Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi. Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva
docstxt/135879119661.txt
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon
Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18. SAJANDI TEINE POOL Hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus. Koostati perioodilisussüsteem. FÜÜSIKALINE KEEMIA Uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi. Keemiline termodünaamika, kolloidkeemia ja elektrokeemia. Mihhail Lomonossov AMEDEO AVOGADRO Itaalia füüsik ja keemik. Eri gaaside võrdses ruumalas sisaldub võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi. Avogadro arv. WILHELM OSTWALD Baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof. Lõpetas Tartu Ülikooli. Nobeli keemiaauhind. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Iatrokeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Flogiston http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC
Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Nt: metallid, H2, O2.
1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada.Ta oli usklik ja karsklane.Ta oli abielus Felicita Mazzéga ja neil oli kuus last. Avogadro uuris ja tegeles statistikaga,meteroloogiaga,raskuste ja kaaludega.Tema panus molekulaarteooriala oli suur.Ühte numbrit ühes moolis hakati kutsuma Avogadro konstandiks.See on umbkaudu 6.0221415 x 1023.Seda kasutatakse keemiliste reaktsioonide lahendamiseks ja nende arvutamisel on see vajalik.See aitab keemikutel määrata täpseid koguseid aineid, mis on reaktsioonis antud Saavutused Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.Ta oletas 1811
Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02•1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga
Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02·1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga
Arvutused aine hulgaga (ehk moolidega) 1. Aine hulga mõiste Mool on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest (aatomit, iooni, molekuli). See tähendab, et kui võtame ühe mooli rauda, on seal 6,02·10 23 raua aatomit; kui võtame ühe mooli vett, on seal 6,02·1023 vee molekuli; kui soovime käsitleda ühte mooli naatriumioone, on seal 6,02·1023 osakest valemiga Na+. (Ühele moolile ehk 6,02·1023 aatomile vastab 12 g ehk 0,012 kg süsinikku!) 2. Aine hulga leidmine osakeste arvu kaudu
AINE HULK. ARVUTUSED MOOLIDEGA. 1.MÕISTEID 1)Mool - aine hulga ühik. 2) Aine hulk (n) - aine kogus moolides. 3) Avogadro arv ( NA ) - aineosakeste (aatomite, molekulide, ioonide, elektronide) arv 1 moolis aines. 4)Molaarmass (M) ühe mooli aineosakeste mass. 5)Molaarruumala(Vm) - gaasilise aine 1 mooli ruumala. 2.VALEMID, TÄHISED, ÜHIKUD n = m/M n= V/Vm n= N/NA n - aine hulk (mol; kmol) m mass ( g; kg) M molaarmass ( g/mol; kg/kmol) V gaasi ruumala (dm3; m3) Vm gaasi molaarruumala (22,4 dm3/mol; 22,4 m3/kmol) N osakeste arv
Mool on aineosakeste loendusühik: 1 mool sisaldab 6,02 x 1023. Mooli tähis on n ja ühik mol. Avogadro arv võrdub alati 6,02 x 1023 ja selle tähis on NA . Molaarmass on ühe mooli osakeste mass (grammides), tähis on M ja ühik g/mol. Aine molaarmassi arvutatakse nii, et võetakse iga aine aatommass ja liidetakse kokku, nt M(CO2) = 44g/mol (12+16x2). Molaarruumala on normaaltingimustes Vm = 22.4 dm3/mol. Järgmised valemid on abiks arvutamisel moole, molekulide arvu, massi või ruumala. n = N/NA n = moolide arv N = molekulide arv
Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli, ....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv
Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol Ainehulk 1 mool - on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest – mõõtühik – mol, tähis m
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell.
1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma
Molekulaarfüüsika 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4
· Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: Kus p = rõhk F = jõud S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, · Pingeühik 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa · 1 Atmosfäär on rõhu ühik. 101 325 Pa Palun andke MOOLI määratlus · Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × ) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. R on universaalne gaasikonstant. Mis ühikutes avaldub R SI süsteemis ja mille mõõt on R. · Arvuliselt on tema väärtus järgmine: R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 Avaldisest ilmneb, et universaalse gaasikonstandi ühik tähistab ühe mooli gaasi energiat ühe kraadi kohta. Palun määratlage F ( Faraday constant )
temperatuuriskaalaks, Kelvin on SI-süsteemi põhiühik temperatuuri mõõtmiseks ja mõõtühiku sümboliks on K. K=1,38*10astmel-23. Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Em=i/2*k*T (Em on molekuli keskmine kineetiline energia, I on molekuli liikumise vabadusastme arv, k on Blotzmanni konstant, T on absoluutne temperatuur) Boltzmanni konstant saadakse universaalse gaasikonstandi jagamisel Avogadro arvuga. K= R/Na......see näitab, kui palju tuleb suurendada iga gaasi molekuli Ek-d sellesks, et gaasi koguse temp, tõuseks 1K võrraBoltzmanni konstant: 1 N A = 6,02 10 23 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): mol Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b)
(reaalse) gaasi mudel. ------Mille poolest erineb ideaalne gaas reaalsetest? Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel. Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena ainult kindlas temperatuuri vahemikus. ------Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? kus p on rõhk, V on ruumala, ν on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/(mol·K)). ------Mis on Avogadro arv? Avogadro arv on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv ühes moolis ainehulgas (tähis on NA ja ligikaudne väärtus 6,0221415 × 1023 mol-1). ------Boyle'i - Mariotte'i seadus ------Gay - Lussac'i seadus ------Charles'i seadus ------Kuidas tekib aur? Alati on olemas kindel hulk molekule, mille kineetilisest energiast piisab vedeliku pinnalt väljumiseks. Need molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal gaasilise keskkonna, mis
Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas gaas, mille molekulidevaheline vastastikmõju puudub (vastastikmõju on nii nõrk, et me ei arvesta sellega) 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass. MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on
MOOLARVUTUS n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv
Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Keha energia on jääv. Energia ei saa tekkida ega kaduda. See võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehaaniline võimsus on töö tegemise kiirus. See näitab palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsuse tähis on N ning ühik on [W]- vatt. N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala. Olekuparameetriks ei ole aga mass, kuna massi koguse suurusest ei olene aine olek. Mool
Aeglaselt kulgevad reaktsioonid: Mg +2 H2O Mg(OH)2 + H2 Be + 2H2O Be(OH)2 +H2 Tormiliselt kulgevad reaktsioonid: 2Na +2H2O 2NaOH + H2 2 K + 2H2O 2KOH + H2 Keemilist reaktsiooni kiirendab selle protsessi t0 tõstmine, tahkete ainete peenestamine ning segamine. Molaarse kontsertratsiooniga ülesannetega vajaminevad valemid: C- molaarne kontsertratsioon, n- moolide arv V- ruumala, N- osakeste arv, Na-avogadro arv 6,02 X 1023, m- mass, M- molaarmass, Vm-molaarruumala- 22,4dm3 ; ; ; 1. Arvutage Na2So4 molaarne konstsertratsioon, kui 50cm3 lahuses sisaldub 0,03mol Na2So4. Andmed: V=50 cm3=0,05dm3 ; n=0,03mol Küsitud: C=? Valem arvutamiseks: Lahendus: 2. 34 g NaNO3 lahustamisel vees saadi 200cm3 lahust. Arvutage saadud lahuse molaarne kontsertratsioon. Andmed: m=34 g; V=200 cm3=0,2 dm3 Küsitud: C=?, selle leidmiseks tuleb leida n=
853 Tihedus, kg/dm3 Tihedus, g/m3 Tilkade arv Pindpinevus Temperatuur, K II III keskmine σ, mJ/m2 H2O pindpinevus σ, mJ/m2 96 95 95.00 26.99 Avogadro arv NA, 1/mol 70 72 71.33 35.94 H2O tihedus, kg/dm3 61 61 61.00 42.03 53 53 52.67 48.68 49 49 49.00 52.32 2. Koostan graafiku σ = f(c). Joonistan puu 46 46 46.00 55.73 44 43 43.7 72.75
7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. 10) Mool - aine hulga ühik. 11) Molaarmass - on ühe mooli aine mass. 12) Aine hulk - 1 mol on aine hulk , milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks.Aine hulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. 13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis. 14) Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dm/mol 15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
n= N n aine hulk (mol) NA N aineosakeste arv (osakest) NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid
¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid. Meil on selleks molekulid ja üheaatomiliste molekulide korral aatomid. Mooli definitsioonist järeldub, et mool on ainehulk, milles on 6,02·1023 molekuli (aatomit). Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks N A = 6,02 10 23 1/mol . Aine molaarmass on ühe mooli aine mass. Süsiniku korral näiteks µC = 0,012 kg/mol. Teades molaarmassi µ ja molekulide arvu ühes moolis, avaldub ühe molekuli mass m0 järgmiselt µ m0 = . NA 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on vee (H 2 O) molaarmass? Lahendus. Lähtume vee keemilisest valemist H 2 O, mille kohaselt veemolekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - 6,02*1023 =m/V - tihedus - g/cm3
Aurumine ja kondenseerumine Faasisiire(üleminek) aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Aineosakesed liiguvad vedelikus erineva kiirusega. · Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud. · Vedelike soojendamisel suurendatakse molekulide kineetilist energiat-osakesed hakkavad kiiremini liikuma. · Vedelikust väljumiseks peab osake ületama teiste osakeste poolt määratud potensiaalse energia, vedeliku pinnaenergia(pindpinevus) ja tegema tööd välisrõhu vastu. Aurustamissoojus kulub: · Molekulide omavahelise vastastikmõju üle...
SISSEJUHATUS Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Tehniline kaal, baromeeter, termomeeter, Mõõtesilinder (250 cm3) KASUTATUD UURIMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID NING METOODIKAD
MOOLARVUTUS Aine moolide arvu leidmine: n aine moolide arv m mass (g) M molaarmass (g/mol) V ruumala (dm3) Vm molaarruumala (gaaside puhul: normaaltingimisetel 22,4 dm3/mol, standardtingimustel 22,7 dm3/mol) N osakeste arv (aatomid, molekulid, ioonid). NA Avogadro arv (osakeste arv 1 moolis aines). NA = 6,02 · 1023 osakest (aatomit, molekuli, iooni)
10 0,7 valgusaasta-1 on pikkusühik! tp4 < tp2 < tp3 < tp1 < tp5 7. Aatommass - kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molaarmass - Keemilise aine ühe mooli aine mass grammides. (g/mol (grammi mooli kohta)) Molekulmas - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest. (mol) Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Avogadro konstant NA seob omavahel mitmeid teisi konstante. Gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = NA*k Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = NA*e 8. Valiku reeglid: Peakvantarv n väärtustega 1,2,3... määrab ära orbitaali energia e. Orbitaali kauguse
Sissejuhatus Ideaalgaas– gaas, mille molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja seetõttu sageli jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavalaliselt kokkuleppeliselt normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15 K (0 ⁰C) ja rõhk 101 325 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Kasutatakse ka standardtingimusi, kus temperatuur on 273,15 K ja rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi Standardtingimustel maht ehk molaarruumala Boyle’i seadus. Konstantsel Charles’i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuril on kindla koguse gaasi on kindla koguse gaasi maht maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses võrdelises sõltuvuses rõhuga (P)
Füüsikakonstante ja arvandmeid ülesannete lahendamiseks Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas
pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Loeng 8: Gaasi olekuparameetrid: o Rõhk o Ruumala o Temperatuur Ainehulk ja temperatuur: Gaasi olekuvõrrand: Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi temperatuur ei muutu Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi rõhk ei muutu Isohooriliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi ruumala ei muutu Loeng 9: Avogadro seadus ja Avogadro arv. - Samadel füüsikalistel tingimustel on kõigi gaaside moolruumalad võrdsed. 6,0221415 × 1023 Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga. Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0)1/2 = (3 RT/M)1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv.
Mol.kin.teooria:1.ainekoosn.osakestest-aatom ja molekul.2.needos.liiguvad kaootiliselt.3.os. mõjutavad üksteist nende vahel on tõuke ja tõmbejõud. Aatom määr.aine füüs. Om. Mol- aine keem. Om. ainehulk- suurus mis on võrdeline os. arvuga selles kehas. Ühik- mool.mool- süs. Ainehulk kus os. arv=0.012 kgsüsiniku aatomite arvuga. Avogadro arv-mol.arv N ja ainehulga v suhe. Molaarmass-ühik:kg/mol. M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.Idea. gaas- gaas kus mol. Vah. Tõmbej. Puuduvad,tõukj.mõjuvad, mol omavah.põrk ja põrk vast. Anumaseina.3gaasi param:rõhk p ,vruumala, t absolut temp.pV/T=const-clapeyroni võrrand.Mende-pV=m/MRT. P=1/3monv2-gaasi mol.kin.teooria põhivõrr.temperatuur- mol.kaootilise liik. Keskmisekin.energiamõõt. (midakiiremini liiguvadmol.seda kõrgemon temp). C,Si süsteemisK.T=t+273. Temp. Absol. 0-
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv 23 NA = 6.02×10 mool -1 . Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada
KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ?X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite
MOOL. 1. Mool on a) massiühik b) ruumalaühik c) ainehulga ühik 2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli? 14. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 15. Mitu vee molekuli on 15 millimoolis vees? 16
muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine)) 4. Segud, elemendid, ühendid mis need on keemias? 5. Kordsete suhete seadus. Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud. 6. Mool ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1- moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6.02× 1023 ühe aine osakest (molekuli või aatomit). Moolide arv - n, mol (ka n, mol) 7. Aatomi tuum ja isotoobid. · Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse · isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi summaarne laeng 0 aatom on elektriliselt neutraalne
(Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.) p H 2 = Püld - p H 2O Seda teades leitakse vesiniku ruumala normaaltingimustel (rõhk=101325Pa, temp.= 295K) (Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele): p H 2 V T ° V° = p° T Avogadro seaduse järgi saab leida vesiniku moolide arvu (Avogadro seadus.Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule): V° nH 2 = Vm Vesiniku moolide arvu järgi leitakse Mg moolide arv ning seejärel saab leida magneesiumi massi: mMg = nMg · MMg Teades tegelikku magneesiumi tüki massi, leitakse suhteline viga: mõige - m Mg 100% % = mõige Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütse...
parameetritest (temperatuur, rõhk, ruumala) jääb muutumatuks. Konstantsel temperatuuril toimuvat nimetame isotermiliseks, konstantses ruumalas toimuvat isohooriliseks ja konstantsel rõhul toimuvat isobaariliseks protsessiks. Isoprotsesside olekuvõrrand: Boyle-Mariotte'i seadus: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. Loeng 9 - Avogadro seadus: Samadel füüsikalistel tingimustel on kõigi gaaside moolruumalad võrdsed. - Avogadro arv: et kõigi ainete gramm-molekulid (moolid) sisaldavad võrdse arvu osakesi (molekule), siis sõltub molekulide ruumtihedus üksnes rõhust ja temperatuurist. Asendades olekuvõrrandis ainehulga z molekulide arvuga N=nV=zNA (suurust NA, mis väljendab molekulide arvu ühes moolis aines, nim. Avogadro
Allotroop - Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10astmes23) loendatavat osakest. Molaarmass - Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Gaasiliste ainete molaarruumala 22.4 l/mol Avogadro arv - Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6.02 * 10 astmes 23 Keemiline side - Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud.
oksüdatsioonireaktsioon. süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. alkohol süsivesinikust tuletatud ühend, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga (-OH rühmaga) karboksüülhape süsivesinikust tuletatd ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. mool aine hulga ühik (Avogadro arv aineosakesi). molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga M) ;tähis-M lahuse massiprotsent 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass ; tähis-P
Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv
3). 33. Mis on aine siseenergia? 34. Mis on ideaalse gaasi siseenergia? Missugustest energiatest ta koosne b? Külgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise energia. 35. Kirjutage Boltzmanni valem koos selgitustega. 36. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? Mitu energia vabadusastet on ühest, kahest ja enamat aatomist koosneval gaasimolekulil? Üheaatomiline molekul - kolm vabadusastet Kaheaatmiline molekul viis vabadusastet Enamat kuus vabadusastet. 37. Sõnastage Avogadro seadus. Tuletage vastav valem (9.7). 38. Selgitage gaaside suhteliste molekulmasside määramist Avogadro sead use abil. 39*. Tuletage Mendelejev-Clapeyroni võrrand (9.11). Missugune on sel le kuju gaaside segu korral? 40+-. Kirjutage van der Waalsi võrrand koos selgitustega. Kirjeldage se lle saamist Mendelejev- Clapeyroni võrrandist. Kus : P rõhk N moolide arv a gaasi väärtus V gaasi ruumala b - elimineeritud maht ühe mooli kohta
Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See näitab kui suur
Temperatuuri muutumisel muutub nende liikumiskiirus ja see mõjutab E k 14. Mis iseloomustab absoluutset nulltemperatuuri? Madalaim temperatuur looduses Ruumala on 0 Molekulid ei liigu 15. Absoluutse temperatuuri ja Celsiuse temperatuuri vaheline seos 0 K = -273 C 273 K = 0 C T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks? Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud? pV = m/M 20. Iseloomusta isoprotsesse Isotermiline – T=const. Isobaariline – p=const. Isohooriline – V=const. 21. Kuidas muutuvas erinevatel isoprotsessidel olekuparameetrid? Isotermiline p1 x V1 = p2 x V2 Kui suurendada ühte, peab ka teist suurendama sama palju Isobaariline V1 = V2 T1 = T2
annaabi.ee 
