puhul kaupa ja viisi – nädala kaupa ja nädalakaupa, tüki viisi ja tükiviisi (a om);
liiki, nt Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast. Ainsusel puudub tunnus. Mitmus Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised. Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (ntema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge
Aavik keeleuuendamise programmi põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg ónlåõ, Lücke liiåe jt. Keele kaunima kõlavuse nimel esitatud Aaviku ettepanekuist leidsid teiste keelemeeste poolt erilist heaksliitmist lühemad mitmuse osastava lõpud. Ta soovitab nimisõna laiendina kasutada enese asemal oma, näit. o m a koduse keele (mitte "enese koduse keele"). "Postimehe" 1913. a. kuulutuses teatatakse, et lehes ilmuvad võimalikult igal nädalal keeleteadlase cand. phil. J. Aaviku sulest "Keelelised märkused", milles ta hoiatab "arusaadaval vestetoonil keelevigade eest. 1912. aastast J. Aavik töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartu
Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul. Ka nende kirjutamisel kehtib sama reegel. Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep. 2.3 Liited Liide likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku). Kõikuv hääldus raskendab kas, -tu, -tus, -stik liidete puhul õigekirja. Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus. Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana. Rõhuliide gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu
`põõsa/id . 2. Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus.
mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja "häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle 6 Peeterburi. Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht teenistuses"). Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas"). Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud sõnad on kirjutatud suure tähega: Eestlane, Riialane, Venekeel, Saksakeel (üks sõna!). Komakasutuse kohapealt tundub asi olevat üsna juhuslik. Samuti on arusaaamtused gi ja ki liite kasutamises. Kõla järgi? Nt millesgi, misgi, oleksgi, aastatgi, minutitgi, vähematgi, aga ka vähematki, sõnakestki, tuleleegistki, sügavusestki. Käesoleva teksti lõpetuseks aga mõned tarkuselaused ja muidutsitaadid.
(1) Laadivaheldus Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala jalga, hamba hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan. Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks. Kujuvaheldus. Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba. 6) Käänded: Käände Küsimuse Näide nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille
• NÄPUNÄITEID SÕNUTI: - Pool, pool, poolt: Käändsõnadest lahku:metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool Määrsõnaga kokku (määrsõna käändub 3s kohakäändes):sealpool, allpool, ülalpool - Kombel: Käändsõnast lahku:inimese kombel, vasika kombel Eritähenduslikud väljendid kokku:imekombel, õnnekombel - moodi ja viisi ‘moodi' Käändsõna omastavast lahku:varblase moodi, minu moodi Käändsõna osastava puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi Määrsõnaga kokku:niimoodi, nõndamoodi Vorm nõuab kokkuirjutamist:mismoodi - pidi: Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi’, ‘viisi’:kahet(e)pidi-kahte pidi, kumbagipidi- kumbagi pidi Vorm nõuab kokkukirjutamist:edaspidi, pahempidi, parempidi - teel:
Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik
· Määrsõnaga (käändub kolmes kohakäändes) kokku sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, sissepoole, väljastpoolt, tagapool, tahapoole, ülalpool, allpool, ülespoole Kombel · Käändsõnast lahku inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel ·Eritähenduslikud väljendid kokku imekombel, õnnekombel Moodi ja viisi 'moodi' · Käändsõna omastavast lahku varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi · Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi
Flektiivsed (eesti, ladina, araabia, vana-kreeka); Isoleerivad keeles (ainult abisõnad hiina, vietnami). Eesti keeles kasutatakse kõigist kolmest midagi. EESTI KEELE TÜVEVAHELDUSED Sõnad A- ja B-tüvi: Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused on astme-, vokaali- ja kujuvaheldus. Astmevahelduse abil väljendatakse suur osa eesti keele käändsõnade ainsuse omastavat ja osastavat käänet. Vokaalivehelduse abil väljendatakse mitmuse osastava käänet ja omadussõnade võrdlusastmeid. Kujuvaheldus otseselt grammatilist tähendust ei väljenda, ometi on vaja seda teada, et õigesti sõnavorme moodustada. Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus. Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb sulghäälik või s , nõrga astme puhul need on asendunud mingi muu hääliku või kaovad tüvest
pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga lastele valmistab sarnaselt eakohase arenguga lastega kõige rohkem raskusi väikese kasutussagedusega oleva ja rohkete lõpuvariantidega mitmuse osastava käände vormide kasutamine. Lisaks on SKAP lastele eakohase arenguga lastega võrreldes raskem rajava käände vormi kasutamine. Teiseks oluliseks probleemiks SKAP lastel on häälduspuuded, mis on neil raske- mini korrigeeritavad kui sekundaarse alakõnega lastel ning püsivad ajaliselt kauem (Pad- rik, 2006). SKAP lastele on iseloomulik see, et vead samal lapsel ei ole püsivad, vaid on muutlikud (Padrik, 2006). Mitmed autorid on toonud SKAP lastele iseloomulikuna esile
Moodi ja viisi. 2.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku. 3.1.Kirjutatakse käändsõna omastavast lahku. Nt: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Nt: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi. 2.2.Eritähenduslikud väljendid kirj. kokku. 3.2.Käändsõna osastava puhul on KOLAKI vaba. Nt: imekombel, õnnekombel. Nt: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, ühtemoodi ja ühte moodi. 4.Pidi. 3.3.Eritähenduslike väljenditega kirjutatakse kokku. 4.1.Käändsõnast harilikult lahku
Emb-kumb (käänduvad mõlemad osised) emma-kumma: emba-kumba: emmasse-kummasse: emmas-kummas jne. Igaüks viitab hulga igale liikmele eraldi, emb-kumb aga ühele kahest võimalusest. Ühine on igalühel ja emmal-kummal see, et nad esinevad põhiliselt ainsuses. 19. keskvõrre ja ülivõrre. ( ja) 20. Vokaalivaheldus Eks ämm söö kodus sütt. Kass kõrtsis ei käi. ( (õp lk113, 117 ja 141) Mitmuse osastava tunnud -id liidetakse sõna A-tüvele. Pikk vokaal lüheneb, kui sõnale lisada -di lõpp: Suu + id -- > suid idee + id -- > ideid Kui A-tüve lõpus olevale -i tunnusele liita -id, siis lisandub ka -e: Kauni + id -- > kauneid nooruki + id -- > noorukeid Tunnus -sid lisatakse B-tüvele. kõne(t) + sid -- > kõnesid koi(d) + sid -- > koisid tibu + sid -- > tibusid
nt. Aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi. Näpunäiteid sõnuti Pool, poole, poolt käändsõnast lahku: metsa pool, kummale poole, seina poolt. määrsõnaga kokku: sealpool, kuspool, kuhupoole, eespool. Kombel käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Moodi ja viisi käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, vaenlase viisi käändsõna osastava puhul vaba: vanamood = vana moodi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, misviisi Pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi Vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi
määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad.
Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid 3. Sõnaliigi mõiste. Sõnade kategoriaalne tähendus. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnu on võimalik liigitada mitut moodi. Vormiõpetuses on oluline see, missuguseid vorme saab sõnast moodustada. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus
kompleksses, komplekssed Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse Religioosne, religioosse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, Standardne, standardse mitmuse omastav aldiste ja mitmuse Taevaveerele ilmus päike osastav alteid. Oru veerudel Artikli kolmandas veerus Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte Väljaspool Eesti vesi ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on Teab häid kalavesi õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja Puder, pudru, putru (mitm os) pliiatsisüsi. Oder, odra, otra Peen, peene, peent, peente, peeni, peente Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi kommete, peeni kombeid käänamisel ei lisandu da-silpi, nt Sõstar, sõstarde ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri
B-tüvi (ainsuse osastav) lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) hüpa-ta (nõrk aste, üks p). sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) b) Vokaalivaheldus tüvevokaal on vokaal, millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A u, i, e. U e. I e. E i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre
omastavas käändes, et näidata ema kui millegi omanikku (nt Tiidu ema korteri) või valdajat. Emadest mitmuses räägiti, kui taheti üldistada kõik emasid, nende poole pöörduda või tuua välja emade ühiseid probleeme (nt Emad, kellele on saanud osaks tõeline mure, kui nad on toonud ilmale pisikese puudega lapse, pole samuti olulised.) Selle korpuse juures tuleb ära märkida kaks tegurit: esiteks avastasin palju käände markeerimise vigu (näiteks oli omastava ja osastava käände vorme ekslikult nimetavaliseks märgitud), teiseks sai valimiks võetud 200 lauset. Lausete seas oli üks tulemus selline, kus sõna ema asemel mõeldi suurtähtlühendit EMA. Kahel juhul oli 12 tegu ka suure esitähega vormiga, mida märgendati pärisnimeks (õrn ja armastav Ema kümmet kantseldab). Ligi poole (48,5%) valimist moodustas ainsuse nimetav vorm – ema. Palju oli ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
