Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks
Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m. Suurim sügavus: 5450m. (Nanseni nõgu)
4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia maad Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2
o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Läänemere maad.
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on
rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa). *Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm). *Sellel reeglil on siiski erandeid, sest Baltimaad, Põhjamaad, Idamaad, Õhtumaad, mis samuti tähistavad riike, kirjutatakse siiski kokku. KUI NIMI MOODUSTAB TÜÜBINIMETUSEGA ÜHTSE TERVIKU, EI KÄÄNDU, SIIS KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri,
Sinna rajati püsiv asundus. Leif Eriksson (vanaskandinaavia Leifr Eiríksson, ka Leif Õnnelik) oli Erik Punase poeg. Ta alustas 1000. aasta paiku reisi edasi läände, tingituna metalli- ja puidupuudusest. Ta oli suur avastaja: juba enne oma kahekümnendat sünnipäeva oli ta leidnud otsetee Norrast Gröönimaale. Umbes 35-mehelise meeskonnaga asuski Leif teele läände. Esimene maatükk, mille nad avastasid, ristiti nende poolt Hellulandiks (tõenäoliselt on tegu praeguse Baffini maaga). Edasi seilates jõudsid nad Vinlandi. 5. Erik Punase reis oli ajendatud lihtsalt pagendusest, mingit pikemat ja otsesemat eesmärki sellel polnudki. Tema poja, Leif Erikssoni, reis aga oli tingitud mitmesuguste materjalide puudusest Gröönimaal tegemist oli niisiis avastusretkega läände, kust loodeti leida vajaminevaid objekte. 6. Erik Punase reisil Gröönimaale iseenesest mingisuguseid loodusest tingitud õnnetusi ei juhtunud
.......................................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad merelooded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda 15 meetri kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1
põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered
kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). 1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre.
lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused · morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna kaks tuhat kahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne · kahekilone, kaheksatunnine kahe ja poole kuune, · saja seitsmekümne protsendi(li)ne · pool aastat, poole kuu pärast poolaasta, poolkuu // pooltoores Tegusõna ** Äraminev külaline ~ ära minev külaline, kätteantavad raamatud ~ kätte
Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha
Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks.
(http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Gröönimaa on pea üleni valdava tüseda mannerjää katte all, jättes vabaks vaid kitsama rannikuala. Sellel saarel ja ka Antarktise mannerjäästikel valitsevad läbi aasta kõvad pakased. (Tammekann et al, 1930) Asend ja kliima Gröönimaa asub põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikast kirdes, Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel. Saart ümbritseb idast Grööni meri, läänest Baffini laht ning Davise väin. (Aader et al, 1970) Gröönimaa suurim ulatus põhjast lõunasse on 2650 km, idast läände 1050 km. Nabamaale kohaselt katab 90% pindala 3000 m paksune jää. Seda põhjustab sademete rohkus (umbes 2000 mm aastas) ja niiskust toovad tuuled. Lund sajab palju, mida lühike ja jahe suvi ei suuda kuigi suurel määral sulatada ning lumi kuhjub seistest jääks. (Tammekann et al, 1930) A
kui liigisõnaks on tänav, Rävala puiestee, Raekoja plats, maantee, puiestee, väljak, Vana turg, Pärnu maantee, turg vms Piiri tänav kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa Madalmaad, mitmuslik riigi tähenduses Aafrika maad, Aasia maad, esinev maa Läänemere maad, Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ kui liigisõnaks on tänav, maantee, Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana puiestee, väljak, turg vms turg, Pärnu maantee, Piiri tänav ■ kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, ■ isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa ■ mitmuslik riigi tähenduses esinev Aafrika maad, Aasia maad, maa Läänemere maad, Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Pikk jalg --- Pikajala kohvik. Linda kivi --- Lindakivi kultuurikeskus. 7.Liigisõna "maa" kirjutatakse tavaliselt nimetuumaga kokku. 7.1.Isikunimi kirjutatakse liigisõnast "maa" lahku. Nt: Eestimaa, Venemaa, Madalmaad, Tartumaa, Baltimaad. Nt: Baffini maa. 7.2.Mitmuslik riigi tähenduses esinev "maa" kirjutatakse eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. Nt: Aafrika maad=Aafrika riigid; Aasia maad; Balkani maad; Skandinaavia maad; Läänemere maad. Käändsõna; Määrsõna + Omadussõna 1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.
o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt. Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Brandenburgi värav, Narva värav. NB! Anne turg Anneturu tänav Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku. nt. Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku. nt. Adelie maa, Baffini maa. Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. nt
maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule. Majandus ja arengutase
2 Norra 1340 3970 3 Grööni 1195 5527 4 Ida-Siberi 913 915 5 Kara 883 600 6 Laptevite 662 3385 7 Tsuktsi 595 1256 8 Baffini 530 2414 9 Beauforti 481 3749 10 Valge 90 350 11 Lincolni 38 582 Põhja-Jäämere suuremad lahed Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Hudsoni 819 301
Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek, Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik, Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad
Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada Arktika saarestikule. 2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia
ja turismi. 3 1. Riigi geograafiline asend Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, 9984,670km2, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule. 2. Riigi kuulumine suurregiooni Kanada kuulub Põhja-Ameerika suurregiooni. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19.
öelda sohvabaar". Üle-Eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas kordineerima hakata ,,Teeme Ära! 2011" algatusrühm. Kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa nt Peipsi järv, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri. Omadussõnaline käänduv esiosta, nt Vaikne ookean, Must meri. Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa. Traditsioonipõhimõttel liigisõnana esinev tänav, manatee, puiestee, väljak, turg vms, nt Uueturu tänav, Loode põik, Pärnu manatee. Kokku kirjutatakse Iseseisva kohanimena mitteesinev käändumatu esisõna, nt Emajõgi, Igaküla, Munamägi. Omadussõnaline mittekäänduv esiosa või omadussõnatüvi nt Suursaar, Pühajärv, Paljassaar. Liigisõnast maa, nt Novgorodimaa, Donimaa, Saksamaa, Madalmaad.
maetud Kose kiriku kalmistule. 19. James Clark Ross sündis 1800 a. Londonis ja suri 1862 a. Aylesburys. Ross oli kõigest 12-aastane, kui tema onu, John Ross võttis teda oma laevale. Aastal 1818 läks James koos oma onuga Loodeväila otsima. Aastail 1829-1833 osales Ross kahel suurel Arktika- ekspeditsioonil, mille korraldas tema onu. Selle käigus külastati Boothia poolsaare ja Kuningas Williami saar ja määrati põhjamagnetpooluse asukoht. Kaks aastat hiljem uuris ta Baffini lahte. Järgmine ekspeditsioon viis Antarktikasse. Rossi käsutusel oli kaks laeva: "Erebus" ja "Terror".1843. aastal jõuti paralleelini 79°10´ S ja 1849 a. rajas seal teed järgmistele polaaruurijatele. Selle vapra maadeuurija nime kannavad Rossi saar, Rossi meri ja jäälava Antarktika lõunaosas. 20. David Livingstone sündis 19. märtsil 1813 a. Blentynes, Sotimaal ja suri 1. mail 1873 a. Sambias. Ta oli soti maadeavastaja, Aafrika-uurija, arst ja misjonär. 1841. aastal reisis ta
Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest.
trepp, Wrangeli mäed kohanime omakorda täpsustav kohanimi Nt. Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Nt. Adélie maa, Baffini maa Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Nt. Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani
Erinevatel laiuskraadidel ilmneb see tõus erinevalt. Ekvaatoril ei avaldu see peaaegu üldse, põhja aladel on soojenemine olnud olenevalt piirkonnast kuni 3 kraadi. Lõunapoolkera kliima on pigem veidi jahenenud. Muutused polaaraladel Maismaast on jääga kaetud ~15 miljonit km², ookeanist 7-8%. Siberi ja Põhja-Ameerika polaaralade temperatuur on viimase 40 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 2 kraadi. Samas Gröönimaa lääneosa ja Baffini lahe piirkond pigem jahenevad. Muutused on piirkonniti ja sesooniti erinevad. Suuremad on just talvetemperatuuride tõusud. Stabiilsemad on rannikuäärsed piirkonnad tänu ookeanile. Tugev mõju piirkonna kliimale on arktilisel ostsillatsioonil, mis 1990. aastatel oli eriti kõrge. AO indeksi muutused AO ja NAO kõrge indeksi korral tungib Atlandi soe vesi sügavale Arktika basseini. Arktilise merejää pindala väheneb igal aastal maist septembrini. Antarktika
pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju Kaardistas Baffini saare rannajoont, kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist. Pidas oma 'välitööd' pealiskaudseks. Kasutas sõnu 'shallow', 'dissapointment'. Välitööpäevikus kirjutab külmast ja näljast. Ent sel ajal oli tohutu mõju tema vaadetele ning tekitas soovi aru saada, mis määrab inimolendite käitumist. 1885
kahtlemata viikingeile, kes olid seal elanud, sealt teele asunud ja Ameerika avastanud. (Ceram 1978:25). Saagade järgi oli Leifr see, kes esimesena avastas uue maa. 1001. aastal ostis Leifr Bjarni laeva ära ja purjetas koos 35 mehega (nende seas ka üks "lõunamaalane", tõenäoliselt sakslane, vähemasti saksa keelt rääkinud mees nimega Tyrkir) maakuulamisretkele läände ja sattus kivisele rannikule, mille järgi andis ta maale nime Helluland (Lamedate kividega maa). See on praegune Baffini 14 maa. Ta purjetas lõuna poole ja avastas metsaga kaetud ranniku, mille nimetas Marklandiks (Metsamaa) praegune Labrador. 9. oktoobril jõudsid nad maani, mis sai endale nimeks Vinland tõenäoliselt tuleneb see vanapõhja sõnast vin, mis tähendab põldu või aasa. (Ceram 1978:25). Kuid Vinlandi nimega on tekkinud ka müüt: kui nad olid saabunud oma kolmandale
Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. Hiljem on veel lisatud: 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989) Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka-mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu-nga ikijaq-tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards Aeaalne liigitus- jagab keeled piirkonande järgi, kus neid kõneldakse. 4. Keeleteaduse ajalugu (H. Õimu artikkel+ ptk 5 Häkkise õpikust) Euroopa keeleteaduse aluseks on antiikfolsoofide keelealased arutlused.
metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Bjarni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis umbes aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudsid nad kivisele paljale rannikule, praegusele Baffini maale. Meremehed arvasid, et on jõudnud teise ilma, seepärast nimetasid nad avastatud maa Hellulandiks (Hel - germaani mütoloogias algselt surnute asupaik, hiljem surnute jumalanna). Teine tõlgendus Hellulandile on ,,lamedate kivide maa". Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti ning mis sai nimeks Markland, Metsamaa. See on tänapäeval Labradori poolsaar. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme
Coriolise jõud on , mis näivalt mõjub liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis. Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja- Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.Labradori hoovus on külm hoovus Atlandi ookeanis, Põhja- Ameerika kirderanniku lähedal. Voolab Baffini lahest lõuna suunas kuni Newfoundlandi Suure madalani, kus kohtub Golfi hoovusega ja liigub sügavamale. See piirkond on tuntud oma udude poolest. - 58 - KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.ebu.ee/esitlus/Kasvuhooneefekt.ppt 2. http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l4.html 3. http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/6_1998/sei.htm 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-2.htm 5. http://www
Ka laste ja teiste koertega saab ta suurepäraselt läbi. Ta on intelligentne, kergesti koolitatav ja tööhimuline. Tal on tugevalt arenenud valve- ja kaitseinstinktid, sellegipoolest ei ole ta agressiivne. Suur Sveitsi karjakoer on turjakrgusega 60-72 cm, kaal 59-61 kg. Karvkate on tihe, aluskarvaga, poolpikk ja ilmastikukindel, värvuselt tri-color - must pruunikate ja valgete märkidega. Gröönimaa koer Gröönimaa koer on haruldane ja vähelevinud koeratug, ta on pärit MacKenzie je, Baffini lahe ja Victoria saare regioonist. Tema leviala on piiratud, kuna ta on harjunud elama külmas kliimas. Teda kasutatakse nii valve- kui ka veokoerana. Gröönimaa koer on algselt olnud vimukas ja agressiivne tug, tänapäeval on aretusega neid omadusi vähendatud. Tal on tugevalt arenenud kaitse - ja valveinstinktid. Oma perekonnale on ta truu ja ustav, hoiab ka lapsi, kuid vraste suhtes on ta umbusklik. Ta on suurepäraste tööomadustega, vajab liikumist ja aktiviseerimist
Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus. Vrd Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p. Käänd- või määrsõna + omadussõna
annaabi.ee 
