Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog.
Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2 Etioopia asukoht kaardil. Üldandmed Riigihümn:Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya ( "Marsi edasi, mu ema Etioopia" ) Pealinn: Addis Abeba Pindala: 1,104,300 km2 Riigikeel(ed):amhara Rahvaarv:88,013,491 (2011) Rahvastiku tihedus: 79 in/km2 President: Girma Wolde-Giorgis Peaminister: Meles Zenawi SKT: 86,123 miljonit USA dollarit (2010) (81/175) IMF 2011 SKT elaniku kohta: 1015 USA dollarit (2010) Ajavöönd: maailmaaeg +3 Rahaühik: birr ( ETB ) 3 Etioopia lipp Geograafia Etioopia on maailmas 27. Suurusel riik. See jääb laiuskraadidel 3 ° ja 15 ° N ja pikkuskraad 33 ° ja 48 ° E.
Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Hartum Uganda-Kampala Euroopa Pindala järgi Prantsusmaa-pariis Hispaania-Madrid Rootsi-Stockholm Saksamaa-Berliin Soome-Helsinki Norra-Oslo Poola-Varssav Rahvaarvu järgi Saksamaa-Berliin Prantsusmaa Suurbritannia-London Itaalia-Rooma Hispaania-Madrid Poola-varssav
Etioopia Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele;
Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. 3 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Etioopia on jaotatud 11 1.järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Riik kuulub arengutasemelt arengumaade hulka. Pealinnaks on Addis Abeba. Etioopia impordib Naftat ja naftasaadusi kangast, autosid, metalli, toiduaineid, kautsukit. Etioopia ekspordib kohvi, köögivilja, toornahka, parknahka. 4 3. RAHVASTIK Etioopia rahvaarv on üle 78000000. Etioopia on Aafrikas suuruselt teine riik rahvaarvu poolest. Etioopia elanikkond on kasvanud 33,5 miljonilt kuni 75,1 miljonile. 2007 Rahva ja eluruumide loenduse tulemused näitavad, et Etioopia elanikkonnale kasvas keskmine aastane määr
väävlit, pruunsütt, naftat, maagaasi, vilku, asbesti ning msg. ehituskivi. 6.2 Tööstusharud Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla, tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse. 6.4 Tööstustoodete eksport/import Etioopia peamiste ekspordi kaupade hulka kuuluvad kakaooad, lõikelilled, puu-, kulla- ja naftasaadused, tee ja kohvi. 6.5 Masinatööstuse areng Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi. Seal ei ole piisavalt selliseid maavarasid ning kuna ka riik on vaene, ei impordita neid sisse. Seal ei oleks ka vastava haridusega inimesi eriti, kes suudaks masinatööstust arendada. 6.6 Kõrgtehnoloogia arengueelised riigis
ETIOOPIA Kolmanda maailma riik Pealinn Addis Abeba Riigikord liitvabariik Pindala 1 127 127 km² Rahvaarv 66 557 553 Keeled amhari, tigrinja, somaali Rahaühik Etioopia birr (ETB) Riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Ajutine Sõjaväeline Haldusnõukogu, selle esimees on ühtlasi ka riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Riigis on mitmeid kordi kehtestatud uusi põhiseadusi, vahetatud juhte ja ka võimu pärast riigis sõditud. 20 saj. on Etioopias põhiseadust muudetud 3 korda
Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Accra Guinea- Conakry Guinea- Bissau- Bissau Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni
ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik
Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25. Niger- Niamey 69. Paapua Uus- Guinea- Port Moresby 26. Nigeeria- Abuja 70. Austraalia- Canberra 27. Egiptus- Kairo 71. Uus- Meremaa- Wellington 28. Sudaan- Hartum 29. Etioopia- Addis Abeba 30. Somaalia- Muqdisho 31. Kongo- Kinshasa 32. Kenya- Nairobi 33. Angola- Luanda 34. Sambia- Lusaka 35. Botswana- Graborone 36. LAV- Kaplinn, Pretoria 37. Madagaskar- Antananarivo 38. Jeemen- Sanaa 39. Omaan-Masqat 40. Saudi Araabia- Ar-Riyad 41. Araabia ühendemiraadid- Abu Dhabi 42. Iraak- Badgdad 43. Süüria- Damaskus 44. Iisrael- Tel Aviv
Illustratsiooniks pilt riigi elanikest 3. Riigi asustus Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv 96,633,458 Asustustihedus 81,6 inimest / km2 Linnastumise tase Linnastumise tase väga madal 3 suuremat linna Addis Ababa, Diredaua ja Dese 4. Majandus Hõive majandus- sektorites (%-des): 42, 9% põllumajanduses Põllumajanduses 13, 7% tööstuses Tööstuses 43, 4% teeninduses Teeninduses Leiduvad maavarad Maagaas, kuld, plaatina, kivisool Peamised tööstusharud
............................................................. 5 Sinine Niilus.........................................................................................................................5 2 Üldandmed Pindala: 1 127 127 km2 Rahvaarv: 73 053 000 (2005. aasta seisuga) Rahvastiku tihedus: 64,8 in/km 2 Pealinn: Addis Abeba Keel: amhari Lipp: Rohelise-, kollase- ja sinisetriibuline ning keskel on Etioopia vapp SKT: 106,602 miljonit USA dollarit (2008. aasta seisuga) SKT elaniku kohta: 1346 USA dollarit (2008. aasta seisuga) Rahaühik. Birr (ETB) 3 Geograafiline asend Etioopia paikneb Aafrika maailmajaos ja Aafrika mandri idaosas. Põhjast piirab Etioopiat
inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste meelest Etioopia Itaalia protektoraadi alla. Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.
Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased.
Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Eesti Vabariik Tallinn Läti Vabariik Riia Leedu Vabariik Vilnius Poola Vabariik Varssavi Slovaki Vabariik Bratislava Tsehhi Vabariik Praha Nigeeria Liitvabariik Abuja Tsaadi Vabariik N'Djamena Etioopia Demokraatlik Liitvabariik Addis Abeba Kenya Vabariik Nairobi Tansaania Ühendvabariik Dodoma LAV Pretoria Namiibia Vabariik Windhoek
Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99. Ecuador Quito 147. Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103
Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km Rahvaarv:88 013 491(2011) Riigi pealinn: Addis Abeba Riigikord on föderatiivne vabariik Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad.
9. Ekvatoriaal-Guinea 28 051 km² 523 051 (2004) Malabo 12. oktoober 1968 10. Elevandiluurannik 322 460 km² 17 298 040 (2005) Yamoussoukro 7. august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12. Etioopia 1 127 127 67 673 031 Addis Abeba vanimaid riike km² Aafrikas 13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16
mustad Aafrikast ära orjadeks. Pinnacle'i kommuun hävitati võimude poolt 1954. aastal ning Howell pandi vaimuhaiglasse. (Hot 2004; Reggae 2006) Haile Selassie I vangistati 1974. aastal, sest teda süüdistati näljahädade alguses. Ta suri 1975. aastal segastel asjaoludel, kuid arvatakse, et Selassie mõrvasid tema vangistajad. 1992. Aastal leiti tema surnukeha keiserliku palee tualeti põranda alla maetuna ning ta maeti uuesti 2000. Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse. Enamus rastasi ei uskunud, et see on tõesti Selassie surnukeha ning seetõttu viibis matmise juures ka väga vähe rastasi. Rastad ei usu Selassie surma ning nimetavad seda lihtsalt teisele tasandile minekuks. (Biography 2014; Reggae 2006) Pärast Selassie surma hakkas rastafaris juurduma arusaam "vabadus enne kojupöördumst". See tähendab, et Selassie jumalikustamine jäi tagaplaanile ning keskseks sai Jamaica kui Paabeli mõiste
Aafrikas ja Ladina- Ameerikas sõja lõpus vabaliikumine Jaapan ja GER olid nn. ,,tegijad" 1960. Aafrika aasta ( Araabia ja Ghana iseseisvumisest võttis eeskuju veel 17 Aafrika riiki, mis iseseisvusid, kümnendi jooksul iseseisvus kokku 31 riiki) optimismiga arvati tollal, et noored entusiastlikud rahvad loovad kiiresti vaba ja õitsva Aafrika- 1963- aastal loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (peasekretariaat Etioopias Addis Abebas)- peamine eesmärk- Aafrika riikide koostööarendamine ja riigipiiride muutumatuse järgimine. 2. MS lõppedes (1934-1945) elab kolooniates 50% inimestest, 1968. aga 1%. algab võitlus vabanenud riikide pärast Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid. 11 Suhted Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga Kuuba revolutsiooniks 2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest?
A I r Addis Ababa e ~ . Djibout i "
härra (härra Kastan); 7. sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks: aega-küll-meeleolu, keelan-käsin- juhtimine, varnast-võtta-teravmeelsused, ära-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks- naeratus, vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt; 8. mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides (vt O 21): françois-villon'lik iroonia, saul-bellow'lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos- aireslane, addis-abebalane. Seega on õigekirjas olemas: a. ühendav sidekriips tuleb panna 1. 2. 3. 5. 7. 9. 10. 11. 12. võib panna 3. 4. 5. 6. 7. b. asendav sidekriips tuleb panna 4. 6. 8. c. lugemist hõlbustav sidekriips võib panna 1. 2. 8. 51 Mõttekriips Mõttekriips(ud) pannakse: 1
Peamiselt kuulusid sellesse Prantsusmaa asumaad, hiljem kasvas sellest välja ühendus, mida tänapäevaks aktiivselt ei eksisteeri – afromalagassi majandusühendus. Uued riigid, mis tol ajal tekkisid, olid väga nõrgad ning klammerdusid Monrovia kõige tugevama liikme, Elevandiluuranniku külge, kes aga ei suutnud neid ülal pidada. AÜO ja Aafrika Liit Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (Organization of African Unity) tehutses aastatel 1963-2002. Selle peakorter oli Addis Abebas ning asutajaliikmeid oli 30, nende seas polnud LAVi. Organisatsioon oleks pidanud tegelema riigipiiride küsimusega, aga tegelikkuses seda ei tehtud – nt liikmesriikide kodusõdadesse ei sekkutud mitte kunagi. 1990. aastate algul kirjutasid kaks selle organisatsiooni autorit Amadife ja Warhola artikli “Africa’s Political Boundaries”, milles nad väitsid, et Aafrika riigipiiride probleem pole lahendatud ning et
Boca Raton, Fla.: CRC Press. Enterococcus faecalis and Enterococcus faecium Giulivi, C., N. J. Traaseth, and K. J. A. Davies. 2003. strains isolated from farm and pet animals. Tyrosine oxidation products: Analysis and biological Antimicrobial Agents and Chemotherapy 45:1374– relevance. Amino Acids 25:227–232. 1378. Guardiola, F., R. Codony, P. B. Addis, M. Rafecas, and Cassens, R. G. 1997. Composition and safety of cured P. Boatella. 1996. Biological effects of oxysterols: meats in the USA. Food Chemistry 59:561– Current status. Food Chemistry and Toxicology 566. 34:193–198. Croubels, S., E. Daeselaire, S. De Baere, P. De Backer, Heggum, C. 2004. Risk analysis and quantitative risk and D. Courtheyn. 2004. Feed and drug residues. In management
annaabi.ee 
