Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba
kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks
kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde
Nad rääkisid olemasolu tähtsusest, tegid tulekese peal kala ja püüdsid kalu, rääkisid suure ja väikese laeva vahest. VII (78-89) Juulius sai paaditöö eest kümneka. Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat. VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks
Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt
Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu Koolihariduse omandamist alustas 8- aastasena Lapetukme vallakoolis. Pärast ta pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas. Haridusteed jätkas 1886.a Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis.
Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi
Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst:
riskilausetest,kasutusjuhendist või ohutuskaardist(enamus tk- vahendeid on orgaanilised ained,mille kaitseks kasutatakse A filtrit(tähistatakse pruuni värviga) NB! Peale kasutust isikukaitsevahendid puhastada!!!! Ohutusnõuded pritsimisel Taimekaitsevahendid kasutada alati kasutusjuhendist lähtuvalt(veekaitse,teatud vahendite kasutuspiirang järjestikustel aastatel!!) Töökorras prits,täpne lahusehulk pinnaühikule Tuul 4m/s (v.a. kui seadme kasutusjuhend ei luba teisiti) Lahus valmistada selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud mõõtevahenditega Pakend loputada puhta veega vähemalt 3 korda, loputusvesi valada pritsi Pritsimisjääk lahjendada ja pritsida hajutatult põllule Taimekaitsevahendi säilitamine Loetava märgistusega originaalpakendis sobivates hoiutingimustes kas
Edvard Munch Karmo Kask, Joosep Purde-Prits ● Sündis 12. detsembril 1863 ● Lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos ● Isa ja õde surid tuberkuloosi ● Elus oli palju surmasid ja raskeid üleelamisi ning ta oli ka ise tihti haige ● Osad maalid olid ekspressionistlikud Karjäär ● Võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias, õppis ka vanade kunstnike juures ● Teda juhendas ka üks Norra kuulsaimaid kunstnike- Christian Krohg ● Varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest Karjäär ● 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus alustas ka mitmed tulevased tippteosed ● 1889. aastal avas Munch Oslos suure näituse ● Sai riigi poolt kolmeks järgnevaks aastaks rahalise toetuse ● Selle aja üks kuulsamaid töid ''Haige laps'' sai valmis 1906. aastal, kus kunstnik kujutas oma õde ● Suri 23. jaanuar 1944 ● Pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, hiljem anti need Munchi muuseumile ● Pärandatud tööde hul...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Keha augustamine ehk piercing Hele Prits 11A Sisukord! Augustamise ajalugu Augustamine Eestis Nina augustamine Keele augustamine Kõrvade augustamine Naba augustamine Huulte augustamine Pildid Augustamise ajalugu Keha augustamine on üks vanemaid kehamodifikatsiooni viise. Seda on praktiseeritud mõningatel andmetel juba kuni 5000 aastat. Augustamist peeti ülikute pärismaaks, see näitas julgust ja mehisust.
Record- registreerima reduce- vähendama remain- küsima jaama Requirements- nõuded resistance- vastus pidevus revolution- pööre Rivet-need rolling-küll kõtsumine rudder stock- rolli baller Safety-ohutus sagging- üle paine sample- üle paine Sample-proov sandblast- liiva prits seatrial- merel katsetamine Seaworthy- mere kõlbu shaft- võll shape- kuju Shell plating- korpuse pladistus shrouded propeller- tüüsika sõukruvi spares- varud osad Specific gravity- eri kaal stanchion- tugi post standart- tavaline Stem-vöör stern tube-tääv toru stiffener- jäikus ribi
August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon.....................
elu. 4. Probleemid: - inimkaubanuds: http://www.saartehaal.ee/2007/08/10/inimkaubandus- 21-sajandil/ 5. Tegelased:Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. 6. Tegevusliinid: Taavi – Juuljus Juuljus – Kristiine – Sessi 7. Ideestik – „Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!“
Ja ühel päeval vihastas ta nii koledasti, et läks lõhki! ,,Nina-Jass ja Näpp-Mall" · Jass urgitses pidevalt ninas ja kuigi kõik noomisid teda, ei võtnud ta kedagi kuulda ja ühel päeval oli tema nina merekassi nina suurune. Mall aga lutsis oma näppe. Ka tema ei võtnud kellegi noomitusi kuulda ja ühel päeval tursusid tema näpud. Kui nad said suuremaks, olid nende nina ja näpud kõigile naeramiseks. ,,Loomade mäss" · Olid kaks poissi Endel ja Prits. Endal armastas loomi ja aitas neid. Prits aga kiusas ja tegi haiget loomadele. Ühel päeval ei jõudnud loomad seda enam kannatada. Nii otsustasid mets- ja koduloomad alustada mässu. Pirts aeti vardasse ja põletati ära. Ka teisi halbu inimesi, kes olid loomadele haiget teinud, ootas karistus. Inimesed mõistsid, et mässul peab lõpp tulema ja pöördusid Endli poole, et see need aitas. Endel läks ja rääkis
Külvamine on seemne viimine mulda. Pärast külvi jääb põllu pind tasaseks. Külvamise juures on väga tähtis et muld oleks niiske ja soe. Sama tähtis on ka külvitihedus-ja aeg. Külvamiseks kasutatakse külvikut mis laotab seemned terade ja ketaste abil korrapärastesse ridadesse ja kindlaks määratud sügavusele Joonis 4. Pildil on külvik 3.4 Pritsimine Pritsimine on taimekaitse võte millega kantakse taimekaitse vahend ja haigustõrje töödeldavale pinnale. Taimekaitse prits kinnitatakse traktori taha. Seade on varustatud pumba ja veepaagiga kuhu lisatakse taime kaitse. Pritsimisel on väga oluline tuulevaikne ilm. Joonis 5. Pildil on prits 3.5 Viljakoristus Vilja lõikus toimub kasutades teravilja kombaini. Kombain lõikab vilja ja seejärel peksab seda, eraldades terad kõrtest, terad sorteeritakse ja seejärel jooksevad terad punkrisse. Punkri täitumisel lastakse viljaterad puisturist traktori järel käru. Seejärel viiakse vili kuivatisse
Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) Finantseerimistegevusest Lühiajalise laenu tagasimaksed 9,333 9,333 Pikaajalise laenu tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa maksed: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väetise külvik Prits Kombain Töö auto 0 0 0 0 0 0 0 Intressimaksed Dividendide väljamaksed Väljaminekud kokku 32,591 3,552 3,252 13,262 51,677 11,172 10,209 28,449 20,949 18,145 20,395 Käibemaksu arveldused (+/-) Raha jääk perioodi lõpus 7,409 3,857 605 127,343 75,666 64,494 54,285 25,836 4,888 26,867 46,597
Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt.
PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida-
Ülevaade Eestis müüdavatest dekoratiivviimistluse toodetest Struktuurvärv Struktuurvärvi kasutatakse peamiselt seinte ja fassaadide viimistlemisel, kuna annab pinnale soovitud välimuse, kõrvaldades samaaegselt pinna ebatasasused ja väikesed defektid. Samas loob ta kordumatu kujunduse ja dekoratiivsed efektid. Struktuurvärve on kahte tüüpi: ühed on sellised, mida iga kasutaja saab ise kokku segada, teised on sellised, mis on kohe kasutusvalmis. Olemuselt on nad värvid nagu värvid ikka, kuid erinevus tavavärvidest seisneb nende koostises. Nimelt on struktuurvärvide koostises suuremad terakesed ehk täiteaine osakesed. Just nende terade suurusest sõltub hilisem tekstuuri kõrgus ja teravus. Seda, et struktuur on teistsugune, on näha ka silmaga, sest mida suuremad on terad, seda paksem on värv ja krobelisem lõpptulemus. Ainsaks puuduseks struktuurvärvil võib tunduda tema üsna kõrge hind. Aga teda kantakse pinnale vaid üks kiht ja värvi ku...
Põhimõtted: Klientidega arvestamise põhimõte päevakohane, ajakohane kliendirühmade soovidele. Majanduslikkuse põhimõte Ettevõte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele ootuspärased tulemused. Täpsete retseptuaaride (standard reteptuuride) kasutamise põhimõte Ettevõtte äriidee ja ressurssidega arvestamine põhimõte, aastaaegade,ilmastiku j areas. Tervislikkuse põhimõttete järgi vaheldusrikas prits. 1. Millistele küsimustele peab mõtlema enne menu koostamist? 2. Millest koosneb toidu idu? 3. Mis on menüü? 4. Milline on toitude pakkumise järjekord? Menüü koostamist mõjutavad tegurid Enne menu koostamist peaks järgima järgmiseid aluseid: · Turu analüüs · Täpne retseptuur (korralikult läbi proovitud retseptid, see tagab toiduainete optimaalse kasutamise ja võimalikult väikese jäätme hulga).
Nädala pärast lähevadki nad koos reisile, mis kestab terve nädala. Bussiga sõidavadki Peterburi igast ilmakaarest läbi ja kuulavad venekeelset giidi. See polnud selle puhkuse kõige toredam osa. Kuid kui Pille ja poiss jõuavad õhtuti hotelli, siis hakkab alles nende jaoks huvitav osa. Terve nädala jooksul pakub Pille poisile pritsi, ehk siis süstitavat kraami. Poiss arvab muidugi, et ühest korrast ju ometi sõltuvusse ei jää ning kergeusklikult võtab vastu, mida pakutakse. See prits aga tekitab hallutsinatsioone ning poisile vägagi meeldib see, sest see pakub kaifi. Ometigi Pille ei süsti ennast kordagi. Ja nii see nädal möödubki. Tagasi tulles Eestisse muutub aga kõik reaalsemaks ja isegi õudsemaks. Nimelt poiss sooviks veel seda kraami, mis pakkus talle nii palju naudingut, kuid Pille väidab, et tal pole enam ning juurde saamiseks peab pöörduma Dani poole. Sealt saavad probleemid alguse, sest üks doos maksab sada krooni
REFERAAT ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE Õppeaines:Keevitamine Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD...
× Contra ,,Päike ja Lamp" luulekogu, Tartu, Kaasaegse Kirjanduse Keskus, 1998 × Keil, A. ,,Contra: luuletajat om vaja kaits kõrda aastan. Tõne om jõul" Eesti Päevaleht 23.12.2006 www.epl.ee/?laupaev=367739 × Konnula, Margus ,,ContraUrvaste süda" veebipäevik http://konnulacontra.blogspot.com/ × Prits, L. ,,Contra õpiks hea meelega kokaks" Õhtuleht 27.07.2009 www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=339322 × Remsu, O. ,,Contra on popp" Õpetajate Leht 15.09.2006 www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/6.shtml × Teder, T. ,,Contra neljas valang" Ärileht 5.07.1997 www.arileht.ee/artikkel/21392 × Urbanik, H
Mahepõllumajanduse alused, 2008. EV põllumajandusministeerium . lk 5 Põllumajandus arvudes. 2012. Statistikaameti põllumajandusstatistika osakond. Tallinn. 61 lk. Taat, T., 2009 Eesti põllumajanduslike majapidamiste ülevaade Maaettevõtluse büroo Tehingute andmebaasi aastaülevaated. Maa-amet [WWW] http://www.maaamet.ee/index.php? lang_id=1&page_id=599&no_cache=1412761459 (08.10.2014) Värnik, R., Moor, A., Põder, A., Prits, M., Leetsar, J., Sepp, V., Omel, R., Viira, A.H. 2011 Maaelu arengu aruanne. Eesti Maaülikool majandus- ja sotsiaalinstituut Ühtse pindaalatoetuse ühikumäär aastatelõikes, 2014 Põllumajanduse registrite informatsiooni amet [WWW] hppt://www.pria.ee
Hele Prits XI A Alkohol on Eestis ja ka maailmas enim tarvitatav uimasti. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib kergesti viia sõltuvuse kujunemiseni. Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprots...
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli...
Kuna jaoskonnakohtunik määras teede korrashoiu Elva alevile, ei jäänud rahapuuduses töötaval volikogul muud üle, kui kaevata edasi Riigikohtusse. Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda. Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924. aasta sügisel tehti algust tänavate valgustamisega. Seati üles viis
4. Küpseta keskmisel kuumusel, aeg-ajalt allesjäänud marinaadiga pintseldades, 916 minutit. 5. Maitsesta soola ja pipraga alles pärast teistkordset ümberpööramist. Kartulirosetid 1. Koori ja pese kartulid. 2. Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees. 3. Purusta keedetud kartulid ning lisa või ja koor. 4. Puhasta paprika ja lõika pisikesteks kuubikuteks. 5. Haki ka murulauk peeneks. 6. Sega kõik kokku, maitsesta soolaga ja pane prits kotti. 7. Pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile rosetid. 8. Kuumuta ahjus, kuni rosetid muutuvad pealt kuldseks. Põld-võõrkapsa salat 1. Puhasta rukola ja jääsalat ning sega kergelt omavahel. 2. Vispelda siidriäädikat, soola, mett ja ürdisegu, kuni sool on sulanud. 3. Lisa peene nirena õli, samal ajal kastet kogu aeg segades. 4. Tekkib paksema konsistentsiga salatikaste, millele võib vajadusel lisada suhkrut, veel õli või äädikat. 5
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
hoiab lapselast. Sama aasta lennust on pärit Lahtis elav bussijuht Raivo Eessaar (Lisa 2.36). Kuni 2000. aastani on lõpetajate hulgas üksikud väljarändajad, 2002. aasta lõpetajatest on mujal juba 20% vilistlastest. Edasi on jälle lennud, kust on ära läinud 1 või 2 inimest, 2004. aasta lennust 3 inimest. Siin ma seost lõpetamisaasta ja väljarände vahel ei leidnud. Ankeetide põhjal on üks esimesi väljarändajaid Jüri Prits (Lisa 2.5), kes elab Šotimaal Aberdeenis. Ta lõpetas meie kooli 1981. ja rändas välja 1998. aastal. Ta läks seoses abiellumisega. 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek Meie vilistlased peavad mujal maailmas erinevaid ameteid ja nende endi sõnul läheb neil hästi. Mis tööd siis tehakse? Näiteks Anneli Rõuk USA-st kirjutab: “Enne lapse sündi töötasin eksootiliste mereandide turunduse erialal, hetkel teen Yale ülikooli haiglas kõrgema astme meditsiiniõe residentuuri
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4
Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist minema ja ei lubanud neid sinnaa tagasi. Uus seadus väljas! Lõpuks tõlgiti uus seadus eesti keelde ja jagati igasse valda laiali. Loomulikult läksid kõik külamehed uudistama uut seadust. Enamik ei osanud neist lugeda, kuid need kes
Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist minema ja ei lubanud neid sinnaa tagasi. Uus seadus väljas! Lõpuks tõlgiti uus seadus eesti keelde ja jagati igasse valda laiali. Loomulikult läksid kõik külamehed uudistama uut seadust. Enamik ei osanud neist lugeda, kuid need kes
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni
· Tapeedil on läikivaid kohti- Põhjus: Tapeedirulli asemel on kinnitamiseks kasutatud harja või on liiga tugevasti harjatud. Liimijäägid on jäädud eemaldamata. Vea vältimine: Kinnitamiseks tuleb kasutada õigeid töövahendeid ja liimijäägid peab kohe eemaldama 38. Värvimistöödel kasutatavad töövahendid ja nende hooldamine Värvirull, maalriteip, kauss, redel, tellingud, tolmuhari, kummikindad, kaabits, terashari või kõrgsurve prits vana värvi eemaldamiseks, töökindad, kattekile, tolmumask, liivapaber, lihvimisklots, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvipihusti. Värvimise lõpetades tuleb kõik töövahendid pesta kasutatud tootele mõeldud lahustiga 39. Millistele nõuetele peab vastama tapeeditud sein · Tapeeditud sein peab olema puhas · Seinal ei tohi olla lahtisi servi, rebenenud kohti, mulle ega häirivaid värvierinevusi · Muster peab vuukides täpselt jätkama
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
200g ruutmeetri peale. III pilet 5. Puitpindade lakkimine: Tööde tehnoloogiline järjekord: 1) puhastame pinna 2) kontrollida oksakohad, kasutada oksalakki 3) segada korralikult lakk 4) vältida tuleks päikese valgust, liialt kuuma ilma, ei soovitata lakkida hommikul vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused: Pabertapeedid- liim kantakse otse tapeedile, valmistatakse õhukest ja paksemat tüüpi Fliistapeedid- võib panna liimi nii seinale kui paanile, säilitab oma mõõtmed Vinüültapeedid- sobib pesemiseks, Tekstiiltapeedid- säilitavad oma mõõtmed,
intensiivselt kõrreliste kollaseks umbrohtude värviva tõrjeks Agil 100 32,82/l toimega. Orashein EC 1l Kultuuri kasvu ajal, Peske 49,23/ha kui orasheinal on kasutatud prits 1,5 l/ha vähemalt 3-5 lehte ning või orashein 15-25 isiklikud asjad cm kõrgune. vahetult pärast pritsimist. Haiguste Porgandi Signum 76,80/kg Pritsida esimeste Toodet võib
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
kohaselt keskmine. Siis Lamborghini Champion 160 D 118kW/160 hj see traktor oleks otsekülvikuga külvamiseks kuna otsekülvik nõuab ikka piisavat võimsust. Selle traktori võimsuse ja erikulu suhe on ka paigas siis see sobib kõige pareimini selliste tööde tegemiseks. Kivikoristuseks kasutaks kivivaalur kogurit. Kuna inimtööjõud on kallis ja lihtsam oleks läbi ajada mehhaniseeritult siis kõige parem oleks seda kasutada. Pritsik oleks 12 m Hardi prits, kuna tootlikus on tal hea ja NV mudelid on varustatud tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline riputusseade, mis hoiab poomi töös stabiilsena ja tagab selle pikka tööea. Külvikuks oleks Maestro 4000 on lihtsalt ümberseadistatav ja eri muldadele kohandatav põimkülvik. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel Kombainiks oleks kõige sobivam NewHolland CX 860 kuna tema tootlikus on kõige
(Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89) Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75)
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
