kui hommikul ehituse juurde minnes selgus, et keegi oli öö jooksul sama palju juurde ehitanud, kui nemad päeval jõudsid. Sellest julgustust saades ehitati edasi ja varsti saigi valmis pühakoda, mis praegu kannab nime Muhu Katariina Kirik. EERIKI KIVI Ennemuiste olnud Kirguvalla Eeriki karjamaal olnud väga suur kivi, kus sügisestel pimedatel öödel oli nähtud sinist tuld põlemas või sähvimas. Kui sealt mööda mindi, kuuldi kivi poolt imelikku häält, mis kõlas nagu "siuh-siuh". Eeriki vanamehele oli unes ilmunud väike mehike, kes ütles: "Võta hästi pimedal ööl pastlanõel ja viska see sinna tulle. Ise hüüa samal ajal: "Iigerik, Iigerik". Siis ma tulen kivi alt välja ja annan sulle suure varanduse." Eeriki 4 vanamees, kes oli aga hirmus arg, ei julgenud minna. Teine mees oli küll julge ja tegi õpetuse järgi
Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm, mis seinas pakitseb. Matil sära silmis mängis, teise tuppa jooksis ta: vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad suusad. Edasi, hei! vahvasti, hoi! Valge lume süles suusatame üles, mäele, hoi! Avar maailm jätnud meile kõik teed valla. Vuhinaga kihutagem künkast alla! Valged orud meie eel, lumi tuiskab suusateel, avaral teel. Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad uisud. Edasi, hei, vahvasti, hoi! Uisutagem jõele, siledale jääle, jääle, hoi! Joonistagem uiskudega kaares looga, vajutagem tugevamalt, ikka hooga! Lennakem kui püssikuul, vuhisegu kõrvus tuul, talvine tuul!
Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need, tema ja nemad. 4. Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, ei lähe, peab olema, saab minna, metsa poole, laua all. 5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel).
moodustatakse täiesti eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need. 4) Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele
õla kõrval, ots otsaga kokku. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline. 6. paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, luud-kondid, silku-leiba, emb-kumb, enam-vähem, risti-rästi, siuh-säuh, tahes-tahtmata, heast-paremast, lükata-tõmmata, edasi-tagasi, siin-seal, märts-aprill, tere-tere, palju-palju, äiu-äiu, oot-oot, oi-oi-oi; sidesõna või: neli-viis õuna, viis-kuus sõdurit; NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled: naised-lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne. Nii ka sõnades lüpsja-karjatalitaja, müürsepp-krohvija, elektrik-automaatik, müüja-kassapidaja, lasteaed-algkool.
annaabi.ee 
