keeled Udmurdi Vabariik ja Udmurdi 500 000 ohustatud naaberalad (Venemaa) Mordva, Bas^kortostani, Ts^uvas^i ja Tatarstani Ersa(mordva) 500 000 ohustatud Vabariik, Niz^ni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast (Venemaa) Moksa Mordva Vabariik, 250 000 ohustatud (mordva) Tatarstan, Samara ja Volga Penza oblast (Venemaa) keeled Mari Eli Vabariik, naaberalad, Bas^kortostani
Kuzma PetrovVodkin Koostas: Marek Trei Elulugu Ta sündis Samara lähedal kingsepa perekonnas. Ta õppis maalimist ja joonistamist Samaras, seejärel Peterburis ning Münchenis (1901). Seejärel asus ta õppima Moskva Maali, Raid ja Ehituskunstikooli (), kus õppis Valentin Serovi juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist 1905 siirdus ta töötama ja täiendama end Pariisi eraakadeemiatesse. Muud faktid tema elust Aastal 1911 liitus ta kunstnike ühendusega "Mir Iskusstva". PetrovVodkin on eelkõige tuntud oma sümbolistlike maalidega, kuid ta on
Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpetajana. 1905-dal aastal sai ta õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis ja aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust.
Eesti kirjanduse kõige ürgjõulisemaks ja spontaansemaks loojanatuuriks peetav Oks on samas olnud küllaltki teadlik modernist, kes on mõelnud põhjalikult enda ümber toimuvate liikumiste ja uuenduste üle. Oksa puhul teeb asja keeruliseks ka tema tekstide autentsuse probleem. 4 I JAAN OKSA ELU 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv Jaan Oksa (28.11.1884-25.11.1918) kodukülas Ratlas, maanteest vasakul, asus Mardi-Kusta talu, kus Oks peale Samara kubermangust naasmist elas. Jaan vihkas vaesust, mustust ja tahtis ikka paremat. Ta avaldas julgeid mõtteid ega pidanud teisi paremaks. Tema iseloomulikumaks jooneks oli vihkamise vaim. Juba varases nooruses pilkas ja hoidis ta tagasi teisi lapsi, kui need jooksid sakste tõlla ees maantee väravat avama ja visatud kopikate pärast tolmus rüselesid. Jaanil oli luulekalduvus juba varases eas. Näiteks tegi ta 9-10 aastasena sigadega põllule minnes laulu ,,Väljale".
’ Näitus kestis 27. juunist 2. Novembrini. Projekt ‘Merike Estna ja mina kui maal’ koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest - Merike Estna isikunäitusest ‘Sinine laguun’ ning rahvusvahelisest maalinäitusest “Mina kui maal”, kus osales kokku 15 kunstnikku maailma eri paigust: Frank Ammerlaan, Ei Arakawa, Kerstin Brätsch, James Ferris, Annie Hémond Hotte, Kristi Kongi, Justė Kostikovaitė, Kris Lemsalu, Nicolas Party, Katinka Pilscheur, Jon Rafman, Dan Rees, Samara Scott, Taavi Tulev ja Simon Daniel Tegnander. Merike Estna on olnud kunstnikuna aktiivne ligikaudu 15 aastat. Tema tööd on väga omapärased, mis tähendab lõuendi ribadeks lõikamist, ruumilist installeerimist ning maalikunstiliste põhimõtete kasutamist kookides, raamatutes, kokteilides, riietel ja esemetel. Kunstniku laineline pintslitõmme ning kirev värvikasutus tekitas positiivseid emotsioone. Kõige enam jäi mulle meelde tema videoteos “Reisides maaliga”, kus nägin Estnat
Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka Tsaadis. Hõredalt asustatud riik. b) Kõige suurem rahvastiku paiknemine on Lääne- ja Edela Venemaal. Kuna elatusvõimalusi on rohkem, elab ka inimesi rohkem ja tihedamalt. Ebasoodsatel aladel aga vähem ja hõredamalt. Lääne- ja Edela Venemaal asub Süda-Venemaa. Tööstuslik jõukeskus. Suured linnad Moskva, Nizhni Novgorod, Tuula, Jaroslavl, Voronezh. Energiamajanduse, naftakeemia ja uuema masinaehituse piirkond. Suuremad linnad Kaasan, Samara, Volgograd, Perm, Ufa. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide üldarv
millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.Ukrainas voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km, kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru 4600 m3, Ukrainas vaid 1000 m3. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr.Probleemne on veevaru ebaühtlane jaotus.Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine.
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas. Loodus. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeim mäetipp Goverla, (2061m üle merepinna) asub Karpaatid...
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
(kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID
INDIGOLAPSED Koostas:Pille Puuoja Juhendaja:Eevald Ipilok Tallinn2009 Sissejuhatus Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma ,,teadmisega", kes nad on seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse? Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nen...
enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Keskkonna probleemid ja kaitse Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi 8
Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäes...
Krenstein. ,, olevik" Jaan Tõnisson heitis krensteinile ette, et ta räägib segast ja vastuolulist juttu. Jaakosnlased- radikaalsed meelestatud tartus õppinud üliõpilased. ÜHISKOND JA MAJANDUS 19 saj II POOL 1897 elas Eesti piires 986 000 inimest. Neist eesltasi oli 89-90% teisel kohal oli venelased ca 5% siis sakslased ca 2-3 % 25 000 elas Pihkva kubermangus, enamus Peterburi kubermangus,.Siberisse väljaränne muutus massiliseks 20 saj. 19 saj oli 4 kohta kuhu välja rännati. 1 samara kubermang lõuna venemaal, krimm, pihkva ja Peterburg. 1880 asuti lähemale, kuid hakati minema ka venemaa aasia ossa. Näit. taga kaukaasiasse. 1890 siberisse. Palju elas inimesi linnades. 1863 elas linnas Eesti aladel u 8,7% 1897 oli see protsent Eestis 19,2% 1/5 oli siirdunud linna. Lätis oli see protsent 28%. Seda sellepärast, et Riia oli suurlinn Eesti alal oli selleks keskuseks Tallinn. Linnasid oli Eestis seeaeg 12.
Jonathan Dekel-Chen lectures, Jews in the USSR, 1917-2000 1937 census didn't get published. 1939, pretty accurate for Js. 3.1 mill Js in pre- Molotov-Ribbentrop area. 1939, 2.2 mill. Js not shy about declaring Jewishness. Inherits 1.3 mill in Poland. Similar # annexed by Germ. 250,000 in Lithuania. 330,000 Bessarabia. Back to pre-1917 #s of Sov Jewry. 5 ½ mill of pre-war levels. Pre-mature deaths during famine of '21-'22, '31-'33, 7 years of war, emigration up to 1924 (vast majority to West, 3rd and 4th aliyahs). J pop growth still significant, high birth rates, but pop static. Grows more in SU than anywhere else few leaving, pop growth significant. Vast majority in W borderlands. Very few emigrate during year and a half from annexed areas. Germans occupied Leningrad-Moscow-Stalingrad, all and more of former Pale. 1939, started evacuating. Stalin thought 43-44, war. Purges, Winter War, military needed improvement, military industrial ...
Arvatakse olnud olevat proto indo-euroopa keel (PIE), mida kõik indo-eurooplased alguses kõnelesid; eksisteeris erinevate dateeeringute järgi 8000-2000 eKr või 4000-3000 eKr. Keel on praeguseks suudetud enamjaolt taastada. Teooriad kujunemise kohta: 1. Marija Gimbutase Kurgaani hüpotees: PIE pärineb Musta mere äärsetest steppidest ajast 4 4500-4000 eKr ning selle algkeeliega seostatakse Dnepri-Danestsi ja Samara kultuure. Hüpoteesi järgi hakkasid 2500-2000 eKr PIE keelkonna rahvad lahknema, moodustades 1500. aastaks eKr kaks haru: 1. indo-aaralased 2. iraanlased Kurgaani hüpotees Keeled levisid rahvaste konfrontatsoonil, kus indo-eurooplased olid patriarhalsed, kohalikud matriarhaalsed. Hüpotees tugineb arheoloogilistele allikatele. 2. Colin Renfrew' Anatoolia hüpotees: PIE tekkis juba 7
rüütekonna diplomit. Kutse saamiseks tuli teha eksamid mingi muu riikliku õppeasutuse juures. Oks läks selleks Haapsallu pedagoogilistele kursustele ja selle õpetamise järel läks Läänemaale Massu kooli õpetajaks. Teda mäletatakse kui väga head kooliõpetajat, kes oli maasool. Segatud ka 1905 aasta revolutsioonisündmustesse, ei võtnud küll aktiivselt sellest osa. Tema elukäigus mingil hetkel ta otsustas Massust lahkuda ja minna Venemaale Samara kubermangu, kus oli vana eestlaste asundus ja sinna vajati köster-kooliõpetajat. Ei tea, kas ajendatuna seiklushimust või parematest palgatingimustest, sai temast eesti asunduse köster- kooliõpetaja. Ametis ei saanud olla pikalt, mis seal juhtus, ei ole teada, tugineb kohalike mälestustele. Kui Oks sinna läks, jätkas ta samasuguse kooliõpetajana nagu ta Massus oli olnud. Lühikese ajaga tekkisisd tal konfliktid kohalikega ja õpetamine muutus kaootiliseks ja võimatuks. Oks,
siksak sigaret vagonett taburet trafarett Võõrnimede kirjutamine Võõraid isiku-, koha- jm nimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja. Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela (hisp), Andrea Cesalpino (it), Jean-Pierre Chabrol (pr), Geoffrey Chaucer (ingl); Almatõ (kasahhi), Usveja järv (valgevene), Samara (vn), Juri Kazakov (vn), Sotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otrostsenko (ukraina). 10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid
Novgorod - . Samara Minsk 1,68 1,000 an
ja jätkuv venestumine, millele mordvalaste hajutatus kindlasti kaasa aitab. Mordva Vabariigi piires elab kolmandik mordvalasi ning nad moodustavad umbes kolmandiku selle elanikest. Vabariigi põhirahvastikuks on venelased, lisaks elab seal ka tatarlasi, tsuvasse jt. Samas elavad sajad tuhanded mordvalased väljaspool oma vabariiki, kus nende kultuurilised ja keelelised õigused on mingilgi määral kaitstud. Enim on mordvalasi Samara, Penza, Orenburgi, Uljanovski ja Nizni Novgorodi oblastis. Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist 19 (Uibopuu 1984: 207)
sundmobilisatsiooni, oli tarvis kõigepealt väeosadeks liita ja anda väljaõpe jne. Idarinne oli üle 1000 km pikk, sellises olukorras ei saadud tugev olla kogu rinde ulatuses ühtlaselt ja igal pool. Otsustas suunata löögid kolme erinevasse suunda, põhjapool võeti suund Atlasele, kus loodeti ühineda Jevgeni Milleri põhjarindega. Lõunaosas võeti suund edelasse, Põhja-Kaukaasiale, et ühineda Vabatahtlike Armee ja kasakavägedega. Rinde keskosas suund Volga jõele- Simbirsk, Kaasan, Samara. Tähendas seda, et erinevates suundades rünnakule läinud väed killustusid. Kõige tugevam oli tsentrum. Tiibadel tegutsevad üksused olid nõrgemad ja nende vahele kippusid tekkima tühikud. 1919 pealetung oli väga edukas. Laial rindel jõuti taas välja Volga jõeni, saavutati eelmise aasta pealetungijoon, Moskvani jäi u 400 km. 7.loeng- 5.märts Koltšaki väed alustasid märtsis 1919 pealetungi Uuralites. Tema olukord oli küllalt keeruline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
