August Escoffer Georges Auguste Escoffier (28. oktoober 1846 - 12. veebruar 1935) oli prantsuse kokk, restorani ja maitsetaimed kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatud traditsioonilises Prantsuse toiduvalmistamise meetodid. Ta on legendaarne näitaja seas kokkade ja Gurmaanidele, ja oli üks tähtsamaid juhte nüüdisaegsesse prantsuse kööki. Palju Escoffier tehnikat põhines see, Antoine Carême üks codifiers prantsuse haute cuisine, kuid Escoffier saavutus oli lihtsustada ja ajakohastada ja töötada välja ja ehitud stiilis. Millele Prantsuse ajakirjanduses ("kuningas kokad ja koka kuningad") kuigi see on olnud ka varem öelnud Carême. Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil. Kõrvuti retseptid ta registreeritakse ja leiutati, teise Escoffier sissemaksete kokakunst oli tõsta selle staatuse lugupeetud amet kasutusele organiseeritud distsipliini oma köökides. Ta korraldas om...
poolte kokkuleppel. Autorilepingu vorm · Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel. Teose kasutamise algustähtaeg ei tohi ületada ühte aastat, alates autori poolt teose kasutajale üleandmise momendist, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Minu arvates on väga hea, et autoriõigus seadus on tehtud, kuna see kaitseb autoreid oma teoste jagamisel
sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem- scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad
pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine. · Võrreldame saanud neeldumismaksimumid teatmeteoses leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumitega. Tegeme järeldus, kas tegu puhas -karoteeniga või karotinoidide seguga. Kvantitatiivne analüüs (karotinoidi sisalduse arvutamine) · Karotinoidi sisaldus uuritavas arvutame antud valemi järgi: Kus: A absorptsiooni väärtus, mis vasatab neeldumismaksimumile(max) - vaadeldava karotinoidi ekstintsioonikoeffitsent sama max juures
Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet.
Tartu kutsehariduskeskus Punane raamat Koostas: Peeter Juhendas: Ellen Aunin 02.06.2009 Punase raamatu ajaloost 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku. 1966 Ilmusid esimesed rahvusvahelised punased raamatud (Red Data Book). 1979 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostas esimese Eesti punase raamatu. See oli mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Punane raamat valmis neljas eksemplaris ja need koosnesid levinud tava kohaselt üksikutest eri värvusega lehtedest, millele olid lühidalt kantud ohustatud taksonite (liikide ja alamliikide) olukorra hinnang, levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud jms. Ta...
Ohustatud liikide kõrval käsitleti seal võrdväärsetena kõiki kaitsealuseid liike. 1988. aastal Valmisid teise Eesti punase raamatu nimekirjad, kuhu olid ohustatud liigid kantud vastavaid elustikurühmi hästi tundvate eriteadlaste ettepanekute alusel. Need nimekirjad, mis sisaldasid kokku 315 liiki, kinnitati punase raamatu komisjoni otsusega. 1990. aastal teise punase raamatu nimekirjad avaldati pärast mõningate muudatuste tegemist teatmeteoses "Eesti A & O". 1993. aastal ilmus Läänemere regiooni punane raamat (Red Data Book of the Baltic Region). Selles esitatakse Läänemere äärsete maade või vastavate halduspiirkondade ohustatud soontaimede ja selgroogsete (välja arvatud kalad) nimestikud. 1994. aastal kinnitati uus rahvusvaheliste (IUCN-i) punaste nimestike kategooriate ja kriteeriumide süsteem, mida siiani on järjest täiendatud. 1996
Kuna keskkonnaministeerium ei jõudnud kinnitada teadlaste hinnanguid, enne tulid uued ajad. 1988 Valmisid teise Eesti punase raamatu nimekirjad, kuhu olid ohustatud liigid kantud vastavaid elustikurühmi hästi tundvate eriteadlaste ettepanekute alusel. Need nimekirjad, mis sisaldasid kokku 315 liiki, kinnitati punase raamatu komisjoni otsusega. 1990 Teine Punane raamat lugejateni punasena ei jõudnudki. Teise punase raamatu nimekirjad avaldati pärast mõningate muudatuste tegemist teatmeteoses "Eesti A & O". 1993 Ilmus Läänemere regiooni punane raamat (Red Data Book of the Baltic Region). Selles esitatakse Läänemere äärsete maade või vastavate halduspiirkondade ohustatud soontaimede ja selgroogsete, välja arvatud kalad, nimestikud. 1994 Kinnitati uus rahvusvaheliste punaste nimestike kategooriate ja kriteeriumide süsteem, mida siiani on järjest täiendatud. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu täiendamist. Moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusen...
materjali nii paberkandjal kui ka internetis. Mind pani ka imestama, et sellises suures teoses nagu "Eesti jõed", mis on välja antud aastal 2001, ei ole paljudest Eesti suurematest ja tähtsamatestjõgedest eraldi peatükke ja materjali, kuigi teos peaks kajastama kõiki Eesti jõgesid. Suuremate jõgede kajastamise asemel on seal kirjas iga väiksemgi ojake ja kraav. See on loomulikult hea, et neidki on uuritud, kuid minu arvates võiks ikka olla Eesti suuremad ja tähtsamad jõed ka sellises teatmeteoses üksikasjalikult kajastatud. 5. Kasutatud materjal 1. Järvekülg, A. Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus 2001 2. Multer, L., Küttim, M .Jõgede seire Eestis, referaat Tallinn 2008 3. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994 4. Jüssi, F. Muusikus, I. Savisaar, R. Aasta linnud. Tallinn: Menu kirsjastus. 2010 5. Eesti Nõukogude Esntsüklopeedia, Tallinn: Valgus 1987 6
Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: · ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: aga, onu, oli, saia, võie, oaas ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne, avaus ainult ava-us. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze- bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet- rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Harjutus
Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid). Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 3.6.2 Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori
kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Autorilepingu vorm (1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus. 30. Autorilepingu sisu (1) Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 8.6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid. Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s),
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus ...
aastal välja Kui liigi väljasuremisoht on suur, siis määratakse talle raamatuna". värvijoonistega raamat. Teine punane nimestik valmis 1988 ja see avaldati kategooria ohustatud (EN). Ohustatud liigid on näiteks pärast väikseid muudatusi teatmeteoses ,,Eesti A&O". Kolmas punane nimestik mõru kivipuravik, sookäpp, rand-ogaputk, kõre, must ilmus raamatuna 1998. toonekurg ja viigerhüljes. 2008. aasta sügisel valmis uus punane nimestik
Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht., 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10 Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses: Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu. 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid): Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 6.1.3. Muud trükised Arhiivimaterjalid: Arhiivi nimetuse lühend, fondi (f), nimistu (n), säiliku (s), lehekülje(l) number kui säilik mitmel leheküljeline
gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. 1 Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke- shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
religioosne sõnavara. Samas kogus on tervikuna ka tekst Eesti Nõukogude Kirjanike Liit... See on kirjutatud küll 90ndate alguses, kuid pandi Internetti 96 ja selle tagajärjel tekkis 90ndate suurimaid kirjanuslikke skandaale. Esitati avaldus politseisse ja Kivisildniku kodust viidi ära tema arvuti ja omajagu pabereid. Vikerkaar 1996/7 Kajar Pruuli artikkel. Selle teksti raamiks on leksikon ja põhimõtteliselt Kivisildnik parodeerib sellega teatmeteoses oleva artikli zanri. See on ennekõike stalinistliku kirjanudsest rääkimise paroodia. Tegelikult seostatakse see ühe momendiga eesti kirjanduse ajaloost 50ndatel sõimatakse kirjanikke avalikult. Kogu Kivisildniku loomingu kõrgpunkte on raamat ,,Nagu härjale punane kärbseseen". 1996 See koondab endas kõiki neid varasemaid tekste. See on mõnes mõttes ka Kivisildniku esimese loominguperioodi kokkuvõte. See toob väga efektselt esile tema luuletehnoloogia omapära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
