William Shakespeare, sonett 130 Kristiina Stõkova My mistress' eyes are nothing like the sun, 10R Coral is far more red, than her lips red, If snow be white, why then her breasts are dun: If hairs be wires, black wires grow on her head: I have seen roses damasked, red and white, But no such roses see I in her cheeks, And in some perfumes is there more delight, Than in the breath that from my mistress reeks. I love to hear her speak, yet well I know, That music hath a far more pleasing sound: I grant I never saw a goddes go, My mistress when she walks treads on the ground. And yet by heaven I think my love as rare, As any she belid with false compare. ***** Mu armsa silmad pole päiksest loodud, (11) korallgi punasem, kui värv huultes. (10) Rinnad on tal pruunikaks saadud, (9) ning mustad traadid hõljuvad tuultes. (10) Roose on nii punaseid kui valgeid, (10) kuid ühtki ei suuda põselt näha. (10) Ümbritsevad lõ...
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga)
Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s- -t -te -id lõpp) -t -te Vokaal Harjutus (2 silpi, I välde, ne- või s-lõpp)
järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4
siis seda, kuidas üks inimene ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi
We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses well? Where are your company's main offices? Our engineers offices are five km west of vältes. Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. Kolmas the city. They are in Inchon. It is about 300 km from Pusan. I would like to welcome you to välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. KPI. Pleased to meet you. How is business? How do you like NY? How long are you here for? I hear you are leavng tomorrow. Give my regards to your wife. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend
B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jagunevad salmidesse. Skeem: 4 + 4 + 3 + 3 ( itaalia ) või 4 + 4 + 2 + 2 ( inglise ). Ballaad on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest. Peamiseks motiiviks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil. Luule kujundid: Epiteet emotsionaalse värvinguga omadussõna, mis tõstab esile mõnd põhisõna olulist
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi
EESTI KEELE REEGLID 6. KLASS 1. Hlikud jagunevad tishlikuteks ehk vokaalideks ja kaashlikuteks ehk konsonantideks. Hlikud jagunevad veel helilisteks (a, e, i, o, u, , , , , j, l, m, n, r, v) ja helituteks (k, p, t, g, b, d, f, h, s, , z, ). 2. Silbitamise reeglid. 1) ksik kaashlik tishlikute vahel kuulub jrgmisse silpi. 2) Kui krvuti on mitu kaashlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb,
irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants
3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus). Poolitamisel ei jäeta rea lõppu ega viida rea algusesse ühte tähte. Kui sõna keskel on ühetäheline silp, võib poolitada ka vokaalide vahelt (nt: hoia- tab ~hoi-atab).
Silbitamine Tee silpidest kolm sõna: õ tah pe lap javel ta sed Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li. Ralf-ki ma-gas ter-ve päe-va. Brett Lee-gi tah-tis koo-li mi-nna. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi: Va-nal a-jal, Kae-bad, pa-lun Kui kõrvuti on mitu kaashäälikut, siis kuulub järgmisse silpi ainult viimane kaashäälik: Korst-nad Ham-bad Tüd-ru-kud, kom- bed, nel-ja, üht-ki, arm-sal, Min-na, kal-la-ta, kas-si-de-le. I ja J õigekiri I on silbi lõpus. J on silbi alguses. Mei-e, mar-jad, ka-_a, Kirjuta: Mei-e, mar-jad, jook-seb, ka-ja, sõ-jad, va_ad. Kas a e i o u õ ä ö ü või sulghäälikud k p t g b d? Sõna alguses järgneb I tähele tavaliselt kaashäälik
e keskkõrge eesvokaal, illabiaal, primaarne ä madal eesvokaal, illabiaal, primaarne ü kõrge eesvokaal, labiaal, sekundaarne ö keskkõrge eesvokaal, labiaal, sekundaarne o keskkõrge tagavokaal, labiaal, primaarne u kõrge tagavokaal, labiaal, primaarne a madal tagavokaal, illabiaal, primaarne õ keskkõrge tagavokaal, illabiaal, sekundaarne. Vokaalid moodustavad monoftonge ja diftonge. Monoftong üks või kaks sama laadiga vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Diftong kaks teineteise järel asetsevat, laadilt erinevat vokaali moodustavad silbi tuuma (laud, sai). Eesti keeles saavad pearõhulises silbis esineda kõik 9 vokaali, väljaspool pearõhulist silpi ainult 5: a, e, i o, u. Pearõhulises silnis esinevad kõik 36 diftongi, väljaspool pearõhulist silpi ainult kolm (ai, ei, ui: aastaid, raamatuid). Diftonge kirjeldatakse keele liikumise alusel. Diftongide liigitus:
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude sajandite jooksul on poeedid just armastusluulet sonetivormis kirjutanud. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6. Klassikalise itaalia soneti peamised reeglid on järgmised: ... kõlavus ja puhtad riimid. ... 14 värssi, mis jagunevad stroofideks 4, 4, 3 ja 3. Olemas on ka nn. Inglise sonett stroofiskeemiga 4, 4, 4, 2. ... värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna 154 silpi. ... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ... teemaarendus tõusva pingega kuni 8. reani , siis toimub meeleoluline pööre ja sonett kulmineerub viimas(t)es värsis/värssides. ... teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades
17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keele ja huulte. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele keskjoone kõrgima punkti asukoht: Ees- ja tagapoolsus, keeleselja tõusuaste: kõrgus, huulte asend: labiaalsus. Nt illabiaalne kõrge eesvokaal. 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! 2 erineva kvaliteediga täishäälikut, kuuluvad ühte silpi. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitada saab komponentide asukoha järgi vokaalikaardil: kõrgenevad (ai, au), madalduvad (ea, oa). Omasõnades: algupärased i või u-ga lõppevad , hilisdiftongid e, o, a -lõpulised. 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? A, e, i, o, u, ä, ü, õ, ö. Võivad moodustada monoftonge ja diftonge. 21
18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Näited. · Huulte järgi labiaalsed häälikud: ü, ö, o, u · Keeletõusu astme järgi madalad (ä, a), keskkõrged (õ, e) või kõrged (i, u, ü) · Keele liikumise järgi eesvokaalid (i, e, ä) ja tagavokaalid (õ, a) 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Näited. Diftong on 2 teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: 26 diftongi omasõnades või vanades laenudes, 10 diftongi võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi on ainult ai, ei, ui. Diftong saab olla kas II või III vältes. · Tekkimise järgi: algupärased ja hilistekkelised · Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid
IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Vokaalid moodustavad diftonge (kr di `kaks', phthongos `heli, häälik') kahe teineteise järel asetseva laadilt erineva vokaali järjend, mis kuulub ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: esimeseks osiseks kõik 9 vokaali teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u (ä-, ü-, ö-, õ-lõpulised murretes) 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades 18 esinevad vältevahelduses, nii Q2-s kui Q3-s (i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: öe, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades (ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu)
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Provanssaali keeles tähendab see laulu, itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema. See iseloomustab väga hästi soneti olemust. Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca'le. Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks. Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus.
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt
· Mõisted: o Algriim- on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine. o Neljajalgne trohheus- regivärsi värsimõõt, mis jaguneb neljaks värsijalaks, milles on kaheksa silpi ning kus vahelduvad rõhuta ja rõhuga silbid. Nt: Veere, veere, päeväkene, veere, päevä, vetta möödä, hõbedasta õrta möödä, vaskesta värävid möödä, kullatud kõrendid möödä!
Ja veel kokkuvõtteks: kõik, mida teed, teed endale, võta siis see vastu, mida endale teed ja lood. Hiljem pole aega vigu parandada ega kahetseda, vaid võtta kõik see vastu, mida ise külvasid. Vormiline analüüs- Luuletuses on 5 stroofi. Värsse on stroofides ebaühtlaselt. Esimeses ja teises salmis on 4 värssi ja siis hakkab ükshaaval kahanema ja viiendasse jääb ainult 1 värss. Silpide arv on stfoofides sarnane. Näiteks esimeses stroofis on kahes esimeses värsis 15 silpi ja kahes viimases värsis on 13 silpi. Järgmises stroofis on silpide arv jaotatud võrdselt. Esimeses värsis 7, teises samuti 7, kolmandas 6 ja viimases 8 silpi. Kolmas stroof on kolmerealine ja esimeses ja kolmandas värsis on silpe umbes võrdselt, ainult keskmises värsis on tunduvalt vähem silpe. Kahes viimases stroofis on vastavalt: 8, 2, 6 silpi. Luuletuses on kasutatud alliteratsiooni. Värin, võpatus, vagu, vaikus. Ja -liigutus, loobumus. Maailm, milleks sa valmistund
21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: /a e i o u õ ä ö ü/. Fonoloogiline probleem: kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? 3 võimalikku varianti: 1) Lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske). 2) Lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso). 3) Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22
konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS LAHKU rohkem kui 2 silpi mä-ge-de tipud õpetajate tuba loomade söötmine kellade helin sisehaiguste arst vigade parandus kirjatarvete kauplus sademete hulk muusikariistade kauplus uudiste agentuur sisehaiguste kliinik kurttummade kool E OMASTAVAS KOKKU 2-silbilised las-te-aed, las-te-koor lastekaubad, lastepäevakodu naisterõivad, naistepesu
täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde. esineb ainult lühikutes silpides. Nt: ka-la ( 1.välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus) 2.välde.- pikkades silpides.Nt:väl-de. (2.välde on pika silbi pikkuse tinglik nimetus.) 3.välde. ekstra rõhk. Nt: lau-lu. Lühike - Silp - Pikk
‘kaalub’; /a/ ´paso paso ‘läbin’ ja pa´so pas´o ‘läbib’; /o/ ´poso poso ‘poseerin’ ja po´so pos´o ‘poseeris’; ´puso puso ‘ta pani’ ja pu´χo puj´o ‘She struggled’. Näidetest võib märgata, et tihti võib sõltuda rõhust ka sõna tähendus. 2.1 Diftongid Hispaania keeles on nii kõrgenevaid kui madalduvaid diftonge, mille moodustavad kaks laadilt erinevat diftongi, mis kuuluvad ühte silpi. Kõrgenevad on moodustatud poolvokaalidega /j/ ja /w/ pluss silbi tuum, näiteks /je/ ´pjel piel ‘nahk’ või /wi/ ´fwimos fuimos ‘me läksime’. Madalduvad moodustatakse silbituumast, millele lisandub poolvokaal /ii/ või/ui /, näiteks /eii/ ´peiine peine ‘kamm’ või /eui / ´neui tɾo neutro ‘neutraalne’. Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa].
2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2. Kasutatakse algriimi 2. Kasutatakse lõppriimi(lõppsõnad suht sarnased) 3. Ühe mõtte kordamine mitmes värsireas(parallelism) 3. Väheneb vahetu teksti loomine laulmise käigus 4. Pikad tekstis, sündmuste aeglane kulg 4. Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5
REGIVÄRSS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene,
Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk silp:lahtine(PL)kaks vokaali, diftong, lõpp puudub. Kinnine(PK)lõpp on olemas. K, P, T on nii tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses. RÕHK on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes. Välde tuleb alati määrata ka kond jalik liites ning sõna mõlemas osas.
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, oo-tan, ii-ris 8)Liitsõnu poolitatakse sõnade liitekohalt. puu-labidas, tee-rist, tule-tõrje MINA MA SINA SA TEMA TA MEIE ME TEIE TE NEMAD NAD Sõnades ma, sa, ta, me, te, nad kirjutatakse täishäälik ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed
Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2
Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest.
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" ...
7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik lhapwirrkwi nägu arngarngka silm Mema mamawurra see päev/ sel päeval ngakwirrilhangwa wirriyikwayiwa meie lapsed nganyangwa ningwarrka minu isa 7. Kirjaviis Kasutatakse ladina tähestikku. Sõnad on pikad, sisaldades 3 kuni 14 silpi. Kõik morfeemid algavad kaashäälikuga või vokaaliga /a/. Kõik sõnad lõppevad vokaaliga. Keeles on viis nimisõna klassi/sugu, igal ühel on oma eesliide. 8. Huvitavat * Anindiljakva keelt on peetud üheks kõige keerulisema grammatikaga Austraalia keeleks. * 2008. aastal läbi viidud uuringus selgus, et sealsetel elanikel on sünnipärane võime arvutada, omamata kindlaid sõnu numbrite jaoks
19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja tõusuaste (kõrge, keskkõrge, madal) 3) huulte asend: labiaalsus (ümardatud) ja illabiaalsus (ümardamata) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong kaks teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi (esimeseks osaks kõik 9 vokaali, teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u), 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades, 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui. Eesti keeles pole triftonge. 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 22
oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda.Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused
3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust. Aeg kaob, aga õnn ei kao. Loll pea on kere nuhtluseks. Elu õpetab aga eluõpetus on kibe-kibe. Muna õpetab kana. Vesi on vanem kui tuli. Ei ole halba ilma heata. Lapsel on keisriõigus. Pill tuleb pika ilu peale. Suur tükk ajab suu lõhki
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18. –icus, -ulus, -ula, -ulum on alati lühikesed 19. Millest koosneb omadussõna põhivorm? Kõikide sugude nom ainsuse vormidest 20. Kui omadussõna meessoo lõpp on –us, siis naissool ja kesksool on see a, um 21. Kui naissoost omadussõnal on lõpp –is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on er, e 22
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
17- Anuuta keele vokaalsüsteem on normaalse suuruga, koosnedes viiest põhivokaalist ja nende pikematest vastetest. (3) 18- Hääliku pikkusest oleneb sõna tähendus. 19- Näide. 'matua' tähendab abikaasat(mees/tähtis/peamine), aga 'maatua' tähendab vana või vana inimest ning 'maatuaa' tähendab vanemat. 20- Üks tähtis probleem kõnes on õigesti mõistmine, kas rõhutatakse silpi või kasutatakse lihtsalt pikemalt silpi. Enamus kontekstis sellel küll vahel pole, sest lause sees saadakse mõttest aru. 21- Üheks eripäraks on kõnekeeles, eriti kiires ja tormakas, rõhuta vokaalide ära jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. 'momoe' (magada) on tihti hääldatud kui 'mmoe'. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne
7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi
Kui üle maade käivad sõjatormid, et vaade tulevikku umbe kaob, peab laulik verest, varemeist ja tuhast veel välja tooma mõtet selget, puhast. (Jaan Kärner.) silbiline värsisüsteem ka süllaabiline värsisüsteem; värsisüsteem, mis põhineb võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama
languste arv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki Silbiilne – värsside kindel silbiarv o Haiku, tanka Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilisrõhulises rõhuline ja rõhuta Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil, algab sageli ühesilbisõnaga Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk 3st silbist esimesel, sellele järgneb 2 rõhutut või lühikest silpi Amfibrahh – 3-silbiline värsijalg, milles 2 rõhuta või lühikese silbi vahel on 1 rõhuline või pikk silp Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb 2st lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim Seaduspärane häälikukordus Loob kõlaterviku, mälutehniline võte Erinevused riimi kasutamises keeleti
Silpide arvu värsis suurendab vahel lisasõnade või lisasilpide vaheleasetamine: Mina aga/ meelta/ mõtte/lema (2224) - v vv - v - v - v 4 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Võib olla nii esimeses kui ka kolmandas värsijalas üks pika vokaali või diftongiga sõna, siis tuleb värssi vaid 7 silpi. Käe/varred/ vahte/rased (1 24) -v - v - v - v Kvantiteedireeglid: Rohkem kui paari aastatuhande jooksul kujunes regivärsilise rahvalaulu värsimõõt, mis on säilinud koos arhailiste keelenditega. 1. Värsijala tõusus ei või olla lühikest pearõhulist silpi. Ehk oleks/ isa/ ilma/ rikas (12222)
- r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi asemel on 2 silpi : poeem, viiul, müüa - t kõrvale kirjutan s ja d kõrvale käib z ( tsekk, tsello , dzuudo,dzinn ) 3. Võõrsõnade õigekirja ja tähenduste tundmine (harjutuste lehed, konspekt, töövihik, õpik) 4. Osata võõrsõnu ja likkus-liitelisi sõnu käänata esimeses viies käändes, põhjendada sõnade õigekirja. - likkus-liitelistes sõnades säilib käänamisel alati -kk ( koera sõbralikkus, koera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
