juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11. Tuletamise puhul lisatakse tüvele tuletusliide v liiteid, liitmise puhul liidetakse kaks v enam sõna üheks sõnaks. Harvem saadakse uus sõna olemasolevast sõnast mingi osa eemaldamise teel selliseid sõnamoodustusviise nimetatakse lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt
4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te- ai-a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar- rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si- oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon),
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
Eesti keele sõnamoodustusviisid *Tuletus e derivatsioon-olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide suvi+la=suvila *Nulltuletus e konversioon-uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane
ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-
*Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna)
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. nt tütarlaps, raudteeülesõidukoht, kirjutuslauasahtel, lasteaiaküps, rasketööstustootmiskoondis,
tuletamise teel · Sõnamoodustusviisid: liitmine ja tuletamine Liitmine: sõidu+tee, juur+vili, puu+vili Tuletamine: tervislik, lauljanna, puuraidur 27. Lihtsamate tunnuste ja lõppude määramine! Eesliide Järelliide EBA TURU MAJA ND US TE - LE Tuletusliidee Sõnajuur Sõnajuur Tuletusliide Tunnus Lõpp Tuletatud tüvi Liitsõnatüvi Tuletatudtüvi SÕNAVORM 28. Käänded ja nende küsimused! Kääne Küsimus Näide Nimetav Kes? Mis? Klass Omastav Kelle? Mille? Klassi Osastav Keda? Mida? Klassi Sisseütlev Kellesse
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus) Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e) Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu)
Saav Õppi|maks Ilmaütlev Õppi|mata Isikuline tegumood Umbisikuline tegumood Olevik Õppi|v Õpi|tav Minevik Õppi|nud Õpi|tud SÕNAMOODUSTUS Sõnamoodustus liigi: 1. Liitmine. Kaks sõna (tüve) liidetud kokku. Näide: jalg + pall = jalgpall. 2. Tuletus. Tüvi + tuletusliide. Näide: töö töö + line, töö töö + ta/ma. 3. Konversioon ehk nulltuletus. Liide puudub, sõnaliik muutub. Näide: kamm kammi kammima 4. Segamoodustus. Liitmine ja tuletus koos. Näide: pika/d juukse/d pika +juukse +line. 5. Lühendamine. Näide: informatsioon info. Sõnamoodustus on olemas olevatest sõnadest uute sõnade saamine, kas liitmise või tuletamise teel. Lisaks sellele kasutab kaal ka erinevaid kombineerimise võimalusi
Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane
Arvsõnad Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, Unit 2, 16 aastaarvud. Määrsõnad Määrsõnade moodustamine; sagedusmäärsõnad (liitega ly); Unit 10 järjestavad määrsõnad; ebareeglipärased määrsõnad (fast); viisimäärsõnad; hulga- ja määramäärsõnad (a little, a few). Sõnatuletus Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty, ); nimisõna tuletusliited (-er, Unit 2, 16, -or); määrsõna tuletusliide ly, omdasusõna (un-) Unit 20
tegusõna tuletada. Proovige lisada kasuatiivliide -ta erinevatele eesti verbidele ja koostage nimekiri nendest verbidest, millele saab seda lisada, ja nendest, millele Lühendamisest vähem produktiivne sõnamoodustusviis on konversioon. ei saa. Milliste muude keeleliste vahenditega saab eesti keeles väljendada tegevuse Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliik teiseks ja tuletusliide ei põhjustamist? lisandu. Seega jääb sõnatüvi samasuguseks. Eesti keeles on sel teel moodus- tatud enamasti tegusõnu: julge → julgema, läbi → läbima, kaasa → kaasama. 5. Sõnade lühendamine on eriti omane noorteslängile. Gruppides töötades koos- tage nimekiri kõikidest teile tuttavatest slängi-lühendsõnadest. Kui nimekiri on
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlus¬tunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). 28. Pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg,kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Nt vormis elavat ei kajastu pöörde-kategooria. Üksikutel pöördsõnavormidel puudub üldse seos pöördsõna morfoloogiliste kategooriatega, ntelada.
g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary, concrete, abstract) substantiiv things in the world, including people, animals, Estonia
• t-tunnuseline infinitiiv vähemalt lapis, vasteid ka ugri keeltes, algupäralt ilmselt verbaalnoomeni liide • -k latiivi lõpp • Tunnus paljudes tüüpides kadunud (*antaδak >> anda), mõnes tüübis analoogilisena taas lisatud (lugeda) • -tesnA ~ -δesnA • -t sama päritolu kui infinitiivis • -e teadmata päritolu • -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp • -mA algselt olnud verbaalnoomeni tuletusliide • -mAhen, -mAsnA, -mAstA, -mAttAk ~ -mAt˘tAk • (-tAmAhen ~ -δAmAhen ~ -ttAmAhen – teistes lms keeltes umbisikulist vormi pole) • Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – isoleeriv: vee sisse
Ajaloolist tunnust on peetud liitseks ehk mitmeosaliseks nagu kohakäänete lõppegi (-k oleks latiivi lõpp, ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA- lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Translatiiv e saav kääne -*kse (varasem lms) > -*ksi (hiline lms) > -ks (pärast lõpukadu) ks-translatiiv esineb lms ja mordva keeltes Päritolu kohta on eri autoritel erinevad seisukohad (nt tuletusliide, vrd mo surks, li sormuks ‘sõrmus’) Essiiv e olev kääne Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana uurali lokatiiv) Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline! (vrd so poikana) Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka sõnalõpuline -n. Eesti kirjakeeles on essiiv noorim kääne, mis võeti üle eR-st (seal lõpukadu ei toimunud) soome keele eeskujul 19. sajandil
asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on kolm liiget – võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade hulka (vt M 46). Kuid kõik omadussõnad pole võrdlussõnad, sest vaegomadussõnadel, nagu inglise (huu- mor), isevärki (inimene), puuduvad võrdlusastmed (vt M 5). Algvõrre Algvõrre väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga. Algvõrdel puudub tunnus. Keskvõrre
silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
> kiirustama -> kiiresti). Kui sõnade liitmisel ilmneb sarnasus sõnaühendite moodustamisega, siis sõnatuletus sarnaneb vormimoodustusega. Kuid moodustusprotsessid on formaalselt vähem reeglipärased ja semantiliselt keerukamad. Tuletised koosnevad leksikaalsetest ja grammatilistest morfeemidest nagu sõnavormidki. Kuid tuletusliidetel on nii leksikaalsete kui ka grammatiliste morfeemide tunnused: tüvi ja tuletusliide koos moodustavad uue leksikaalse üksuse. Kujundatavate tuletusmallide järjestamiseks ja valikuks, samuti keelematerjali valikuks tuleb arvesse võtta küllaltki palju tunnuseid. Olulisemad neist on järgmised: tuletiste abstraktsus, malli produktiivsus ja tüvevariant. Liitsõnade õpetamise-õppimise saab jaotada järgmisteks etappideks. ➧ Liitsõnade omandamine leksikonisõnadena. Võimalik on mõne malli kujunemine vahetu analoogia alusel. ➧ Konkreetsete liitumismallide omandamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
