EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor
mahust 23,4%. Etv2-s on omasaadete maht kogu saadete hulgast 4,2% ja omasaadete kordusi on kogu saadete mahust 18,5%. Minumeelest ETV2 kordab liialt paju oma saateid. ETV-s on kordus veel normi piires kuid, ETV2-el on minu arvates natukene liiga palju kordussaateid ETV 10 vaadatuimat saadet 2008.a. oktoobris (vaatajaid saateminuti kohta) Joonis Antud tabel on ainult ETV kohta, kui tooks siinkohal võrdluse ka selle aasta vaadatuimate saadete nimekirja, kus on erinevate kanalite saated. Jrk / Saade / Kanal / Vaatajaid / Vaatajaid % 1. Õnne 13 / ETV / 223 000 / 17.5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2%
.....................................7 ..............................................................................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................10 Sissejuhatus Mina valisin oma saatejuhiks Hannes Võrno sest mulle meeldivad tema saated kõige rohkem. Minu arust on Hannes Võrnot kõige meeldivam kuulata. Mulle on meeldinud ka kõik tema saated, mida on palju ja mis on kõik väga erinevad. Veel valisin ma just tema sellepärast et ma tean temast kõige rohkem ning ma juba kohe teadsin et ma tahaks just temast veel teada saada. Elu Lapsepõlvesoli Hannes küllaltki hea õpilane. Kuid muusikakoolis sai ta siiski suuri ühtesid ja kahtesid päevikusse. Hannes meeldis ja paistis silma kõikidele
Esimeses teooriapeatükis ,,Telemeedia olemus" kirjeldab autor telemeedia iseloomulikke jooni ning eesmärke. Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus. Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 19551990. Kolmas peatükk kirjeldab peamisi Eesti televaatajate tüpoloogiaid. Neljandas peatükis on välja toodud TNS Emori andmete põhjal eestlaste poolt enim jälgitud saated ning seriaalid ning televiisori vaatamisele kuluv aeg ajavahemikus september 2014detsember 2014. Samu andmeid on kasutatud ka Lähte kooli õpilaste eelistuste võrdlemisel keskmise eestlase eelistustega. Uurimistöö empiiriline osa annab ülevaate Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste televisiooni tarbimise harjumustest. Viiendas peatükis on kirjeldatud autori koostatud ja 2014. aasta novembris Lähte koolis läbiviidud küsitluse
Meediavabaduse puuduvad kindlad piirid ja seadused, millest võib kirjutada ja uudiseid teha. Igal inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid? Tänapäeval on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, millistes oludes või probleemidesse on teine inimene sattunud. Tulevikus võib sellel inimesel olla väga raske leida uut töökohta, sest paljud inimesed teavad, millega ta kunagi on hakkama saanud
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:)
Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
«Ta suudab väga diskreetselt inimestele oma soovid selgeks teha. Oma tahtmise saamisel ei astu ta kunagi üle piiri!» toonitab nüüdseks Välbaga aastaid koos töötanud Bachmann. Sama toonitab ka operaator Mart Viisileht: «Mingeid hommikusi skandaale pole küll iial olnud. Ja kui mõni saatekülaline hommikuti sisse magab, ei satu Välba sellest kunagi paanikasse.» Nimekas teleprodutsent Raivo Suviste ütleb, et Anu on tõeline proff, kelle saated on raudse reeglina hiilgavalt ette valmistatud. Telemaja lähedal asuvas korteris üksi elav Anu on alati teistest varem kohal ja oma materjali korralikult läbi töötanud. «Sageli vaatab ta saated hiljem uuesti läbi ja analüüsib neid,» jutustab Suviste. Mare Bachmann täiendab omalt poolt: «Kui Anu grimmitooli istub, ei vaata ta eriliselt peeglisse, mis temaga tehakse. Ta muretseb rohkem saate kui huulepulga pärast!»
Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0 .0....0.02XtX9rP6e8 http://etv.err.ee/v/...
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne
ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele. Erahüviseks nimetatakse kaupa/teenust mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Ühishüviseks nim . sotsiaalset väärtust omavat kaupa/teenust , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid / nt raadio , tv saated, üldharidus , liiklusmärgid , pargid, puhkealad jms.ühishüvis on mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik .
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://...
vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-> vägivalla vähenemine -30 000 represseeritut mõisteti õigeks -lõppes võimupagulus (vabamalt mõtlemine) Side Läänemaailmaga -välisraadiojaamad (infokanalid) -teadlaste kontaktid välismaailmaga -Soome TV saated -laev Georg Ots (arvukalt turiste, jõudis Lääne kultuuri ja tarbesemeid) Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks -kakskeelsus propaganda -teadustöid kirjutati venekeeles
07.07.2005 enesetaputerroristid Sihtmärgiks tsiviilelanikud Hommikuse tipptunni ajal ühistranspordis 56 hukkunut, üle 700 vigastatu Kasutati peroksiidil põhinevaid isetehtud seljakottidesse pandud pomme 21.07.2005 teine katse, ebaõnnestunud Londoni olümpia 2012 XXX suveolümpiamängud 27.07-12.08 3. korda Londonis Uus olümpiastaadion Kultuur SB muusika levinud terves maailmas Paljud romaanid filmideks, kuulsad näitlejad BBC saated (Top Gear, Pop Idol jne.) Arhitektuur (Gherkin, Shard London Bridge) Populaarseim spordiala jalgpall (EPL) 4 ülikooli TOP10-s aastal 2010 Täname kuulamast!
"Raadio on selleks, et saaks kuulata muusikat ja palju muusikat. Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab...
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati
Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu •...
mai 2000. a määrus nr 5, mitte ,,määrus nr 5 5. maist 2000. a". Kui arvu käände saame teada talle vahetult järgnevast sõnast, on käändelõpp arvu juures liigne, seega ,,30ks tükiks" asemel kirjutage 30 tükiks. Kas õige on ,,110.-ndast aastapäevast"? Ei, 110. aastapäevast. Mis märk on paarismaja numbrite vahel? Seal on kaldkriips, nt Tulika 10/12. Võib kirjutada kas 50 000-kroonine või 50 000kroonine (mitte ,,50 000 kroonine"). Kirjutage TV3 ja Kanal 2 saated (mitte ,,TV3-e ja Kanal 2-e saated", ,,TV3e ja Kanal 2e saated"). Tavatekstis on kellaaeg punktiga, nt 10.10. Kuidas kirjutada telefoninumbreid? Telefoninumbreid rühmitatakse Rahvusvahelise Sideliidu soovituse järgi tagantpoolt alates nelja kaupa: 5334 5678, 631 3731. Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse: +372 631 3731. Sulgudeta kirjutatakse ka mobiiltelefoni võrgukood: 5353 5555.
aru, et tõsielusaade "Tõehetk" on üles ehitatud puhtalt ühe enesepaljastamissoovile ja teiste tegevuste pealt passimise vajadusele näe, mida ta tegi, ja kuidas ta sellest rääkida julgeb! Omamoodi on müstilised osalemislepingud, millega inimesed müüvad end produktsioonifirmale maha. Kui aga keegi "kuulsustest" saab aru, et talle saates osalemine ei sobi, ei saa ta sellest nii lihtsalt loobuda. Nimelt saab, kuid suure raha eest. Sellised saated on tavaliselt mõttetu sisuga, kuid inimesed vaatavad neid siiski. Mõned sellepärast, et lihtsalt aega veeta, teistel on seda niisama põnev vaadata. See oleneb inimese arengust. Targem inimene leiab põnevust mõnes muus palju kasulikkumas saates. Osalejate jaoks on see puhas lolliks tõmbamine. Ei saa loomulikult välistada, et mõni tahabki oma paari minuti kuulsuse nimel ennast lolliks teha. Kui on suur unistus pääseda televisiooni, on selleks palju muid võimalusi
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki ...
Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Hannes Võrno ja kreisiraadio Hannes Võrno kuulub ka komöödiarühmitusse ``Kreisiraadio``, mis on koosneb kolemest
Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. V: Välismeedia saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. Miks hakati Eestit nimetama ,,Nõukogude Lääneks"? V: Eestisse tuli rohkem turiste nende vahendusel jõudis Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? V: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamise ühiskonnas. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel?
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse ...
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud igasuguse moraalipiirangud ja isegi seadused. Telekanalil on tulusam ületada tunnis lubatud
..klassis. Minu esinemise teemaks on ,,Ei materialistlikule ellusuhtumisele". Selle lühikese ettekande eesmärk on panna inimesed mõtlema ka millegist muust, kui ainult rahast. Tänapäeval on raha kahjuks muutunud inimeste elus väga tähtsaks. Selle eest on paljud inimesed valmis mida iganes tegema. Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks ,,Tõehetk", "Unistuste printsess" või ,,Naiste vahetus". Inimesed on raha nimel valmis ka veel palju hullemaks näiteks: suured pangaröövid, inimröövid, palgamõrvad ja muuks seesuguseks. Viimase näitena oskan tuua presindendi tütrelt väljapressimise. Kui vanal ajal polnudki raha, said ka inimesed ilusti hakkama. Nad lihtsalt kauplesid asjade ja toiduga. Kuid kas tänapäeval saab poest mingi muu asja eest peale raha midagi osta? Ega vist ei saa küll
Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid · Jutumärkides esisuurtäht: luuletus "ma lillesideme võtaks" · Seadused, määrused: Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008 a. määrus nr 161 "Kaitseväe põhimäärus" · Filmid esisuurtähe ja jutumärkidega · muusika ja koreograafiateosed: ballett "Luikede järv" · Kujutava ja tarbekunsti teosed esisuurtähe ja jutumärkidega · Fotod jutumärkides ja esisuurtähega · Saated esisuurtähe ja jutumärkidega · Sarjad, rubriigid esisuurtähe ja jutumärkidega · mängud esisuurtähe ja jutumärkidega · PS! Nimetused jutumärkideta ja väikese tähega. Autasud · Väikese algustähega v.a. nimed: Nobeli preemia, Spordilehe auhind. · Autasu nimed suure tähega: Eesti Taassünni auhind, Kuldne Palmioks. Üritused · Üldiselt väikese tähega, nimed suurega. Taimesordid
reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite vaadatavus langes, aga imestada ei ole midagi. Vaadates kahe esimese kanali dokumentaalfilme, on näha igasuguseid veidrusi ja traagilisi õnnetusi, mis ajavad judinad peale.
Demagoogia näited Vaatasin Tallinna TV saadet Meedia Keskpunkt ( 13.01.2016). Saate eesmärk on analüüsida nädala olulisemaid sündmusi, nende kajastust meedias ja need objektiivselt kokkuvõtta. Saadet võikski tuua demagoogia näitena, sest terve saade oligi põhiliselt üles ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile. Tsiteering:...
Ilma nendeta ei teaks me mis maailmas toimub ning ajakirjanikel on võimalus kirjutades, meile seda näidata. 3. Kas iga meediaväljaanne on ka lava ajakirjandusele? Ma arvan, et iga meediaväljanne on ka lava ajakirjandusele, kus igal ajakirjanikul on võimalus ennast näidata ja kuidagimoodi silma paista. Me peame ju siiski nõustuma, et iga uue meediväljaandega, ajakirjandus aina kasvab ja kasvab ning samuti tekib ka rohkem ideid. 4. Otsige netist millised väljaanded ja saated võiksid olla 100% ajakirjanduslikud; kas on segazanre? Võime nimetada paari ajakirjandusliku saateid ja väljaannet nendeks on näiteks "Radar", mis on jakirjanduslik telemagasin, mis mõeldud kõigile uudishimulikele vaatajatele. Ekraanile jõuavad põnevad, olulised, liigutavad, mõtlemapanevad ja naljakad lood elust enesest. Radarist leiab nii päevakajalisi kui ka ajatumaid teemasid, mida vürtsitavad korralik reporteritöö ja värsked lähenemisnurgad
Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest.
südamlikkus. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidatud kuriteod annavad teismelistele eeskuju, tahet ise midagi järele teha, ise proovida. Peale seda, kui näidati vanemat meest, kes tegles pommide meisterdamisega, hakkasid sagenema noorte poolt tehtavad pommiähvardused. Televisioon on lapse sotsiaalsuse mõjutaja, võib aidata lapse arengut juhtida soovitud suunas, kuid võib psüühilisele arengule kahju tekitada.Vägivalda sisaldavad saated avaldavad mõju agressiivsele käitumisele. Lapsel puudub võime vägivalla saateid hinnata. Ta lähtub sellest, mida näeb. Õiged hinnangud kujunevad täisasvanute abiga. Laste hinnangute eest vastutavad vanemad, õpetajad ning kasvatajad. Sageli on aga televiisor "lapsehoidja" rollis. Puudub täiskasvanu, kes aitaks lapsel näidatavat lahti rääkida. Kergesti saab tõestada, et vägivallasaated avaldavad mõju üksnes teatus gruppidele. Need võivad kahjustada
aastal tööd alustanud Ameerka hääl (New Yorgist). N. Hurstsovi sulaajal hakkas tasapidi taastuma otsekontakt muu maailmaga. ENSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega( psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika jne) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis valdkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Sellel ajal kujunes välja nn rahuvskommunistide põlvkond- nad olid veendunud ,et olemasolevat poliitilist reziimi on võimlaik inimlikustada,demokratiseerida ja
Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Olen jälginud telesaateid, kus täiskasvanud inimesed ei oska rahaga arvestada. Nad võtavad suure intressiga laenusid ja ei suuda neid hiljem tagasi maksta. Maksude maksmise asemel kulutavad nad raha asjadele, mida nad endale üldse lubada ei tohiks. Neid saateid vaadates on mul hea meel, et minu vanemad selliseid rumalusi ei tee. Laenu saab võtta ainult sellisel juhul, kui sa oled seda suuteline tagasi maksma. Mõnes mõttes on sellised saated noortele väga õpetlikud, sest need aitavad vältida vigu. Siiski ma arvan, et suhtumine rahasse saab alguse perekonnast. Kui last on õpetatud maast madalast õigesti toimima, siis ei tohiks ka tulevikus probleeme tekkida. Kui sa suudad hoida enda tulud ja kulud tasakaalus, siis on kõik hästi.
Lugu oli väga rahulik, mahe ja veidi kurb. Meenutab mulle veidi suveõhtut. Sellist mahedat suveõhtut olen oma sõpradega ja kui saame aru, et me oleme kõik nii toredad inimesed ja meil on väga hea meel koos olla. Täpselt selline lugu võiks taustaks kõlada. Loob sellise meeleolu. Karl-Erik on väga andekas ja ma väga naudin tema loomingut. Saade oli väga südamlik ja soe. Vürtsi annavad iga saade Villu ja Cool D. Tore, et Eestis veel selliseid saated tehakse ja veel parem, et on inimesed, kes selles saates osalevad.
d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia 2 2006 Eestis nüüd 4 maakohut 2006 Austria asus EL eesistujaks
*uudised - telepildiga uudis tekitab vaatajas suurema kohalolekuefekti, (�A K� �Reporter�) *dokumentalistika - R��givad t�sielulistest s�ndmustest/olukordadest (�Krimi� �Eesti lood�) *teleajakirjad, elustiilisaated - faktidel p�hinevad saatel�igud (�OP!� �Hooaeg�) *vestlused-vestlused erinevate inimeste vahel erinevatel teemadel,suhtlemine,r��kimine p�evakohastest teemadest(�Happy hour� �Valimisstuudio�) *telem�ngud-meelelahutuslikud saated vaatajatele.(��ige valik�) *telefiktsioon - teleteater, telefilmid ja sarjad (�Kodus ja v��rsil� ��petaja tuba�) 12. M�isted kommunikatsioon - suhtlus informatsioon - andmed, teated, materjal/teave meedia - keskkond, kus toimub info edastamine/vahetamine massimeedia - suure levialaga kommunikatsioonivahendid manipuleerimine - m�jutamine(negatiivses t�henduses) mingis suunas. uus meedia - kogum uuemaid kommunikatsioonikanaleid (internet, multimeedialahendused jm.)
poolehoidu. Rahvale jäetakse palju ütlemata, tuuakse välja häid iseloomuomadusi ja huvitegevusi ning korraldatakse näiteks mõni heategevusüritus, mis juhib tähelepanu kõrvale hoopis olulisematest aspektidest, mis tegelikkuses valimisprotsessis esmaseks peaksid olema. Ka see on rahva petmine ning mingi kindla arvamuse, mis neile endile kasulik on, pealesurumine. Kas see pole mitte samuti vastutustundetu tegu? Massimeedia osa, mis kindlasti inimesi mõjutavad on saated ja seriaalid, mida televisioonist näidatakse. Näiteks näidatakse lastele juba varahommikust saati erinevaid multikaid ja saateid, mis on väga tihti vägivaldsed ja tekitavad lastes tunde, et nii peabki meie maailm funktsioneerima vägivaldselt. Spordimaailma ja-sündmuste kajastamine meedias on traditsioon. Huvilised loevad artikleid, jälgivad ülekandeid pingeliselt ning televisioonis lisab õhkkonda ärevust ka kommentaatorite kaasaelamine
Kadrioru Saksa Gümnaasium DORIS KAREVA ,,AJA KUJU" Kirjandusteose analüüs Koostajad: Kadri Ann Liinsoo, Karin Brit Liinsoo 10.1 Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 AUTORIST............................................................................................................ 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS.....................................................................5 KOKKUVÕTE......................................
Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest. 5. Iseseisvus referendum 1992 aastal toimus ja selle käigus kiideti heaks põhiseadus. 6. Omariikluse taastamine Tehti rahareform=kroon. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, välisinvesteeringud ja raha Eestisse.
alune noorsooliikumine Eesti NSVs. 1960. aastate teisest poolest asendas senist põrandaalust noorsooli ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalge demokraatlikud liikumised. Dissidendide liikumised- eesmärk NSV L demokratiseerimine. 1964. a oktoobris kukutati Moskvas võimult N.Hrustsov 1965-Avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel. Soome oli oluliseks "aknaks Läände"- tuues lääne tarbimiskultuuri, tarbeesemed. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-eestis. 1967-Tegevust alustavad metsaülikoolid 1967-1968-nn komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus Noorte aktiivsuse kasv- tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusm Eesti Õpilasmalev. Taastusid otsekontaktid muu maailmaga. Eesti NSVs hakati tegelema "moodsate" (psühholoogia, küberneetik ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teadvuskonveren 1968 Nõukogude tankid lõpetasid "inimnäolise sotsialismi" Tsehhosl
said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaale. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega. 5. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. Oli raske saada tõepärast informatsiooni muust maailmast oluline roll oli välisraadiojaamadel. Nad edastasid tõepärast infi maailmas toimuva kohta. Need saated aitasid säilitada vaimset operatsiooni valitseva reziimi vastu. 6. Miks hakati Eestit nimetama "nõukogude lääneks"? Kuna Eestile oli oluliseks aknaks lane Soome, siis oli võimalik vaadata Põhja-Eestis Soome televisiooni. 1965 aastal avati ka Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemeid. 7. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale?
· Avastajate, leiutajate ning muude ajalooliste kuulsuste nimed kirjutatakse suure tähega ka üldlevinud väljendites (Noa laev, Ohmi seadus) · Juriidilistes tekstides President suure tähega · Mõisted territoorium, jõed, piir, rahvaarv, hümn, lipp, vapp, kodanik, kodakondsus, seadusandlus, kroon, kaitseväelane on seotud riigi mitte rahvusega, seega nende ees kirjutatakse riiginimi suure tähega. · Teosed, dokumendid,sarjad, filmid, saated. Jutumärkides (,,Tõde ja õigus", ,,Vabariigi Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", teleseriaal ,,Kodu keset linna") · Ajaloo sündmuste püsikindluse näitamiseks (Oktoobrirevolutsioon, Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk, Juuniülestõus) Väike algustäht: · Nädalapäevad, tähtpäevad, pühad, aastanimetused, kuud · Keelte, keelkondade, rahvaste nimed (soome- ugri keeled)
Teine maailmasõda kestis aastatel 1939-1954, mille tulemusena jäid teiste riikide hulgas võitjapoolele kaks suuremat riiki maailmas: demokraatlik USA ning diktaatorlik NSVL. Ühises võitluses natsismi vastu olid nad olnud vägagi edukad koostööpartnerid, pärast Saksamaa alitamist tekkis aga liitlaste vahel konflikt. Usa esindas lääneeriike kui antikommustlikke, ning NSVL idariike kui kommunistlikke riike. Külma sõja alguseks ja lõpuks on pakutud ajaloolaste poolt erinevaid daatumeid. Kuid siiski, 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele mõlemale antud nimetus ,,võitja" ei mahu korraga ühele pulgale. Selgitamaks välja, kumb on seda rohkem, algas võistlus erinevatel aladels. Aluseks sai maailmavaadete erinevus, ms on kü...
,,Võta või jäta" Saade ,, Võta või jäta "on eetris tv3-s reedeti kell 20.00. Tegemist on telemänguga, kus mängijal tuleb kiusatuslike pakkumiste ja reaalse olukorra vahel parim lahendus leida ning 26 rahakohvri seast see "õige" valida. Kohvrites peituvad erinevad summad alates 10 sendist ja lõpetades 1 000 000 krooniga. Mängija ülesandeks on neid järgemööda avades ja salapärase Pankuri pakkumisi arvestades enda jaoks parim valik teha. Eestis on saatejuhiks Alari Kivisaar ning kohvreid hoiavad neiud E.M.A modelliagentuurist. Saade põhineb tegelikult "Deal or No Deal" formaadil, mis on välja kasvanud Hollandi meelelahutussaatest, praeguseks näidatakse saadet juba ligi 70. riigis. Mängu põhimõte on lihtne. Võistleja valib endale 26 kohvri hulgast ühe. See kohver jääb mängu lõpuni tema valdusse, kui ta just seda pankurile müüa ei kavatse. Pärast seda, kui ta on endale kohvri valinud, hakkab mängija järgemööda avama järelejäänud ...
12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev", skulptuur ,,Hämarik" 6
hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa Jakobit, kes oli tehnikahuvilisena Eesti Ringhäälingu üks pioneere. Eesti Ringhääling loodi 1926. aasta lõpus, kui Ilmar oli kuuene. Vend Heino on meenutanud, kuidas kellassepatöökojas oli raadio hommikust õhtuni lahti: "Valjuhääldi läks tööle, kui raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu
tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda seebiooperit(näiteks ,,Metsik Kass") tuleb tunne, et nii käibgi elu mujal ja ega siis mina halvemini elada saa. Ja edasi enam ei mõeldagi muule, kui sellele kuidas saavutada sama mis televisioonis. Televisiooni tekkega on muutunud meie elud igaveseks ja seda muuta enam ei anna.
hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa Jakobit, kes oli tehnikahuvilisena Eesti Ringhäälingu üks pioneere. Eesti Ringhääling loodi 1926. aasta lõpus, kui Ilmar oli kuuene. Vend Heino on meenutanud, kuidas kellassepatöökojas oli raadio hommikust õhtuni lahti: "Valjuhääldi läks tööle, kui raadiosaated hommikul algasid, ning vaikis, kui saated õhtul lõppesid." Juba aasta pärast eestikeelse ringhäälingu algust ehitas isa Jakob lisavaljuhääldid ning ühendas need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
