See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisstiilid Liblikaujumine Seliliujumine Rinnujumine Vabaujumine Kompleksujumine Michael Fred Phelps S a a vutus e d 14. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.08,26 15. august 4x100 m vabalt Pronksmedal 3.14,62 16. august 200 m vabalt Pronksmedal 1.45,32 17. august 200 m liblikat Kuldmedal, OR 1.54,04 17. august 4x200 m vabalt Kuldmedal 7.07,33 19. august 200 m kompleksi Kuldmedal, OR 1.57,14 20. august 100 m liblikat Kuldmedal, OR 51,25 21. august 4x100 m kompleksi Kuldmedal, MR 3.30,68 Allikad Http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps http://www.facebook.com/home.php#!/photo.php
59. Joostud 2008. aastal 2. Duncan Kibet, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal 3. James Kwambai, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal 4. Patrick Makau, Keenia, 2h 04.48 Joostud 2010. aastal 5. Paul Tergat, Keenia, 2h 04.55. Joostud 2003. aastal Lisa 2 Tabel 2. Carl Lewise tulemused suurvõistlustel (1) Sündinud: 01.07.1961 USA, Birmingham Pikkus: 188 cm Kaal: 80 kg Saavutused: Olümpiamängud: Los Angeles 1984: 100 m (9.99) kuldmedal 200 m (19.80) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.38) kuldmedal Soul 1988: 100 m (9.92) kuldmedal 200 m (19.79) hõbemedal Barcelona 1992 4x100 m teatejooks (37.40) kuldmedal Maailmameistrivõistlused: Helsingi 1983: 100 m (10.07) kuldmedal 4x100 m teatejooks (37.86) kuldmedal Rooma 1978: 100 m (9.93) kuldmedal
aastal Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus. Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924 MM- võistlused Kuldmedal, Tallinn 1922 GÖTEBORGI MÄNGUD Kuldmedal, Göteborg 1923 VENEMAA MEISTRIVÕISTLUSED Kuldmedal, Moskva 1916 Kuldmedal, Petrograd 1917 Hõbemedal, Riia 1914 Hõbemedal, Petrograd 1915 Köievedu Kuldmedal,Petrogradi"KALEVI" meeskonnas 1917 VENE OLÜMPIA
Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks,
Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N
ruumi Vana Tallinnale ja vahukoorele. Lisa likööri ja sega, pinnale kihita lusika pealt pooleldi vahustatud koorekiht. Vahukoorele võid riputada lahustuvat kohvi, riivida shokolaadi või kaneelikoort. Naudi suurepärast kohvijooki pärast sööki. Klaas: kuuma joogi klaas Kaunistus: lahustuva kohvi pulber, riivitud shokolaad või kaneelikoor. 5 Auhinnad. International Spirits Competition 2010 - kuldmedal The International Wine and SpiritCompetition 2010 - kuldmedal Tunnustatud Maitse 2009 Estonian Spirit Challenge 2007 - kuldmedal The International Wine and Spirit Competition 2006 - hõbemedal Estonian Spirit Challenge 2006 - trofee Tunnustatud Maitse 2005 Eesti Parim Eksordipotentsiaaliga Toiduaine 2000 6
Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902. Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal. Kaukopartiohiihto näol on tegemist võistlusega, kus hinnatakse fikseeritud ajaga teatud vahemaa läbimist: 24 tunni jooksul 75 km pronksmedal 48 tunni jooksul 150 km hõbemedal 48 tunni jooksul 200 km kuldmedal 48 tunni jooksul 300 km tammelehtedega kuldmedal Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/1926._aasta_p %C3%B5hja_suusaalade_maailmameistriv%C3%B5istlused http://et.wikipedia.org/wiki/Lahti http://www.erna.ee/?Tarkused/325km
Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3
a laskesuusatamises. Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a: Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, Eggis Sveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Chamonix's Prantsusmaal 1988. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal 6
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit. Suveolümpia võitjad on Gerd Kanter 1 kuldmedal, Erki Nool 1 kuldmedal ja Erika Salumäe 1 kuldmedal. Olümpia medalid on võidetud viielt erinevalt olümpiamängudelt Barcelona 1992, Sydney 2000, Salt Lake City 2002, Torino 2006 ja Peking 2008.4 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu Antiikolümpia ehk nüüdisaegsed olümpiamängud olid Vana-Kreeka suured religioonsed pidustused Olümpias hiljemalt 776 eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi
olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09 Jamaica USA Saint Kitts ja Nevis 200m jooks Usain Bolt Walter Dix Christophe Lemaitre 19.40 19.70 19.80
on Aivazovski kuulsaim maal. IVAN SISKIN 1832-1898 Täisnimega Ivan Ivanovits Siskin ( ) oli vene maalikunstnik ja graafik, kes kuulus samuti peredviznikute hulka. 18561860 Peterburi Kunstide Akadeemias. Ta ei rahuldunud maalimisega akadeemia seinte vahel, vaid töötas sageli väljas, maalides natuurist. Õpingute jooksul omistati talle lisaks kahele hõbemedalile ja väikse kuldmedalile veel kuldmedal 1859 aastal Peterburi-lähedaste maastike maalingute eest. "I.I.Siskini autoportree" " . . " Stipendiumi eest õppis ta välismaal loomi natuurist joonistama, tegi sulejoonistusi ning tellimustöö "Vaade Düsseldorfi lähedal" tõi talle ka akadeemiku tiitli. Stipendiumi lõppedes naasis ta Peterburgi. Järgneval viiel aastal oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia liige ning aastast 1870 kuni surmani tegeles ta peamiselt graafikaga.
kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja,
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-rooma...
wikimedia.org/wik i/File:Truu_valvur,_EKM00534_M01 744_K8ler_Truu_valvur_ACE6563.jp g "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) õlimaal detailne suurtes mõõtmetes (218.8x174.6cm) süngetes toonides lõvi nahk ta kehal sümboliseerib tugevust loomulik keha, kuid tugev "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) lõputöö 1855- kuldmedal mütoloogilise sisuga, kus Kreeka kangelane Herakles võitleb põrgukoeraga klassitsistlik-romantilise kunstisuund http://www.edufeedr.net/pg/eduf eedr/view_post/1179/7844382 AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ‘ Sangaste’ eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja – suur kuldmedal Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi Kastutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Berg http://www.sangasteloss.com/loss/krahv-berg/ http://www.rukkimaja.ee/rukki-majast/ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel711_683.html http://www.sangasteloss.com/loss/sangaste-rukki-lugu/ http://www.pria
OM-I · LEWIS VASTAS, ET TAL POLE AIMUGI, KUIDAS AINED TEMASSE SATTUSID, ILMSELT KOGEMATA, KUID LISAS, ET TARVITAS TEATUD TAASTUSJOOKE JA TOIDULISANDEID. · JÄRGMISES KIRJAS TEAVITAS USA OLÜMPIAKOMITEE LEWIST, ET TEMA VABANDUSED ON ARVESSE VÕETUD JA EDASTATI HOIATUS OLGU EDASPIDI HOOLIKAM. SOULI OLÜMPIAMÄNGUD 1988 · ENDISE RIVAALI BEN JOHNSONI MÄNEDZERI PLAAN (AASTAL 2003) OLI CARL LEWISELT 1988. AASTA OLÜMPIAMÄNGUDE 100 M JOOKSU KULDMEDAL ÄRA VÕTTA. · SOULI OLÜMPIAMÄNGUDE 100 M JOOKSU FINAAL VAPUSTAS KÕIGI AEGADE SUURIMA DOPINGUSKANDAALIGA. · ÜLEKAALUKALT ESIKOHA SAANUD KANADALASE JOHNSONI POSITIIVNE DOPINGUPROOV SISALDAS ANABOOLSET STEROIDI (STANOZOLOLI) JA VÕITJAKS TÕUSIS RIVAAL LEWIS, KES VÕITIS SAMAL OLÜMPIAL KA KAUGUSHÜPPE KEELATUD AINETE KASUTAMINE · AASTAL 2001 OTSUSTAS RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAKOMITEE, ET POSITIIVSEKS SAAB PIDADA PROOVI, MIS SISALDAB EFEDRIINI VÄHEMALT 10
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904
ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad. Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses. Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv. Tänapäeval on tippsport saavutanud ülima taseme, rekordeid purustatakse pidevalt. Olümpiamängud on kõige tähtsamad spordisündmused, mida jälgivad sajad miljonid inimesed. Teatrist arenesid aegade jooksul välja veel mitmed zanrid. Lisaks spordile, võivad ka naised tänapäeval laval üles astuda. Menukad on antiikajast pärit näidendid ning mõeldakse ka uusi välja. Tehnika pidevale arengule on nüüdseks ,,kolitud'' lavadelt filmidesse
LUDWIG MIES VAN DER ROHE (1886-1969) meie ELUST • Sündis Saksamaal, suri Ameerika Ühendriikides • Ludwig Mies • Rohe oli emanimi • Van der sümboliseeris saksa verd • Kaks naist, neli last • Peale Bauhausi sulgemist kolis Saksamaalt 1937. aastal USA-sse ELU ENNE KUULSUST • Esimene töökoht oli fassaadi disainimine • Tal puudus arhitektuurialane haridus • Õppis kasutama erinevaid materjale isa käe all • Suurimaks inspiratsiooniks oli Karl Friedrich Schinkel (neoklassitsistlikud ja gootilikud ehitised Berliinis) • Tema jaoks oli kõige ideaalsem ehitis New Yorkis George Washingtoni sild • „It is the most modern building in the City“ • 1968. aastal tahtis ehitada katedraali MEISTRIKLASS • Töötas aastatel 1907(Riehl House)-1974 (Museum of Fine Arts) • 78 meisterdust • Tema stiil oli täis uusi võtteid ja ideid, tänu millele peetakse teda modernismi alusep...
15. koht 5c+5f 25. koht vabatehnika sprindis 7. koht 30 km klassikalises Torino (2006) 1. koht 7,5+7,5 vabatehnikas 1. koht 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnikas TORINO OLÜMPIAKULLAD Esimene Torino kuldmedal Kristina Smigun võitis Torino olümpiamängude naiste suusavahetusega sõidu, edestades lõpuspurdiga Katerina Neumannovat. Võimsa finisiga suutis Smigun selja taha jätta tsehhitari Neumannova ja võtta oma kümnendal olümpiastardil kuldmedal naiste suusavahetusega sõidus. Kolmanda koha sai venelanna Jevgenia Medvedjeva-Abruzova. Terve distantsi vältel liidergrupis ja suures osas selle eesotsas sõitnud Smigun läks 13,9
tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja tolleaegsete spordijuhtide ebasoosingule,kes Erkit andetuks ja perspektiivituks sportlaseks pidasid. Lõpuks tuli ka kuldmedal ja 2000 aastal Sydnes olümpiavõit kümnevõistluses millega ta teenis paljude inimeste austuse002E Vapraks inimeseks saamiseks on vaja inimesel palju tahtejõudu, kuna ilma tahtejõuta ei suuda inimene oma unistusi täide viia ja ega tulemused ei kuku inimesele lihtsalt sülle. Unistuste kordasaatmiseks tuleb alati olla aktiivne ja pürgida elus edasi, ükskõik mis takistused ka ette ei tuleks .
Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1. Neli aastat hiljem Barcelonas. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent. Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Lipumasti tõuseb pärast 56 aastast vaheaega trikoloor, mis-sest, et tagurpidi. "Vahe on suur. Tänane kuldmedal on palju rohkem väärt. Selleni jõudmine oli palju raskem," lausub väsinud ja õnnelik Erika, võrreldes kahte olümpiavõitu. Liidu meistritiitleid võitis Erika Salumäe trekil kokku kümme. Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004
Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise kirjandusloo õppejõud 1924-1941 - Akadeemilise Kirjandusühingu esimees 1935.a. - Uppsala ÜK, audoktor. Võnnu külakool G.Suits üliõpilasena Looming
Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega oleks ikka pääsenud 1984 Los Angelese olümpiamängudele, kui venelased neid mänge poleks boikoteerinud. Liivi tippsportlasekarjäär lõppes tavatult vara – 1986. aastal. “Ei olnud arengut ja tekkis väsimus. Ikka tekib seisakuid
Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja suur kuldmedal Organisatsiooniline kuuluvus Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige Soome Põllutööseltsi liige Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888) Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910) Õpetatud Eesti Seltsi liige Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste' Click to edit Master text styles
Plaat" 2007. aasta ansambli tiitli. Koosseis: * Tarvi Jaago : klahvpillid, laul * Margus Mõttus : kitarrid, laul * Toomas Pae : trummid, laul * Aivar Riisalu : laul * Vahur Parve : basskitarr, laul * Emil Oja : tamburiin, laul * Merike MoksiSusi : klahvpillid Laulukoor ''Suisapäisa'' Saavutused: Laululahing 2008 võit. 2008 World Choir Games, Graz, Austria, sega/kammerkooride kategoorias hõbemedal ja folkloorikategoorias kuldmedal. Suvetuuri läbitegemine ja saabuva Talvetuuri üleelamine töö ja koolikõrvalt nii, et töölt kinga või koolist eksmatti ei saa, on kah omaette saavutus. Dirigent Leinatamm Tarmo Leinatamm (sündinud 2. septembril 1957 Keilas) on eesti dirigent, koomik ja poliitik. Eestlane ja Venelane Tõnu e. eestlaneHenrik Normann Misa e. venelaneEduard Toman 15.mail Kanal 2es eetrisse tulnud ''Eestlane ja venelane'' on komöödia sari
Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda. Lennart Meri on eestlastele südamele pannud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme end uhkena olles osa oma maast. Olles üks neist kodanikest, kes ütleb uhkusega: ,,Minu Eesti !"
*Üks 6-st spordi aastapreemiast 2005(150000 krooni) *2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995
SÕJAVÄEMASINAD. SIIS LAHKUSID NÕUKOGUDE VÄED LÕPUKS KA EESTIST, ENT MIDAGI ELULE VAENULIKKU NAGU OLEKS TULNUD ÜLE LAHE KUNSTNIKU ARMASTATUD KADAKAVÄLJALE JA KADAKAD, KEDA LEILI MUUGA ON AASTAID KUJUTANUD KUI ISIKSUSI, HUKKUSID. Tunnustused · 1959. Balti vabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom · 1967. "Teater ja muusika kujutavas kunstis", Moskva, kuldmedal ja esimene preemia · 1996. Tallinna kevadnäituse aastapreemia · 1996. Eesti Kultuukapitali loominguline stipendium Lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Leili_Muuga · http://www.e-kunstisalong.ee/?e=otsing · http://www.haus.ee/?c=kunst&l=et&t=Leili-Muuga&id=114 · http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/?page=6&_count_all=845&_ search_gallery=yes&search_from=gallery · http://www.allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=5127 · http:// www.vkg
Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige 1976 Bruce'i medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoriidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia välisliige Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni,
Kristjan Palusalu on sündinud 1908 aastal 10. märtsil Läänemaal saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Võib-olla sellepärast, et ta oli oma peres noorim, sai Kristjan teistest ehk kauemgi lapsik olla. Hakkamisest poisil puudu ei jäänud. Jõudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. Eriti hästi sobis temasugusele just raskejõustik. Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõi...
teostama. 8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud? A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt 9)Kirjutage iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus Kirjandus: A.H.Tammsaare, H.Talvik, B.Alver, A.Gailit ja B.Kangro, O.Luts, M.Under. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Teater: E.Aava ,,Vikerlased" Sport: K.Palusalu, Berliini olümpiamängudes maadluses kuldmedal, P.Keres tõusis maailma parimate maletajate esiritta 10) Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks? Milline oli Eesti Vabariigi suhtumine rahvusvähemustesse? Sakslased ja venelased. Venelastesse suhtuti vaenulikult. Sakslastesse suhtuti halvasti? 1)Tooge välja Eesti Vabariigi riiklikult korraldusele kõige iseloomulikumad jooned uue valitsuse ajastul(vähemalt 5) a) Täielik võrdsus rahva seas b) Kõrgemaks võimukandjaks rahvas c) Seadusandlik võim riigikogu
Neil oli range ja sõjaväelise korraga perekond. MacArthur kirjutas oma memuaaris “Reminiscences”: "Ma õppisin sõitma ja laskma isegi enne, kui ma oskasin lugeda või kirjutada - tõepoolest, peaaegu isegi enne seda, kui ma suutsin kõndida ja rääkida." 1889. aasta juulis kui pere kolis Washingtonisse, õppis Douglas kohalikus riiklikus sõjakoolis. Peale seda, kui ta isa saadeti San Antonio osariiki, Texasesse, õppis ta Lääne-Texase sõjaväe akadeemias, kus talle anti kuldmedal ning stipendium. Ta õpitulemuse keskmine oli 98,14, mis oli paremuselt kolmas kõrgeim punktisumma ajaloos ning ta lõpetas oma 93-liikmelises klassis 11. juunil 1903. aastal parima tulemusega. Sel ajal otsiti Ameerika Ühendriikide armee inseneride korporatsioonile tipptasemel kadette, nii et MacArthur valiti teise korpuse üheks nooremallohvitseriks. Ta töötas armees erinevatel ametikohtadel kuni esimese maailmasõjani 1914. aastal kui ta edendati tänu oma kavalatele strateegiatele 42
ametit Fahle restoranis. Martti sulest on ilmunud mitmed retseptiraamatud ning hiljuti hakkas ta isiklikult pakkuma ka catering'i teenust. Tema jälgedes on astumas ka tema poeg Joonas Koppel, kes on TEKO vilistlane: Noorkokk 2008 kuldmedal. PRANTSUSMAA Vein on prantsuse köögi trumbiks. See lülitatakse kõikvõimalike roogade retseptidesse, kuna annab kordumatu maitse ning aroomi Prantsuse köök on kuulsaks saanud tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. FERNAND POINT "Kohus heale kokale on edasi anda järgmisele põlvkonnale kõik, mida ta on õppinud ning kogenud" · Prantsuse kokk, keda on peetud moodsa
Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused: 1959 Balti liiduvabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom 1965 Eesti NSV teeneline kunstnik 1967 "Teater ja muusika kujutavas kunstis", Moskva, kuldmedal ja esimene preemia 1996 Tallinna kevadnäituse aastapreemia 1996 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium Eesti Kunstnike Liidu auliige Leili Muuga oli inimesena niisama harmooniline, siiras ja tundlik nagu tema kunst. Valge, värve läbistav, ühendav ja hingestav valgus, mis on alati olnud tema põhilisi väljendusvahendeid, omandas elu lõpupoole tema jaoks järjest spirituaalsema tähenduse. Mõttes on ta juba tükk aega olnud teel valge valguse poole.
27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale.
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste"rukkikrahv" 1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste. *Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal. *Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega. *30dast eluaastast jäi kurdiks *1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Ka...
aga pealkiri "Suured ninad murdsid päid" · "Vabariigi Presidendi valimise seadus" - autoriõiguse seadus · rubriik "Aktuaalne kaamera", ooper "Traviata" · määrus nr 28 ,,Pedagoogide atesteerimine ja töötasustamine" põhiseadus, töölepingu seadus, liikluseeskiri, · aabits, piibel · Ajaloosündmus: Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus vrd. - Verine Pühapäev, Suur Pauk · Autasud: · Barcelona olümpiamängude kuldmedal Valge Roosi orden II liigi 1. järgu Vabadusrist · Üritused: rahvatantsupidu, inimõiguste konverents Rahumaraton, Valgete Ööde ralli; sümpoosion "Inimene ja seadus" konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös" rahvusvaheline Lenini preemia "Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel" Kaubad · Viljaveski leib, Estonia klaver, kakao Meie Mark : aga kaeraküpsised, vigurküünlad kohanimi ja pärisnimi suure algustähega (~)
Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus Kristjan Palusalu-maadlus(kreeka-rooma) Eerika Salumäe-trikisõit Tiit Sokk-korvpall Jaan Talts-tõstmine Jaak Uudmäe-kolmikhüpe Andrus Veerpalu-suusatamine Kristina Smigun-suusatamine Korvpall 1
asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18. aprill-18.mai). 24. septembril 1987. a. kehtestas ENSV MN Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitseala. Sama aasta 12. detsembril moodustati Eesti Muinsuskaitse Selts. 1. Aprillil 1988. luuakse VRV, KRPI ja Valitsuse ''Inrestauraator'' baasil Vabariiklik koondis ''Eesti Restauraaror''. 1. Jaanuaril 1990. a
diplom, 4.-6.kohale tulnuile ainult diplom. Medaleid annab võitjaile kätte ROK-I president ( või tema määratud ROK-I liige), keda saadab selle spordiala rahvusvahelises föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni poole, esikoha võitja keskel kõrgeimal astmel), heisatakse nende maade riigilipud ja mängitakse esikohale tulnu auks tema kodumaa hümni. Olümpiamedalite läbimõõt peab olema 60mm ja paksus 3mm. Kuldmedal on valmistatud hõbedast ning kullaga kaetud (kulda vähemalt 6g). kuld-, hõbe- ja pronksmedali kujundus on ühesugune. 1928. a-st on suveolümpiamedalid valmistatud Itaalia kunstniku Giuseppe Cassioli kavandi järgi. Olümpiamedali tagakülg on 1972. a-st olnud igal mängul isesugune. Taliolümpiamedalitel pole olnud ühtlast kujundust. Kui kaks sportlast saavutavad võrdse parima tulemuse, siis antakse mõlemale kuldmedal ja hõbemedal jääb välja andmata (erandid 1912. a
läks ta õppima Harvardi ülikooli psühholoogiat ning kaitses juba aastal 1931 doktoriväitekirja. Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse
või enam jooksjat. EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud. Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses. Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos. Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel tõi sportlane Aleksander Klumberg koju pronksmedali skooriga 7329. Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit
Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38 2009
Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo 1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis. 1876 Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo, mida peetakse eestis ka võimlemise ajaloo alguseks 28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts
Jõeveer , ,, Ernst Julius Öpik viimane suur igakülgne"). 6.Tunnustused: · 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938-1940) liige · 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal · 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige · 1976 Bruce'i medal · 1968 Belfasti ülikooli audoktor · 1968 Meteoriidiseltsi medal · 1972 Kepleri kuldmedal · 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal · 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor · Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige · Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost
27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
