Conditionals TYPE I If - osalause Peamine osalause Present Simple will + I põhivorm If I study, I will pass the exams. I will pass the exams, If I study. TYPE II If - osalause Peamine osalause Past Simple would/might/could + I põhivorm If I studied, I would pass the exams. If I studied, I could pass the exams. If I studied, I might pass the exams. TYPE III If - osalause Peamine osalause Past Perfect would/might/could + have + III põhivorm/-ed If I had studied, I would have passed the exams. If I had studied, I could have passed the exams
Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas... või ette pannakse koma. ___________________ , ent ________________. Algul oli ta rõõmus, kuid siis hakkas krokodillipisaraid valama. Esinejad olid tantsud hoolega ette valmistanud, aga kontsert jäi halva ilma tõttu ära. Järgmisel suvel ei sõida me perega välismaale, vaid naudime Eestimaa imekaunist loodust. Leib on vanem kui meie, ent sellest hoolimata loopis Sulo rukkipalakest. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise osalause mõtet või järeldab selle põhjal midagi. ________________________ : ____________________. Peoperemees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui on tarvis eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ________________________ - ____________________. Mitte ükski ülikond ei sobinud - nii ta seadiski sammud rätsepa juurde. Semikoolonit kasutatakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.
Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda. Karin vaatas huviga autoaknast välja ja Kalle magas. Vastandavad sidesõnad nõuavad koma (aga, vaid, kuid). Tüdrukud tahtsid minna marjule, kuid vihma hakkas sadama. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet. Põngerjad kilkasid rõõmust: isa võttis kotist suure paki jäätist. NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine. Nt väär: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu.
samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga. b)sidesõna c)sidesõnad nõuavad koma. c)koma ja sidesõnaga d)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev 2.Ei eraldata - ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal Lõbus oli nii naistel kui ka meestel. oli olnud koolis spordipäev. seletab Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, vaid, e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte aga, ent. esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid Me ei sõitnud Pärnusse, vaid Tartusse. kurvad. järeldab
RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase või
inviidi ja kvantori mõisteid. Lausearvutus Lausemuutujad: A, B, C, ... Loogikatehted: &, V, , , Kirjavahemärgid: () Loogikatehted Konjunktsioon - &, AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Disjunktsioon – V, OR Disjunktsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Implikatsioon -, IF...THEN... Implikatsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui tema vasakpoolne osalause on tõene ja parempoolne osalause on väär. Ekvivalents - Ekvivalents kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on ühesuguse tõeväärtusega. Eitus- , NOT Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Tõeväärtustabelid p q p&q pVq pq pq 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Arutluse tõestamine 30.01.2014
Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse. *Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides. Põimlause ..
komaga (vahel kasutatakse koma asemel ka mõnd teist kirjavahemärki). Ants mängis klaverit, Peeter tinistas kitarri. 2.1.4 Kooloniga eraldatakse niisugused sidesõnata rindlause osalaused, milles järgnev eelmist põhjendab või seletab (osalausete vahele saaks "mõttes" panna sõnad sest või nimelt). Siil ei saa oma kasukat kloppida: see on liiga jäik. 2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses: *** osalause esiletõstmiseks. Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab. Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda. 2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause). Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel. NB
vastupidi. Jüri ei õpi täna Ma ei saa mitte midagi aru Disjunktsioon V, OR Disjunktsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Jüri õpib või vaatab telekat Välistav disjunktsioon xor, exclusive or On disjunktsioon, mis on väär ka juhul kui tema mõlemad osalaused on tõesed. Sa sööd kõik ära või sa saad karistada Implikatsioon , IF... THEN... Implikatsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui tema vasakpoolne osalause on tõene ja parempoolne osalause on väär. Tõeväärtustabelid p q p&q pq pq pq 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Ülesanne A- sajab vihma Sajab vihma ja külmetab B sajab lund Sajab vihma või lund ja on külm C sajab rahet Sajab vihma, kuid ei saja lund D sajab Kui külmetab, siis sajab lund E on suvi Ei saja vihma ega lund
Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. 2) ALUSKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Kes ei tööta, see ei söö. 3) SIHITISKÕRVALLAUSE (mida? seda) Nt. Sigrid ütles, et talle eitab. 4) ÕELDISTÄITEKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Margus oli see, kes kastanid tulest välja tõi. 5) TÄIENDKÕRVALLAUSE Nt
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka
võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on! · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? RINDLAUSE
Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi)
5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost? Alistuvat seost kasutatakse põimlauses. Märgi sulgudesse, kas tegu on koond-(KL), rind-(KL) või põimlausega(PL). Pane kõik vajalikud kirjavahemärgid. Otsige iseendas ja te leiate kõik! ( PL )
Kõigis teistes käänetes - 2 koma Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste. 9. RIND- Osalausete vahel - koma Ilm on ilus, päike paistab. LAUSE Vastandavate sidesõnade ees - koma Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit. Seletava või täpsustava osalause ees Kõlasid tuttavad helid: algas -koolon viimane vaatus. Järgneva osalause esiletõstmiseks - Talle toodi kausikesega piima- ei mõttekriips tahtnud. Lõdvalt seotud osalausete vahel - Kruus rudises jalge all vihaselt; semikoolon tuul vihises süngelt; kõik oli nii
Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7
hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna
==== Muudame lause sõnajärge. Mis toimub moodustajatega? Iga lause moodustaja on lauses mingi ülesande täitja. Mis toimub sõnadega? 4. LAUSE MOODUSTAJAD Süntaktiline üksus Näide Sõnavorm matkaja, jutustas, kummalise, loo Fraas külalistemaja perenaisele, kummalise loo, nukralt hall Sekundaartarind nukralt niutsudes; suppi keetma; koti tassimist Osalause (nägin,) et poiss tassis kotti Lause Poiss tassis kotti Lausest väiksemad üksused on moodustajad. Paigutada lünka eri tüüpi süntaktilisi üksusi. Viis minutit tagasi nägin märga koera. FRAAS Mulle meeldib, et sulle meeldib. OSALAUSE Ma unustasin selle. SÕNAVORM Kordamiseks 17. sajandi grammatikatest sisaldas süntaksiosa esimesena ........................... grammatika. Esimene eestikeelne süntaksiülevaade oli .........
Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.). Kõrvallause eraldatakse alati pealausest komadega, isegi kui koma satub sidesõnade ja, ning, ega, või ette.
Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita:
laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase-
· Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles kõigil oli tegevust. Ütte eraldatakse muust lausest komaga. Lisandi kirjavahemärgid: Ei panda koma: Põhisõna ees asuvat lisandit komaga ei eraldata. Meie kallis lammas Aloe sõi karjamaal. Eraldatakse komaga põhisõnale järgnevat lisandit. Aloe, meie kallis lammas, sõi karjamal.
( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.
* Tõestamist mitte vajavaid lauseid nimetatakse aktsioomideks. * Paralleelide aktsioom Väljaspool sirget olevat punkti läbib ainult üks sirge, mis on paralleelne antud sirgega. * Teoreemis saab eristada kaht osa eeldust ja väidet. Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. - Üks osalause algab sõnaga kui ja teine algab sõnaga siis . - Märk on järeldusmärk. 3. ÕPIME TÕESTAMA Teoreemi tõestamisel lähtume teoreemi eeldusest ning varem teada olevatest tõdedest. Järgnema loogilise arutluse käigus jõutakse lõpuks tõsikindla otsustuseni, et teoreemi väide on tõene. Teoreem : Kui punkt asetseb lõigu keskristsirgel, siis see punkt on lõigu otspunktidest võrdsetel kaugustel. Eeldus: Lõik AB, keskristsirge KO ja sellel
*Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise
Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest
(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena).Pealause ja kõrvallause alistust väljendatakse alistava sidendi abil,mis paikneb kõrvallause algul.Alistavaks sidendiks võivad olla sidesõnad:et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehkki,nagu,justkui,siis kui,sellepärast et jt.,ning küsisõnad,asesõnad ja nende käände vormid
Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa
Aluse küsimused on kes? mis? keda? mida? Aluseks tavaliselt on nimisõna nimetavas või osastavas käändes. Näide: Poiss (kes?) loeb raamatut. Rabas leidus pohli (mida?) ja jõhvikaid (mida?). 1. Aluseks võib olla ka mistahes muu sõnaliigi sõna, mis esineb nimisõna tähenduses. Näide: Virgad said kiita, laisad laita. Kaks meist astusid tuppa. Aluseks võib olla ka da infinitiivsõna. Näide: Laulda on mõnud. Alusena võib esineda osalause. Näide: On tore, et Sa tulid. Alust võib jagada tinglikult kaheks. Täisalus, kui lause alguses on nimetavas käände aluseline. Näide: Parajasti tõusisi idast lõõmav päike. Pandi vaikides oma kotid maha. Õhus oli tunda saabuva tapluse hõngu. 2. Osaalus, kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Sel ajal tekkis mul uusi mõtteid. Aluseta laused: Alus puudub lausest järgmistel juhtudel: 1
Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest): Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud. Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis, seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette: Väljas on alles pime, seega võib edasi magada. Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette: Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks.
Eitatakse sõna, mis paikneb enne verbivormi, või verbivormi ennast. Lahtine loend Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja. Kinnine loend Ta ei söö ei liha, (ei) kala ega puuvilja. Telerit ei tohi panna ei kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi. Telerit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega ~ ja sektsioonkappi – (kui esiletõusu pole.) Rindosalause eitamisel tuleks eelistada sidesõna ega siis, kui eelnev osalause on eitav. Ta ei hooli sinust ega mõtle ka oma perele. Kui eelnev osalause on jaatav, sobivad ega, ja/ning ei mõlemad. See, mis oli, on möödas ega (= ja ei) tule enam kunagi tagasi. Eitavad ase- või määrsõnad (mitte) ükski, (mitte) miski, (mitte) sugugi, (mitte) üldse, (mitte) kuskil jt eeldavad öeldise eitavat vormi. *Vene diplomaatia kasutab ära seika, et Kaspia mere juriidiline staatus on
kokku 6) Aega-küll-meeleolu, ära-mind-puutu-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus MÕTTEKRIIPS 1) Rõhutatud lisand: Isegi Jaan minu parim sõber jättis mind hätta. 2) Selgitav lisand: Nüüd saabus mu parim sõber Jaan. 3) Kokkuvõtufraasile eelnev loetelulisand: Piima, kohupiima, juustu kõike seda võiksime toota. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki üks ülemus olema. 4) Rindlause osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni keegi ei saanud selle eest tänugi 5) Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus on juba teisi kirjavahemärke 6) Sõna kuni asenduseks KOOLON 1) Koondlause loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna: Eile jõudis kohale kohu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. 2) Rindlause seletava või täpsustava osalause ette: See on neljas kevad Kadaka noorrahva
vanaisa ja onu . 2. NB ! Loetelu ette , mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolit ei panda . 3. Neli kuulsad ''sõpra'' on Vasja , Stjopa , Igor ja Ümera mees . 4. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele : Isa hakkas tagutama : ''Habe kasvab kiiremini kui aru .'' 5. Rindlause seletava või täpsustava osalause ette : See on kolmas sügis Teeninduskooli noorte elus : Esimesel alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse : Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita : NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt
mis? keda? mida? Aluseks on harilikult nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Poiss loeb raamatut. Miili on meeldiv inimene. Rabas leidus pohli ja jõhvikaid. Aluseks võib olla ka: a) mis tahes muu sõnaliigi sõna (või fraas), kui see esineb nimisõna tähenduses (vastates küsimustele kes? mis? keda? mida?), nt omadussõna: Virgad said kiita, laisad laita; hulgasõnafraas: Kaks meest astus tuppa. Linnas liigub palju sõjaväelasi; b) da- lühend, nt Mõtelda on mõnus; c) osalause, nt On tore, et sa tulid. ÖELDISTÄIDE Öeldistäide on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Öeldistäiteks on harilikult omadussõna(fraas) nimetavas käändes või nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Laps on haige. Härra Tamm on kunstnik. Juku on kooli paremaid õpilasi. Öeldistäiteks võib olla ka muu sõnaliigi sõna (või vastav fraas), kui see esineb omadus- või
Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus. Osutuses on kõik üksik kõrvale jäetud, seega ei ole oluline osutus üksi, vaid koos tõeväärtusega. Aga kui lauses tõeväärtuse kontrollimiseks vahetatav väljend on ise lause, peaks asi toimima ikka samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks). Aga kui üks kahest (lause/osalause) on otseses, teine kaudses kõnes, osutab lause otseses kõnes jälle lausele ja kaudses kõnes mõttele. Kas sel juhul ka kõrvallause puhul osutus võrdub tõeväärtusega? Kaudse kõne puhul ei ole. Kaudses kõnes on osutuseks mõte, mitte tõeväärtus. Tähenduseks on sõnade tähendus (näiteks 'ütlema'). Kuna kõrvallause osutuseks on sel juhul mõte, pole pealause seisukohast oluline, kas see on tõene või väär. Sel juhul saab kõrvallause osa
Andsin selle ülesande Jaagule, oma parimale sõbrale, ja ta oli väga rahul. 3. Kui rindosalause seletab või täpsustab eelneva osalausega avaldatud mõtet või järeldab selle põhjal midagi, võib tema ees kasutada koma asemel koolonit, nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Kuid tulija jahmus: need silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. 4. Üllatuse väljendamiseks või osalause mõtte esiletõstuks võib rindosalause ees koma asemel kasutada mõttekriipsu, nt Toodi talle kausiga piima -- ei tahtnud. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi. 5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt,
Diskmatt terminid Lausearvutus Disjunktsioon: liitlause on tõene, kui vähemalt üks osalause on tõene Ekvivalents: liitlause on tõene, kui osalaused on sarnased Implikatsioon: liitlause on tõene, kui esimene muutuja on väär või teine muutuja on tõene Inversioon: eitus Ja-tehe: konjunktsioon Konjunktsioon: liitlause on tõene, kui mõlemad osalaused on tõesed Lause: iga lause, mille puhul saab rääkida tema vastavusest tegelikkusele (millel on tõeväärtus) Olemasolu kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna vähemalt ühe muutujate puhul
Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
Morfosüntaks morfo=nähtused sõna piires, süntaks=seosed sõnade vahel. Süntaks on sõnade organiseerimise viis, millega antakse edasi tähendusi ja seoseid sõnade vahel lause sees ja mõnikord ka lausete vahel. Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises kõnes on lause süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus. Ühtlasi on lause kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. Lausest väiksem üksus on osalause, mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustataksegi fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Nt lauses mees läks metsa seenele on 4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal
näiteks: http://wals.info/feature/87 - AN Süntaksi põhiüksused LAUSE Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika) Lausest väiksem üksus on osalause e klaus (ingl. clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Süntaktilised seosed Ühildumine
*Koondlause 1.tavaline koma (Laual vedeles nuga, pliiats ja poolik võileib.) 2. Koolon pannakse, kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna v fraas; (seletab) (nt.Pööningul on igasuguseid asju: kelli,saapaid ja vanu raamatuid.) 3. Mõttekriips pannakse, kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna v fraas (järeldab) (nt.Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.) *Rindlauses 1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.) *Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse
isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause Kirjakeeles lause= üksus mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga Suulises kõnes: süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon -lause lõpus toon langeb. Lause on suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse (suurem on tekstilingvitika) Lausest väiksem üksus on osalause (ing.k clause) mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. 2. Fraas Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Fraaside keerukuse aste. Fraas/ moodustaja Kuidas kindlaks teha, kas on fraas/moodustaja? Moodustaja (ing
peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid kõigile ühtviisi kohaldaks. Säärane olukord oleks aga vastuvõetamatu, sest ükski 13 HMS- RT I 2001, 58, 354; https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 7 demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna seadusandjale volitust kohelda isikuid ilma mõistliku põhjuseta erinevalt. Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on PS § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja seega põhiõigus
Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab. · Järeldusseost märkivate sõnade seega, niisiis, seetõttu, seepärast, järelikult, selle tagajärjel, selle tulemusel ette pannakse koma. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta ikkagi milleski süüdi. · Seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on, see tähendab ette pannakse koma. Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus. · Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse rindlause osalausete vahele koolon. Ema oli väga väsinud: terve päeva ta pesi, triikis ja korrastas pere pesu. Koondlause kirjavahemärgid Koondlause korduvate liikmete vahele pannakse koma, kui nende vahel pole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui (ka) Oleme juba ammu õppinud nii lugema kui ka kirjutama. Meie klassis oskavad kõik lugeda, kirjutada, arvutada. Vastandav sidesõna aga, kuid, vaid, ent nõuab koma.
uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. nullmorf- räägitakse siis, kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru objekt e. sihitis- see, millele tegevus on sihitud objektkeel- üksikkeel, mis on uurimise objektiks obstruendid- klusiilide, afrikaatide ja frikatiivide koondnimetus onomatopoeetilise sõnad- mitmesuguseid hääli matkivad sõnad ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus paradigma- selle moodustavad asendusseoses olevad elemendid paradigmamall e. WP mall- seda tüüpi kirjeldus, kus sõnade muutumist on kirjeldatud kõigi paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendi esitamise teel paradigmaatilised suhted e. asendatavus- e. rinnastussuhted parafraas e. paralleelväljend (ümbersõnastus) parole- kõne partikkel e
asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7). Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime või autori nime sisaldava osalause järele. Näide: Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine … Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine … Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub. Näide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis). Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige,
66. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika)Lausest väiksem üksus on osalause e klaus (ingl. clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on
annaabi.ee 
