Tööjuhend sausegurile Sausegur Sausegur ehk varrasmikser on kiire abivahend segamiseks ja vahustamiseks. Sauseguriga saab vahustada vahukoort, valmistada biskviittainast, kartulipüreed ja püreesuppe. Sausegur Mootorikorpus on valmistatud löögikindlast plastikust, varrasrootor ja vispel aga roostevabast terasest. Sauseguriga on lisavarustusena kaasas seinaraam, et seadet oleks mugav hoida. Ohutuks töötamiseks.. Hoia vispliosa piisavalt sügaval segatavas massis, sellega väldid pritsimist Kui oled kasutamisel kiirust muutnud, siis reguleeri kiirus miinimumi enne seadme seinast välja tõmbamist Kui soovid vispliosa puhastada, tuleb kindlasti seade enne vooluvõrgust välja tõmmata! Kasutatud kirjandus www.google
Kodutöö Pärnu 2009 Kenwoodi köögikombain KMC 560 Kenwoodi köögikombainil on terasest kest ja mehhanism, maksimaalne võimsus on 1000W. Lisaks sujuv elektrooniline võimsuse reguleerimine, ülespööratav miksripea ning reguleeritav segamistarvikute kõrgus. Masinal on kannmikser, mille maht on 1,5 l. Sellega saab valmistada korraga mitu portsjonit kokteili; harjatud terasest nõu, maht 4,6 l, millel on veel kaasas pritsmekaas. Komplektis on kerasvispel, tainakonks ja K-vispel. Samuti ka köögiviljalõikur, millel on kuus lõikeketast ja hakkmasin, millega saad hakkida liha, kala ning valmistada pasteeti või vorstimassi. Masina kõrgus on 28,5 cm ja kaal 7,7 kg. Juhtme pikkus on 1m. Kannmikseri ja köögiviljalõikuri terad on roostevabast terasest. Seade sobib ka väikeste koguste töötlemiseks, kuna planetaarne segamisliigutus vahustab efektiivselt isegi üheainsa munavalge. Kenwoodi köögikombaini on lihtne kasutada ja puhastada.
kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine: Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel
Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil.
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39
kirjutatakse harilikult iga täht ühekordselt. I ERAND Liitsõnades Pannkook , rongkäik II ERAND liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, l III ERAND kui sõna lõpeb sama modernne laudkond kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) IV ERAND ülipikk s kirjutatakse kahe tähega jõhvikamorssi , varss li, m, n, R järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik II PÕHIREEGEL Sõna sees kirjutatakse Vispel, kokkki helitute häälikute kõrval k, p, t I ERAND liitsõnades presspärm keskkool II ERAND liidete ees laudkond leibki III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-moodsa IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks
5. GN- kasutatakse ahju kartulite valmistamiseks. 6. Sügavam GN- kasutatakse vormiroogade valmistamiseks. 7. Madal GN- kasutatakse ahjus kaanena. 8. Vahu kulp- kasutatakse vahu eemaldamiseks, liha keetmisel. 9. Tangid- kasutatakse liha praadimisel liha tõstmiseks ja ümber pööramiseks. 10. Suur koka nuga- kasutatakse tükeldamiseks. 11. Väike nuga- kasutatakse koorimiseks ning näiteks kartuli väiksemaks lõikamiseks. 12. Vispel- kasutatakse vahukoore vahtu loomisel ning kastmete valmistamisel. 13. Lusikas- kasutatakse maitsmiseks. 14. Riiv- kasutatakse näiteks juustu riivimiveks. 15. Koorimis nuga- kasutatakse näiteks kartulite, porgandi koorimiseks. 16. Lõikelauad, erineva värviga erinevateks töödeks- n. Punane- toore liha lõikamiseks, roheline- köögiviljade kõikamiseks. 17. Paja kindad- kasutatakse kuumade esemete paigutamiseks, et käsi ära ei kõrvetaks. 18
Köögiseadmed Universaalsegajat kasutatakse toidumassi, taigna ja segude segamiseks ja vahustamiseks. Segamisvahenditeks on vispel ja segamislaba. Kasutamine: 1. Aseta nõu selleks ettenähtud hoobadele. 2. Kinnita segamisotsik 3. Segaja küljes on kaks kangi, milles üks on kiiruse reguleerimiseks ja teine on nõu üles alla tõstmiseks. Tõstes nõu üles kinnitub segaja nõu tugevasti hoobadele. 4. Masin käivitub ainult siis, kui nõu on ülaasendis ja kaitsevõre on ees. 5. Kiirust saab muuta ainult masina töötamiseajal. 6. Segaja tuleb alati käivitada ja seisatada minimaalse kiiruse juures
Sõnavälde sõna viimase kõnetakti välde A-tüvi kelle, mille. Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud tulp, mänd, kass (lill, puu, loom) Palataliseerimata tulp, mänd, kas(sammas, vispel, küsisõna) Võõrsõnade õigekiri ja tsitaatõnad. Võõrsõna eesti keele reeglitega muganemata laensõna Laensõna Kui võõrsõna on keeles kaua kasutusel olnud, siis häälikulised võõrjooned ajajooksul kaovad ja ta muutub omasõnadega nii sarnaseks, et tavakõneleja enam ei tajugi, et tegu on võõrsõnaga. Kõnes tuleks vältida vähetuntuid võõrsõnu, kirjas võõrsõnade liigtarvitamist. Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned:
Ergonoomilised seadmed kondiitritele- Ettevõttes peab oskama kondiitri toodete valmistamiseks olevaid seadmeid kasutada .Kindlasti tuleks enne seadme kasutamist tutvuda seadme kasutamise nõuetega .Meil ettevõttes tutvustas töötaja ise vastavaid seadmeid ja kirjeldas erinevate seadmete kasutusvõimalusi . Seadmete puhul peab kontrollima et seade oleks vooluvõrgus.Taigna vahustajate puhul kontrollitakse et seade on ühendatud vooluvõrku ja vastav taigna vahustaja-vispel,konks,reket jne tuleb kinnitada taigna vahustaja masina külge. Mida suurem on vahustamise kiirus seda kiiremini lõppeb taigna vahustamise protsess.Mida aeglasem kiirus seda aeglasemalt vahustub. Käsitsi taigent vahustades peavad olema mugavad vahustajad nagu käsimikser jne mis aitavad sul taigent mugavamal viisil vahustada. Togi on seade kuhu asetatakse ahjust välja võetud tooted ja lastakse toodetel jahtuda. Kaal on seade,millega on võimalik tooraineid kaaluda.Kaalu ülesandeks on
Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi,
Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil.
VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. SIDRUNIPRESS – Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. PALLVISPEL – Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erinava kuju, ehituse ja elastsusega. Pirnikujuline vispel on vähemalt 10 terastraadiga. SPIRAALVISPEL – Ennekõike kergete/õhuliste toorainete, nt muna/munavalge, vahukoore vahustamiseks. Varre kinnitusnurk ~130 kraadi. PUULUSIKAD JA –LABIDAD – Erinevate toorainete ja toitude segamiseks nii kuum- kui külmtöötlusel. Materjalist tulenevalt sobivad ka mittenakkuva kattega pottide ja pannide jaoks. PUIDUST KAHVEL – Sobib eriti hästi raskete toiduainete, kastmete, suppide jms
Lõikelaud roheline 1 Lõikelaud pruun 1 Lõikelaud valge 1 Kastrul 4x 1L Mõõtenõud 3x1L Mahlapress 1 Praepann 1 Vispel 1 Suppipott 1x 1L Kummikindad 4 Kausid 0,5 6 Kausid 1L 3 Kulp 0,5 1 Pannilabidas 1
vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna sees: Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž). Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel gi. Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
rikkama riigiga, on luksuskaupade maksustamine hea viis riigile tulu saamiseks. Kuid kuidas me leiame piiri luksuskauba ja tavakauba vahel? Inimesi on meil piisavalt palju ja erineva sissetuleku tasemega seega on seda piiri üsna raske seada. Mõne suurpere või üksikute inimeste jaoks, kes tulevad ots-otsaga toime, võib olla isegi lihtsam elektrooniline tarve nagu näiteks mikser luksuskaup, kui kodus on olemas tavaline mehhaaniline vispel. Samas keskmisest jõukama jaoks on mikser täiesti tavaline köögitarbevahend. Kui minna ajalukku, siis tollesed luksuskaubad on tänapäeval iseenesest mõistetavad ehk luksuskaup muutub ka ajas. Kasu selliste maksude määramise kohapealt lõikab ainult riik, aga küsimus tavakodaniku jaoks on, et mida meie selle eest saame. Majanduslikult madalamal tasemel asetsevad inimesed võivad küll olla selle poolt, tundes end ehk paremini, aga nende kasutegur on tegelikult null.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kodumajanduse erialased terminid Juhendaja: Maire Jürjen 2016 1. Aerolatte- väike patareiga töötav vispel, kasutatakse piima vahustamiseks 2. ala Carte- tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad kui nn päevaroad 3. al dente- Itaaliakeelne termin makaronide ja riisi õige küpsusastme kohta keetmisel (pehme, aga hakkab kergelt hambale vastu) 4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5. antrekoot- antrekoot on veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega umbes 2 cm 6
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid Sõel, vispel, Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat' aparaat, kuivatuskapp, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning sõelutakse seda mehaaniliselt sõelal avaga 0,2x0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 grammi materjali.
kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandavaluseguni.
Teflonpann 1 Kausid 0,5l 3 Kausid 1l 2 Uhmer 1 Vormid: terriinivorm (kolmnurk), GN nõu (1/1-65) 1+1 Rõngasvorm (läbimõõt 4 cm) 1 Noad: köögiviljanuga, kalakahvel, fileerimisnuga, X kokanuga Lõikelauad (sinine, valge, roheline, punane) 1+1+1+1 Vispel, sõel, tõstelabidas, supilusikas 1+1+1+2 Lihavasar, riivid 1+1 GN nõu (1/2-2) 1 Kalapinsetid 1 Serveerimisvahendid Lõunaserviis (veekann, pearoataldrik, leivataldrik) 1+6+1 Joogiklaasid (vee) 2 Kohamääramistaldrik 2 Söögiriistad (eelroanuga, -kahvel, pearoanuga, 2+2+2+2+2+2
umbne Kurn Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. Eeltöötlusvahendid. Sidrunipress Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. Eeltöötlusvahendid. Pallvispel Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt terasrõngaga kinnitatud. Spiraalvispel Ennekõike kergete / õhuliste toorainete, nt muna/munavalge, vahukoore vahustamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Käepide toekas ja kergesti haaratav, ülaosast laienev. Varre kinnitusnurk ~130 kraadi. Eeltöötlusvahendid. Puulusikad ja-labidad Erinevate toorainete ja toitude segamiseks nii külm- kui kuumtöötlusel
b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
meie looduskeskkonnale teha. Samuti pole meil näiteks vaja elektroonilist hambaharja, lokikeerajat, röstrit, köögikombaini, munakeetjat või popcorni masinat. Neile leiduvad ka keskkonnasäästlikumad alternatiivid. Tavaline hambahari on piisavalt efektiivne, lokke saab tavaliste patside või paberirullidega, saiu saab soojaks ka ahjus või pannil. Köögikombaini asendab lihtsalt riiv või vispel. Sellised tooteid on veel terve hulk, mille järgi on tekitatud kunstlik vajadus. Seetõttu peaks enne uut ostu järele mõtlema, kas neid asju on ka tegelikult vaja või on tegu ületarbimisega? Kui vajadus on olemas, siis tuleks tarbida teadlikult: · Eelista kaupade teenuseid · Eelista korduvakasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetuid kaupu · Eelista vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid
Töölauad 1 Nõudepesukohad 1 Kraanikausid 1 Väikevahendid Kastrulid 1l 2 Kastrulid 2l 1 Pannid: (malmpann) 1 Kausid 0,5l 6 Silikoon vormid 1 Küüslaugupress 1 Vispel 1 Lõikelauad 2 Tõstelabidad 1 Lihavasar 1 Riivid 1 Toidukile 1 Küpsetuspaber 1 Kokanuga 1 Koorimis nuga 1 Maitsmis lusikad 1
Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi läbi näidatud sõela. Hoitakse sõela ühe käega, veidi kallutatakse ja raputatakse horisontaalselt, loksutades sõela kummagi käega umbes 125 korda minutis
sünoptik ilmaennustaja vaagima - kaaluma vaktsiin - immuunsuse (nakkus-, tõvekindlu- vantsima - aeglaselt, raskelt kõndima S vegetaarlane - taimetoitlane saslõkk - vardas küpsetatud liha velvet - pesusamet vispel - vahule kloppimise riist vokk - ketramise tööriist väänduma - väänlevalt kasvama Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida
munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt. ° Taignale lisatakse munavalgevaht kõige viimasena, kergelt segades, et mitte lõhkuda õhumulle. Alguses segatakse 1/3 vahust taignaga tugevasti läbi, et
Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine
toitu segades või vahustades. Vutimuna valge pruunitähnilise koorega põldvuti muna, suure oliivi suurune. Sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja Visplid käsitsi vahustamiseks mõeldud abivahendid, leidub kombinatsioonis vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid erineva kujuga ja käsitsemispõhimõttega nt pöörlev vispel. aminohappeid. Materjalideks roostevabateras, plastik ja silikoon. 13 Kasutatud kirjandus http://www.mykitchenaddiction.com http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page http://shop.jaanalind.ee/munad/jaanalinnumuna.html http://nami-nami.ee/index.php http://thredahlia.blogspot
Töölauad 1 Nõudepesukoht 1 Kraanikauss 1 Väikevahendid Kastrul 0,5l, 1l 1+1 Teflonpann 1 Kauss 0,5l, 1l 2+2 Kokanuga, juurviljanuga, 1+1+1+1 koorimisnuga, fileerimisnuga Lõikelauad 2 Pannilabidas, supilusikas, teelusikas 1+2+1 Pudrunui 1 Riiv 1 Vispel 1 Lihahaamer 1 Küpsetuspaber, foolium, toidukile 1+1+1 Serveerimisvahendid Veeklaas 2 Eelroa kahvel ja -nuga, prae kahvel 2+2+2+2+2 ja nuga, järelroa dessertkahvel Söögilauad, abilaud 1+1 Laudlina, salvrätik 1+4 Eelroa taldrik, praetaldrik, järelroa 2+2+2+1 alustaldrik, Leivataldrik Magustoidu pokaal 2 Lillevaas 1
Segamist kasutatakse toiduainetööstuses väga laialdaselt. Sõltuvalt segamise eesmärgist ja kasutatavate toorainete omadustest võib segamisseadme ehitus olla erinev. Segamismasinate tööorgan võib olla raam, ankur, tigu, spiraal jne. Kui kasutatakse nugade ketast segamisorganina, siis kaasneb segamisega ka materjali peenestamine. Seda nimetatakse kuterdamiseks. Vahustamine on kiirekäiguline segamine, mille eesmärgiks on rikastada taigen õhumullidega. Tööorganiks on vispel. Segamismasin võib olla sama, mis nisutaigna valmistamisel, kuid peab olema võimalik vahetada tööorganeid. 8 Aereerimine on vedelike segamine läbipuhutava õhuga või muu gaasiga. Surve all liikuv õhk tekitab vedelikus turbulentse liikumise soodustades vedeliku kihtide segunemist, vedeliku küllastamist läbipuhutava gaasiga. Aereerimiseks kasutatakse perforeeritud toru mahuti põhjas.
Teflonpann 3 Grillpann 1 Kausid (väiksed) 3 Kausid (keskmise suurusega) 3 Silikonvormid 2 Metallvorm (keskmise suurusega) 2 Keraamiline vorm (valge) 2 Tsitruspress 1 Kokanuga 1 Koorimisnuga 1 Väike nuga 1 Vispel (spiraal) 1 Lõikelauad (punane, kollane, roheline) 3 Sõelad 2 Puulusikad 2 Mõõtenõu (metallist) 1 Pintsel puhastamiseks 1 Maitsmislusikad (tl) + alustaldrik 2+1 Supilusikas (töölusikas) 2 Kahvel (töökahvel) 2 Teelusikas (tööteelusikas) 2 Tõstetangid 1
Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt. ° Taignale lisatakse munavalgevaht kõige viimasena, kergelt segades, et mitte lõhkuda õhumulle. Alguses segatakse 1/3 vahust taignaga tugevasti läbi, et taigen muutuks
tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. 13 17. Sidrunipress - Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. 18. Pallvispel - Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt terasrõngaga kinnitatud. 19. Spiraalvispel - Ennekõike kergete / õhuliste toorainete, nt muna/munavalge, vahukoore vahustamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Käepide toekas ja kergesti haaratav, ülaosast laienev. Varre kinnitusnurk ~130 kraadi. 14 20. Puulusikad ja-labidad - Erinevate toorainete ja toitude segamiseks nii
lõikelaud punane + + 2 suur plastkauss + + + + 4 supikulp 100ml + 1 suur vispel + 1 serveerimis labidas + + 2 kulp 75ml + 1
Riiv 1 1 Salatipokaalid 10 10 20 Salatitangid 1 1 Salativitriin 1 1 Soojamarmiit 1200 1 1 2 Supikauss 30 1 31 Sõel 2 2 Töölaud 1 1 1 1 1 1 1 7 Vispel 1 1 2 Väike nuga 10 cm 1 1 1 1 1 1 6 Tööplaan 18 Tööplaan Ants Helen Reelika Britta Maksim Ettevalmistuspäev Pesen käed . Pesen käed. Pesen käed. Pesen käed . Panen Pesen käed. Aitan Hakin Hakin Hakin seened,
tõusnud. Seejärel astusime värskelt päevale vastu. 8. Vahendid Chawan - teekauss Võõrastaja vispeldab või segab tee kuuma veega teekausis ja edastab selle külalisele. Koicha, paksu tee korral joovad külalised samast kausist. Chakin - linane riie kausi pühkimiseks Chashaku - kulp teepulbri jaoks ja Chasen - vispel Kama - kann. Kama tuuakse keema söetulele; kama varieerub erinevate kujude vahel. Haiire - Sisaldab niisket tuhka koldele lisamiseks. Piserdatud jahe, niiske tuhk ümbritseb põleva söe ääri ja aitab tulel kasvada. Mizusashi - veepurk Kensui - Heitvee anum. Vesi, mida kasutatakse teekausi
Tiheda ühenduse saamiseks on tähtis, et liituvad liistud oleksid oleksid piisavalt pikad. Liistude paigaldamine väikese pinge all on vuugi tihedusele vaid kasuks. 20 3. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD 1) Kaabits, 15) ämber, 2) terashari, 16) trell, 3) liivapaber, 17) vispel, 4) 2 nuga: õhukese ja paksu teraga, 18) veisel, 5) Kellu, 19) haamer, 6) hõõruti, 20) vesilood, 7) pahtlilabidad, 21) rihtlatt, 8) segukahvel, 22) mõõdulint, 9) maalriteip, 23) peitel, 10) mõõdulint, 24) saag, 11) silikooni püss, 25) silur, 12) pintsel, 26) kellu,
* kui taignale on lisatud liiga vähe vett või on vesi keenud liiga kaua enne jahu lisamist, peab taignale lisama rohkem mune. ÕHULINE- ehk BESEETAIGEN Taigen koosneb munavalgest ja peensuhkrust, teda võib maitsestada sidrunhappe või vaniliiniga. Lisaainetena võib kasutada kakaod, röstitud ja hakitud pähkleid või mandleid, lahustuvat kohvi, toiduvärvi jne. Taigna valmistamine 1) munavalgest 2) munavalgepulbrist 1) Munavalge jahutatakse +2ºC - ni, ka vahustusnõu ja vispel peavad olema külmad ja rasvavabad. Munavalged vahustatakse algul aeglasemal käigul, hiljem pöörete arvu tõstes. Vahustatakse kuni tekib katlasse valge vaht ning hakatakse järk - järgult lisama 1/3 suhkru kogusest. Ülejäänud 2/3 suhkrust lisatakse koos vanilliiniga vahustamise lõpus käsitsi juurde. Munavalge peab olema suurenenud ~ 7 korda. Massi lusikaga tõstes peab vaht püsima tornina ja lusikat ümber pöörates mitte kukkuma lusikalt.
eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida. NÄIDE: 2005 aastal sai üks toidukäitlemisettevõtte trahvi, mille suurus ulatus 30 000-ni, mis olid siis rikkumised: · osa puuvilju ei kõlvanud süüa, · mõned prügikastid olid jäätmetest pungil, · kasutusel olev vispel lebas põrandal. · toores linnuliha sulas sealsamas, kus võileibu valmistati. · osal töötajatel puudus eririietus Põhilised põhjused, miks rikutakse toiduhügieeni reegleid: · Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret,
omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
annaabi.ee 
